rohi.ee/ellakvere

Ma tahtsin sellest pikemalt kirjutada, aga ei ole suutnud alustada. Kuna mul ei ole sellega ühtki isiklikku sidet. Või siiski. Huvipärast kasutasin kaks aastat tagasi oma krediitkaarti, tasusin liikmemaksu ja sain The Wells liikmeks. Mingi esmamulje ma sain ja huvi rahuldatud. Logisin vast sinna kaks või kolm korda sisse, siis unustasin. Nendelt emaile sain ka aasta aega. Siis jätsin krediitkaardi aastamaksu tasumata, see suleti ja The Wells’i arveldusosakond saatis kohe mulle huvitava emaili. Et sorry, aga teie liikmemaks viibib ja kas te tahate ikka ka edaspidi kasutada meie teenuseid. Tuleb välja et peale esmast registreerimist pikenes leping automaatselt, kuutasud olid nii väiksed et ma ei märganud neid oma krediitkaardi väljavõtte peal.

Tuleb välja et ma toetasin terve aasta aega USA liberaalset parteid. Kuna Salon on kindlasti liberaalide häälekandja ja The Wells moodustub pigem liberaalse maailmavaatega inimestest. Minugi raha läks võitluseks selle vastu et GWBush ei saaks jällevalitud.

The Well. Oli üks foorum. Seal vaieldi, vahest tuliselt, see kasvas ja muutus tehnoloogiliselt koos interneti arenguga. Lisaks selle liikmed abiellusid, leidsid oma kadunud emad-tütred, mõned surid. Peaks need artiklid uuesti üle lugema.

The Epic Saga of The Well (Wired), Life and death on the Well (Interview with Katie Hafner, Salon), Inkwell, what is the well?, well.com, river.org,

—- ~;-};-)(;-0/;-) —-

Mida teeb ärimees või turist keset tänavat või parki (tasuta) wifiga? Enamus inimesi kasutab siiski veel lapptoppi et wifit levialas internetti saada. Tegutseks ikkagi optimaalselt, hotellides ja kohvikutes võiks wifi olla lausa kohustuslik. Ennem kauplemislitsentsi ei anta.

Kraadiklaas näitab 20, aga kuna akna all on vilu, päike ei paista, väike tuul ka puhub, siis on parajalt jahe, et mitte öelda külm.

Tasuta internet oli Respublica valimislubadus KOV valimistel Tallinnas, nagu ma aru saan, propageerivad ka ühinenud Respublica ja Isamaaliit interneti põhiseaduslikuks õiguseks kuulutamist.

ETV uudisest -
Reedel lõppenud “Demokraatia infoühiskonnas” konverentsil jõuti arusaamale, et ligipääs internetile peab tulevikus saama inimeste põhiseadusest tulenevaks õiguseks.

Kas konverentsi osavõtjate hulgas korraldati küsitlus? Ei?

Ma osalesin ka samal konverentsil. Lisaks urmas reinsalu ettekandele oli seal ülevaade riigiasutuste veebilehtede külastatavusest, kaasamisveebist, TOM-ist jms igavatest teemadest. Külalisesinejatega, Stephen Coleman’i ja Isobel Harding’uga, intervjuud ei tehtud. Täiesti mõistlikust ja mitmekülgsete teemadega konverentsist on Roald Johannsoni poolt tehtud ühe erakonna valimislubadust propageeriv tv-uudis.

Täiendatud. Samal ajal riias e-inclusion konverents. Euroopa Komisjoni infoühiskonnavolinik Viviane Redingu juhtimisel seati samalajal tõesti eesmärgiks inernetiühenduse laiem levik. Näiteks internetisaitide kättesaadavus pimedatele.

Kindlasti on mul võimalus seda tulevikus kibedalt kahetseda, halvimal juhul personaalne pankrott välja kuulutada või vangi minna.

Aga võibolla mitte.

Kui e-estlane soovib midagi teha, siis esimese asjana alustatakse veebilehest, portaalist, andmebaasidest ja programmeerimisest. Korraldatakse seminar või konverents.

Riigihanke: kaasamisveebi tarkvara
Riigihanke objekti iseloomustus:
Kaasamisveebi tarkvara peab funktsionaalselt täitma kolme suuremat eesmärki:
- Kaasamisveebi informatiivsed funktsioonid võimaldavad riigiasutusel anda kodanikele ja huvirühmadele teada plaanitavatest otsustest ja eelnõudest, koondada endasse kaasamist ja kodanikuühniskonda puudutava informatsiooni.
- Kaasamisveebi konsulteerimisfunktsioonid võimaldavad riigiasutustel konsulteerida huvirühmade ja kodanikuühendustega otsuste ja koostamisel olevate eelnõude suhtes e. küsida kodanikuühendustelt ja huvirühmadelt arvamusi ja ettepanekuid.
- Kaasamisveebi osalusfunktsioonid võimaldavad kodanikel ja huvirühmadel algatada uusi ideid, esitada neid riigiasutustele.

Veel mõned algatused, mis otsing mulle välja pritsis …
MKM, praxis. Linnar kirjutab IT-hangetest ja avalikust teenistusest.

Praegu on näiteks olemas ametlikud teadaanded, kus on ka teated detailplaneeringute kohta. Seal saab otsida, mis on iseenesest juba mõnus ja oluline võimalus kasutajatele (aitäh sellele inimesele kes selle lähteülesandesse kirjutas). Kui ma otsin kõiki teateid mis on seotud viljandimaaga, antakse mulle ka xml – feed (aitäh sellele inimesele kes selle lähteülesandesse kirjutas). Aga ükski feed reader seda lugeda ei oska. Help anyone?

P.S. Mille poolest kaasamisveeb erineb tavalisest veebilehest?

Martin Bursik intervjuu. “Green stream stands neither on the left nor on the right. It deals with the problems arising in the globalised world”. Peamised punktid valimisplatvormist …

koostöö EU-ga
keskkonnakaitse
vähem makse ja bürokraatiat
arendada ühiskondlikku transporti
toetada haridust
toetada kodanike ühiskonda

link

Huvitav, kas see müüb? softporno ja iroonilised reklaamid. Mis on sellel kõigel ühist reisimisega.

Soome rohelised võtsid vastu uue programmi (pdf), mille märksõnaks on ‘õiglus’ ja ‘kohanemine’ nagu ma aru saan (soome keeles ‘reilu muutos’). Programm on väga üldine, kodulehel on otsedemokraatia rohkem lahti kirjutatud.

Mõned punktid mis silma jäid …
Seadusi tuleb kirjutada lihtsas ja arusaadavas keeles.
Esindusdemokraatias lisada läbipaistvust. Riigivalitsemine olgu läbipaistev, info ja analüüs, mille põhjal otsused tehakse, peab olema kättesaadav.
Tänapäeva maailmas orienteerumiseks on vajalik meediakoolitus.
Teenuste pakkumisel küsitakse nõu nendelt, keda see otseselt puudutab.
(Näiteks bussiliini muutmisel või avamised, mänguasjade ostud lasteaias, õppekavad koolis)

Vaatasin, et google koduleht ei olegi nii lihtne ja minimalistlik. Kuigi igapäevasel kasutamisel jääb silma ainult logo ja otsingukast. Nii on vast iga kodulehega, et teatud osa ekraanist on su silmade ees aga sa ei vaata seda. Blurred.

postimees. esileheküljel 24 linki + 2 esilehekülje uudist (v.a. reklaam)
päevaleht. 10 linki + 20 rubriiki + 2 esilehekülje uudist + 10 kõige uuemat artiklit
äripäev. 9 linki + 1 esilehekülje uudis + 5 või 6 kuuma uudist
google. 4 ülanurgas + 10 keskel + 3 allnurgas (kui oled sisseloginud)
või siis 7 + 1 + 4 (kui esileheks firefoxi stardileht)
neti. 12 linki + kategooriad
(tulemused on täiesti subjektiivsed ehk nii palju kui minu arvuti ühele ekraanile mahtus)

Elion otsib toote ja ärijuhte, konslutante, praktikante. Ekspressis on avaldatud suur, terve lehekülje suurune, kuulutus. See kindlasti töötab, pilk jääb peatuma. Kuulutus on ‘popp ja noortepärane’, pigem rõõmsameelne, seda enam üllatab lingitud internetilehekülje lakoonilisus.

Fotokonkurss. “Rohi”
Mis teemal: pildid rohust
Tähtaeg: 11.juuni
Auhind: raamat sinu valikul,
iga nädal vaheauhinnad
Osalemiseks: lisa link selle
postituse kommentaaridesse

1.nädal. Risto. Mutimullahunnikud
2.nädal. Tõnis. Rohi vanaema akna taga.
3.nädal. Ergutusauhind urrrale rohelise maja eest ning TSCH-hile.
4.nädal – esita oma fotod
võitja – esita oma fotod, aega veel on

PS. Priit jagab ka raamatuid.

link

Artikkel sirbis, ööülikool.

Mida teist moodi teha? Paremini?

Delfi sajad kommentaarid, päevaleht 100-200 kommentaari, tavaline blogipostitus 10 kommentaari. Miks see nii on?

GG foorum, Vanilla 1.0 PR, Mark O’Sullivan blog, vanilla & wordpress integration, Sean , justin, rands

“The success of piece of social software is an easy measure — how long does it take one person to find people they should talk with?”

Why do all the other subatomic particles hate the electrons – they are
so negative

Curiosity *may* have killed Schrödinger’s cat.

Siit leiate vast endal sobiva, kui koolis käite või käisite hiljuti, siis vast pakub huvi. Rohelisele mõtteviisile vastavalt on see postitus kirjutatud taaskasutusele võetud elektronidega.

Kuidas firefox 2.0-ga eesti keele spelleri tööle saaks? Seda oleks tõesti vaja.

Tea Varrak (abiminister\ kantsler?), Kalev kukk (valitsuskontroll), Renaldo Mändmets (välissuhted), Tauno Tats (siseteenused), Veiko Tali (fin.teenused),

Tea Varrak
Koolis käinud õismäel, läbi käinud Tartu ja Tallina ülikoolid. Töötanud: Mainor, Audentes, Fontes, EAS.

kalev Kukk
Õppinud Kadriorus, ülikool Tallinnas. RahMin, IMF, Eurostat, RahMin.

Renaldo Mändmets
Õppinud EPA-s, töötanud EPA-s, ELVI, PõmMin, sihtasutus “Archimedes”, RahMin

Tauno Tats
Õppinud GAG-s ja TTY-s. Hoiupank, Hansapank, Ösel, Paljassaare Kalatööstus

Veiko Tali
Õppinud Keilas ja Moskvas. TA Majanduse Instituut, RahMin

Ma muidugi aimasin et kui tähtaega venitada siis ei laeku väga palju töid. Seega selle nädala auhind Tõnisele. Tüüpilise laud maakodus.

Osale. Auhinnaks raamat (sinu valikul). Tähtaeg 31.05

“Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.”

“Väikese riigivapi kujutist kasutatakse Rahandusministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ning ministri ja kantsleri käskkirja plangil.”

“Minister kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra;”

“Kantsler hoiab ministeeriumi vapipitsatit”

“Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «RAHANDUSMINISTEERIUM».”

Käimas on eelarveläbiröökimised. RahMin versus teised ministeeriumid. RahMin roll on mängida ‘paha politseniku’, et teised saaksid ‘hea politseiniku’ rollis särada. 1, 2, 3, 4

Mõned mõtted …
*küsimus ei ole ametinimetuses vaid töö sisus. Kindlasti on populaarne minna tugifunktsioonide kallale (liiga palju autosid, koristajaid, koopiamasinaid, printereid, raamatupidajaid jne)
*kuidas määrata palka? mis oleks õiglane palk mingi töö eest? 8000? 10000? 20000?
*jälgige keelekasutust. “süsteemis töötas …”
*Kuidas need 250 inimest saaksid infot, mis siis on plaanis? Kuidas nad saaksid teha oma ettepanekuid töökorralduse osas?

Mida teisiti teha? Rollid ei saa olla jaotatud selliselt et teised ministeeriumid esitavad taotlusi lisasummadeks ning RahMin ülesandeks on neid tagasi lükata (osaliselt või täielikult) ning seda põhjendada.

Ei, mina olen kodanik. Villu Reiljani moodi poliitik olla ei ole suurem asi, Ilmar raagi moodi kodanik olla on juba uhkem tunne.

RahMin tegevusvalkdondadeks on eelarve, maksud, tollid, majandusanalüüs ja prognoos, riigi kinnisvara, riigiabi, riigihanked, statistika, valitsuse sisekontroll, siseaudit, raamatupidamine, fin. varad ja kohustused, välisabi ja laenud.

RahMin valitsemisalas tegutsevad järgmised valitsusasutused. Ametid nagu emta, esa, rha. Sihtasutus KIK. AÕJI nagu tf ja ak. Komisjonid nagu easb ja akk. MTÜ ELKF. Lisaks veel äriühingud riigi kinnisvara, eesti loto ja andmevara.

link

tiigrist ja konnast ja kutsikahännast… ? link

Mul on auto, söön liha. Siiski jäi kripeldama võrdlus et just suured otsused määravad sinu ressursi tarbimise. Oletame et igakuised kulutused toidule on 3000kr, seega aastas 36 tuh kr. Odavamad autod on hinnaklassis 200 000kr, mis teeb liisingumakseks samuti 3000kr. Aga Võibolla kõrgekraadiga phd-d Michael ja Warren ikkagi eksivad.

Mulle tundub et väiksesed otsused mõjutavad samuti sinu kogutarbimist.

Otsustamine vajab aega ja mõistust. Need kaks on omavahel seotud.
Aja jooksul koguneb mõistust juurde. Tahad soome tööle minna? Käi aasta aega keelekursusel ja su stardipositsioon on parem.

Mõistus peab seadma ajalisi piire. Ei ole mõtet otsustamist edasi lükata. Kui tüdruk ikka meeldib sulle, siis palu teda oma naiseks.

Mõistlike otsuseid teevad ikkagi inimesed. Kui ajaperiood on pikem, saab sõna sekka öelda suurem hulk inimesi. Summaarse mõistlikuse, mõistuse ja mõtete hulk suureneb.

Kas peaks olema nii et eelarve ümberjagamise otsustel arvestatakse seda kõike.

Need kaks reeglit garanteeriks selle et otsustamisel osaleb piisav arv inimesi.
Nüüd oleks vaja veel välja mõelda süsteem kuidas neid arvamusi summeerida ja agregeerida mõistlikul viisil.

Riigieelarve suurus on umbes 50 000 000 000 kr, eestlasi või eesti kodanikke on umbes 1 000 000, seega 50 000 kr inimese kohta. Teeme siis tagurpidi arvutuse. 100 milj kr ümberjagamiseks riigieelarves oleks vaja vähemalt 2000 inimese osavõtt (maksame õpetajatele selle võrra rohkem palka ja võtame selle võrra ettevõtluse sihtasutuse rahasid vähemaks).

Kaitsekulutused on 5% eelarvest ehk ca 2 ja 1\2 miljardit kr. See on oluline otsus. Lisame siia juurde ajadimensiooni. Selliste arutelude puhul oleks disskussiooni aeg 1 aasta. 250 milj kr korral minimaalselt 1 kuu. Üks aasta on laest võetud ühik, selle võib asendada ka 4 aastaga, siis oleks 250milj kr ümberjagamiseks tehtavad otsuse ’selginemisperiood’ 4-6 kuud. Kui keegi tahab otsustada et vähendame kaitsekulutusi 3%-le, peab arutelu kestma 4 aastat.

Seega kui keegi tahab teha otsuse millega riigieelarves jagatakse ümber 200 milj kr, peab ta kaasama disskussiooni vähemalt 4000 inimest ning seda otsust arutataks 6 kuud. NB! Ma ei räägi sellest et rahvahääletusel piisaks 2000 inimese häälest, ma räägin sellest et 2000 inimest (eksperti) põhjendaksid mõistlikult miks nad on selle või tolle ettepaneku poolt. Või siis vastu.

Siplane teeb samuti arvutusi ja leiab et rahvahääletusel peaksid olulised otsused saama vähemalt 70 000 poolthäält.

Päevaleht kirjutab et “Valitsus toetas … Tallinna-Tartu maantee ehitamise kava aastateks 2006–2014, mille kohaselt ehitatakse 5,2 miljardi krooni eest 125 kilomeetrit maanteed. ” Tegemist on kulutusega mis võrdub ühe aasta kaitseeelarvega? Mina toetaksin seda et selliste summade otsustamisel oleks analüüsiaeg pikem.

Seda mõttekäiku täiendavad minu (geniaalsed) sorgeldused, diagrammid ja kriipsujukud paberinurgal. Lisan need tulevikus siia juurde.

link

Õppinud Võrus ja Tartus. Töötanud Maksuametis. Võib uhkusega kanda Valgetähe teenetemärki.

link

Miks eestis ei toimi kasutatud raamatute turg? Kas tõesti ostetakse raamatuid selleks, et luua teatud imago endast? “Näete, tema töölaul on Daniel Goleman’i ‘Emotsionaalne intelligentsus’, oo, ja tema riiulis Eliyahu M. Goldratt’i ‘Vajalik, kuid mitte piisav.’.” “Ma olen kõik Coelho raamatud läbi lugenud!”

Mina jätan mõned raamatud ostmata, kuna tean et loeks neid ainult üks kord, ja siis nad jäävad riiulile tolmama. Raamatukogus aga ei ole alati neid raamatuid, mida mul vaja, uute ostmiseks ei jätku neil raha. Kolimisel olin dilemma ees. Ma teadsin et neid raamatuid, mis mul on, teist korda enam vaevalt et loen. Aga kahju oli ka lihtsalt ära visata ja vanaraamatupood neid ka ei soovinud osta. Ei minevat kaubaks. Võtsin kõik kaasa, päris rasked olid.

Amazoni kaubamajas on used books märgatavalt odavamad.

recycling, roheline mõtteviis, book club, illustratsoonid, kõvad kaaned, kupar, harpercollins
Kirjutatud 16.01, üks vanem postitus

Auhinnaks raamat. Millist soovid? Krimka, ulme, eesti, vene? 4 tükki + 1 peapreemia. Pildid rohust või kodanikuliikumist rohujuure tasandil. Pilte võib üles riputada mitu. Tähtaeg 31.mai.

Esimene vahekokuvõte. Mulle meeldis Risto pilt. Ta vähemalt üritab oma pildiga midagi öelda. “Kevaditi suvilasse või maale minnes on ikka mutt hunnikud püsti ajand ja esimesed taimevõrsed mullast tärgand. ” Mutid siiski maju ei ehita? Kus mutid magavad öösel, oma koopas? Mitme meetri sügavusel? Aga talvel?

Mõte tuli mul sellest et … Miks peab erakonnal olema logo? Kas sümboliks võiks olla selle asemel pilt või pildiseeria? See on siiski ainult ja ainult minu inistiatiivil algatud konkurss.

Oletame et roheline erakond ei saa parlamendis mitte ühtegi kohta. Kas siis võib tulemuse lugeda ebaõnnestunuks? Minu arust peaks lähtuma sellest kas rohelised ideed levivad ühiskonnas laiemalt või mitte. Ei ole oluline mis partei nime all või kelle poolt need ellu viiakse.

Seega, refomierakondlane, sotsiaaldemokraat, keskerakondlane, vastake enda parteiprogrammis nendele küsimustele. Saatke need küsimused oma parteijuhtidele.

Milline on eesti energiastrateegia tulevikus? Tuuleenergia, tuumaenergia, põlevkivi väärtustamine.
Kuidas ja millistel juhtudel tuleks kasutada rahvahääletust?
Milline peaks olema ühistranspordi tulevik?
Kuidas ja kas võtta kasutusele uued tehnoloogiad (GMO, nanotooted)? Kuidas selgitada nende mõju rahvale populaarses, üldarusaadavas, kuid mitte hüsteeriat ega hirmu õhutavas vormis?
Milline on roheline eluviis? Kuidas muuta enda igapäevast käitumist? Kuidas mõõta enda ressursi tarbimist?
Milline peaks olema keskvõimu ja omavalitsuste suhe?
Kuidas suunata inimesid ja ettevõteid säästlikumalt käituma? Maksudega? Toetustega ja osalise rahastamisega?
Kuidas muutuda, areneda, kasvada? Milliseid uusi tööriistu ja töövõtteid peaks ühiskonnas kasutusele võtma?
See oleks jätkuks nii rahvahääletuse kui ka tulevikuarengute teemale. Kuidas hinnata uute ideed kasutuselevõtu mõjusid? Milliste kriteeriumidega?
Kuidas defineerida jätkusuutlikust?
Kuidas defineerida sotsiaalset õiglust? Kuidas ja milliste vahenditega seda ellu viia?

Oluline on ideede levik.

Siin tuli mulle meelde koolis õpitud jutt kuidas taimedel toimub tolmlemine. Ideede levikul ja tolmlemisel on midagi ühist?

Yes, ‘n’ how many times can a man turn his head,
Pretending he just doesn’t see?

meritocracy
1 : a system in which the talented are chosen and moved ahead on the basis of their achievement
2 : leadership selected on the basis of intellectual criteria
websteri sõnastik

meritocracy
a social system or society in which people have power because of their abilities, not because of their wealth or social position:
The prime minister claims he wants to create a classless meritocracy in Britain.
cambridge sõnastik

Ütleme ausalt et see kõik on raketiteadus, tuuma- ja kvantfüüsika. Palju sõltub protseduurist, kuidas seda rakendada. Mis võimaldab korraldada öökoosolekuid ja baaris konjakit juua.

Tuleks kasutada lihtsamaid vahendeid.

*Avatud ühiskond ja avatud riik.
Avaliku teabe seadus? Selleks ei pea isegi seadust muutma. Lihtsalt teha kättesaadavaks otsused, otsustele eelnevad analüüsid ja konsultatsioonid, koosolekuprotokollid jms.
(Liiga radikaalne? Liiga arusaamatu?)

*Akna taga on 21.sajand. Kasutage e-maili ja telefoni. Siin üks näide kuidas ministeeriumid omavahel sõbralikult koos töötavad. Hea vähemalt et igas kontoris on skänner ja faksimasin ostetud.

*Sotsioloogiliste küsitlustega on võimalik uurida mida rahvas arvab ja soovib.
Kui valim on piisavalt esinduslik ja uuring vettpidavalt korraldatud.

Esindusdemokraatia töötab samuti.

Esialgne postitus läks kaduma, kirjutasin selle uuesti. Mõned laused võivad olla seoses hiliste öötundidega ootamatu (jälle?!) saabumisega natukene segased.

link

Needsamad hullud ja lollid sõidavad igapäev autoga (50kmh linnas ja 90kmh või rohkem linnvälisel teel) või jalgrattaga (kasutage kiivrit), ostavad 1 miljoni eest mustamäele korteri, juhivad oma rahavooge (pangakontole, pangakontolt) ja koostavad pereeelarve, võtavad pangalaenu 30 aastaks, investeerivad pensionifondi 30 aastaks, sünnitavad lapsi, kes neid maha matavad, valivad elukaaslase, armastavad ja abielluvad, “kuni surm teid lahutab” või ei abiellu aga elavad ikkagi koos kuni surm neid lahutab …

Need otsused nõuavad paljude riskide kaalumist, nende otsuste tagajärjed võivad olla valusad nii rahaliselt kui emotsionaalselt.

link

Iga kodanik saab avaliku teabe seaduse järgi infot küsida. Kasutage seda võimalust.

Iga vormi juures on küll lahter ‘aadress’. Aga ma saan sellest nii aru et kui soovid vastust emailile ei ole vaja esitada postiaadressi ega telefoni.

hm, just, mod, envir, kul, mkm, agri, fin, sisemin, sm, vm, rahmin, regmin

kui kaua võtab aega uues postituse lehe kuvamine?
Bloggeril postituse akna kuvamine (0,3 – 0,25 – 0,2 sec), postitamise protsess (2,3 – 2,2 – 1,8 sec). WordPressil postituse akna kuvamine (9 – 12 – 11 sec), postitamise protsess (12- 12- 11 sec).
blogger : wordpress 1:0

wordpressil on kategooriad olemas, saab lisalehti teha. Samas ei ole kategooriad üldsegi nii effektiivsed, kui neid on palju, kaob ülevaade.
blogger : wordpress 1:0,5

server on aegajalt maas mõlemal. Mitte kumbgi siit lisapunkte siit ei teeni. WordPressil viimasel ajal üsna tihti, bloggeri server on maas tavaliselt lühikest aega.
blogger : wordpress 1:0,5

Postituse kustutamine on mõlemal keeruline ja kohmakas.
blogger : wordpress 1:0,5

Importimise võimalus olemas wordpressil.
blogger : wordpress 1:1,5

Bloggeril saab template vabalt muuta, lisada statistikamootoreid.
blogger : wordpress 2:1,5

Blogger on google oma (brand loyalty), wordpress vabavara
blogger : wordpress 3:2,5

Privaatset blogi ei saa mitte kummalgi teha (kuhu saavad ligi ainult mina ja lähedased või mina ja sõbrad).
blogger : wordpress 2:1,5

Bloggeriga on mugavam teksti formaatida. WordPress lisab imelikud reavahetused.
blogger : wordpress 2,5:1,5

Üks eeldus otsedemokraatiale on võimalus arutada, osaleda diskusioonis, olla informeeritud.

Internetiühendus loob selleks paremad võimalused.

Nüüd on küsimus selles kuidas seda praktiliselt korraldada. Devil is in details.
Riik maksab kinni laste koolibussi, lõunasöögi, töövihikud jne. Kui nüüd selle tasuta interneti peamiseks kasutusvõimaluseks oleks ligipääs koolitusmaterjalidele … Kui kõik põhikooli ja ülikooli hariduse omandamiseks vajalikud materjalid oleks kättesaadavad … Ülikool sinu magamistoas ja köögilaua ääres.

Kujundlikult. Riik maksab kinni laste koolibussi, töövihikud, sinu autosõidu keelekursusele aga mitte toidukauplusesse või kinno. S.t. see tasuta interneti peamiseks kasutamiseesmärgiks võiks olla haridus ja koolitus. Aga kasumit teenivate organisatsioonide kodulehed? Miks peaks riik maksma kinni sinu autosõidu pangakontorisse?

Lisaks veel paar märksõna.
Täiskasvanute täiendõpe
Elukestev õpe

Küsimus on ikkagi sama. Kuidas.

link

Kui kellegil on vastuväiteid, miks seda kaameratelefoni mitte osta, siis andke teada. Olen avatud ka põhjendustele, misk peaks kaamera ja telefoni eraldi ostma.

Aga tõenäoliselt ostan see nädal ära.

Haakuda olemasolevaga,
-riiklikud strateegiad ja arenduskavad
mis meile meeldib, mis on vastukarva. Võtta vildikas ja värvida punaseks ja roheliseks.
- ühiskondliku leppe tekst
mis meile meeldib, mis on vastukarva. Värvida punaseks ja roheliseks.
-teiste parteide programmid
mis meile meeldib, mis on vastukarva. Värvida punaseks ja roheliseks.
-teiste parteide valimislubadused
mis meile meeldib, mis on vastukarva. Värvida punaseks ja roheliseks.
-teiste parteide programmid naaberriikides
mis meile meeldib, mis on vastukarva. Värvida punaseks ja roheliseks.
jne

Igaühele oma, kellele blond, kellele brünett. Aga olgem ausad, mingi baasoskused või kogemus tuleb ainult kasuks, millised need oleks. Need toredad omadused peaksid olema lihtsalt mõõdetavad või testitavad, aga ei tohiks kokkuvõttes või eraldi olla ülejõukäivad. Ärge eeldage et meie hulgas kõnnivad üliinimesed või superkangelased. Need omadused võiksid olla loomulikult seotud pigem rohelise mõtte- ja eluviisiga.

- kõrgharidusega
- osaleb aktiivselt vähemalt ühe MTÜ tegevuses
(lisaks korteriühistule ja oma parteile)
…

Veel?

Kui neid on siia juba palju kogunenud teie lahkel kaasabil siis võiksid lihtsalt järjestada kolm sulle kõige olulisemat.

link

Leidsin äripäevast sellise tsitaadi. “Aastate jooksul on Keskerakond liitnud endaga õigusvastaselt represseeritute, roheliste, venelaste ja pensionäride väikeerakondi. …” ütles Rain Rosimannus.

link

link

Üks artikkel WSJ-s googlest.

#1. Laieneda. Iga ettevõtte geneetelisse koodi on see sisse kirjutatud, suurendada tulusid, laieneda uutele tegevusaladele või luua uusi tooteid. Mitte armuda oma senisesse minasse.

#2. Hierarhiline organisatsioon on efektiivsem. Asjad saavad tehtud, garanteeritud kvaliteeditasemega ja soovitud tähtajaks. Ühtlasi räägitakse teemal organisatsiooni struktuur ajas. Teatud inimesed koguvad endale aja jooksul kõrgema staatuse, suurema mõjujõu. “Google is organized like the Internet itself: tightly connected, flat and meritocratic.”

#3. Millesse investeeritakse? Kõige kriitilisemat ressurssi, millest on alati puudus. Aega. Olemasoleva parandamisse või tulevikku? “Evolution demands a lot of new experiments; but experimentation takes time and money, scarce commodities when every hour of time and every dollar of capital have already been allocated to some “mission critical” project.”

#4 Keda ja kuidas premeerida? Mille eest?
A ja B-inimeste jutt on küll vastuolus kõige millesse mina usun.

Kas oleks võimalik google juhtsimisstiilist midagi õppida, riigi juhtimisel kasutada?

Täiend. Kalju Rüütli ja GRASS

Kuidas muuta autovaba päev atraktiivsemaks? Suuremad tänavad mis ühendavad äärelinna kesklinnaga on paldiski mnt, sõpruse pst, mustamäe tee, gonsiori tänav. Eraldada üks sõidusuund ainult ühistranspordi jaoks, hommikul ja õhtul, lisada busse liinidele, tihendada graafikuid.

Probleemiks on trollid, kuna neid ei õnnestu panna sõitma ainult ühel tänavapoolel. Seega hommikul oleks transport ühes suunas ja õhtul teises suunas ümber suunatud.

Gustav Adolfi Sihtasutuse asutamine toimub kolmapäeval, 3. mail 2006. aastal kell 16.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumi aulas Suur-Kloostri 16, Tallinnas. Kõik missioonitundega huvilised on oodatud!

Tutvunud eelnevalt põhikirja ja asutajate lepingu kavanditega, on kõigil GAG vaimu säilimisest ja edendamisest huvitatutel võimalik registreeruda asutajateks e-posti aadressil vilistlaskogu@gag.ee (edastades oma nime, isiku- või registrikoodi, elu- või asukoha ja kontaktandmed) või asutamiskoosolekul kohapeal.

Tänavu 6. juunil tähistab oma 375. aastapäeva Eesti vanim järjekestvalt tegutsenud üldhariduskool – Gustav Adolfi Gümnaasium. Kooli vilistlaskogu baasil loodi sel kevadel initsiatiivgrupp, kelle ülesandeks sai ette valmistada gümnaasiumi arengut toetava, õpilaste süva- ja täiendõppe ning koolivälise tegevuse võimalusi avardava juriidilise mittetulundusliku isiku loomine. Tänaseks on välja töötatud Gustav Adolfi Sihtasutuse põhikirja projekt, millega saab tutvuda kooli veebilehel. Initsiatiivgrupp on otsustanud mittetulundusliku juriidilise isiku vormi – sihtasutus kasuks, nimetusega Gustav Adolfi Sihtasutus ning töötanud välja põhikirja projekti.

link

Avatud selline foorum. Kirjutamiseks on vaja sisselogida, lugeda saab ilma selleta. Ma ei tea kas password saadetakse emailile, kui kaotad ära siis on võimalik ‘varuvõti’ oma emailile tellida. Aga kirjutada ja oma mõtteid avaldada saad kohe pärast registreerumist. Hea otsingumootor. Mida arvate?

Lihtne, minimaalse kujundusega.
Lussumo vanilla.

Valdur laid, elion & chill. Link.

Mihkel mutt kirjutas päevalehes: “Ütlen ausalt, mul on hirm elada riigis, kus ohu puhkedes 90 protsenti kodanikest ei tea, kummast otsast püss tulistab. Kaitseteenistuse kaotamine seda tähendaks.” Mis oleks alternatiiv nii palgaarmeele kui ka totaalkaitsele?

10 aastane kodanikuteenistus. Praegune rividrill asendada kolme märksõnaga. Koolitus, koolitus. koolitus. Iga 16-26 aastane eesti vabariigi kodanik arvata kodanikuteenistusse. Teenistus koosneb neljast osast – koolitus, rühmatreeningud, teoreetilise osa eksamid, õppused. Lisaks füüsiline treening ja enesekaitsekursused. Riik finantseerib Kaitseministeeriumi eelarvest sporditegevust, treenerite tegevust, spordibaase, kus harjutamine on tasuta. Kodanik koostab endale kolme aasta pikkuse koolituskava, mille jooksul peab ta läbima teatud kursused, et saada min arv punkte. Koolitus jaguneb põhiaineteks (nt meditsiiniline õpe ja elustamiskursused) ja valikaineteks (nt ellujäämiskursused, ökokriisi likvideerimine). Eesmärgiks on et eesti vabariigi kodanik oleks tark, terve ja treenitud. Valmis tulevikus toimuvateks konfliktideks ja kriisideks.

Küberkurat arutleb samal teemal.

link

Otsitakse foorumi tarkvara. Sellel võiks olla järgmised funktsioonid –

-saab linkida postitusele, igal postitusel on unikaalne id
-saab modereerida, kustutada kommentaare.
-saab lisada sõprade\ vaenlaste nimekirja
-otsinguvõimalused
-kujundus on minimaalne ja lihtne. Kasutajanimi, kommentaar. Iga kasutaja saab lisada väikse ikooni avatariks.
-vabatarkvara, töötab PHP ja MYSQL-iga, lihtne installida

Ehk sellel võiks olla kõik slashdoti ja lussumo vanilla parimad omadused. Customer testimonials.

Rohelised üritused (roheline liikumine, eestimaa looduse fond, roheline erakond jt) ….

Ülevaade gooogle kalendrist

RSS feed

ICal

URL defineerib meid kui ‘roheline erakond’, lehekülje pealkiri ülaservas on ‘roheliste erakond’. Põhikiri ja MTÜ nimi kui ‘roheline erakond’. Erakonna põhikiri räägib sellest et: “§ 50. Erakonna liikmed Euroopa Parlamendis. Euroopa Parlamenti valitud erakonna liikmed kandidaadid kuuluvad roheliste fraktsiooni. ” Soomes on Vihreä Liitto, rootsis Miljöpartiet de Gröna, lätis Latvijas Zala Partija, saksamaal Bündnis 90/Die Grünen. 92.aasta valimistel kandideeris valimisliit ‘Rohelised’.

‘Roheline’ viitaks rohelisele värvile? Erakond, mis on juba enne sündi halvaks ehk roheliseks muutunud? Idee maha maetud, muld peale lükatud, rohigi kasvab juba hauakünkal? Õpipoisid ja asjaarmastajad igaljuhul, neid ei tasu tõsiselt võtta. ‘Roheliste’ viitaks rohelistele mehikestele, tulnukatele. Selge, järjekordne ufo-erakond.

‘Roheline’ oleks ainsuses (üks roheline mõtteviis, üks liider, üks riik), ‘roheliste’ mitmuses. Erakonnas on isegi rohkem kui 2 liiget. Roheline värv viitaks islamile, tõeline tulevikuerakond! Roheline\rohelise, rohelised\roheliste. Roheline vastab küsimusele mis? või milline? (nagu küsimuses “mis kääne see nüüd oli?” Nimetav?). Roheliste vastab küsimusele kelle?

Mis on kodaniku või erakonna maailmavaatel pistmist rohelise värviga? Roheliste oleks loomulikum, kuna viitab roheliste ideedega kodanike ühendusele. Roheline maailmavaade\ rohelised ideed. Roheline viitaks rohule. Rohi\ rohu\ rohus.Rohi on alati mitmuses? Tegutsemine rohujuure tasandil (inglise k. grassroots movement)

Eestis tegutseb mitu rohelist(e) liikumist.
Eesti Roheline Liikumine (mittetulundusühing, juhatuse liige Valdur Lahtvee)
Eestimaa Looduse Fond (sihtasutus, tegevjuht: Jüri-Ott Salm, juhatuse liikmed:Mart Jüssi, Jüri-Ott Salm, Irja Pärn, nõukogu esimees: Marek Strandberg)

Toomas Trapidolt: ERL (Eesti Roheline Liikumine) loodi vist 1988 fosforiidisõja ajal ning ERL on klassikaline MTÜ suure hulga liikmetega. ELF loodi 1991.a. WWFi (Maailma Looduse Fond) eeskujul ning esmaseks eesmärgiks oli raha kogumine ja selle suunamine looduskaitsesse. Aga kuna niisama, ilma midagi tegemata, on ka raha koguda raske, siis on ELF organisatsioonina ka päris aktiivne. Sama on ka igal pool mujal WWFi kontoritega. Aga mis mind mõnevõrra vaevab, on see, et klassikaline Lääne VVO mudel Eestis ilmselt tööle ei hakkagi, st organisatsioon, mis saab olulise osa oma sissetulekutest liikmetelt. See aga toob kaasa igasuguste europrojektide jms suure osakaalu rahastamises, mis ei lase tihtipeale teha niivõrd seda, mida vaja, vaid seda, mida rahastatakse.

Tundub, et sellel pildil on veinipudelid laua peal? Taara viisite ära kogumispunkti? Organisatsioonid on erinevad, ühed ja samad inimesed tegutsevad mitmes organisatsioonis. Mitmel rindel.

Lisaks on veel sõbralikud, koostööaltid erakonnad, kes löövad käe külge ja aitavad kaasa roheliste ideede levikule.

Vaata näiteks saadet “Rohelised Uudised” igal laupäeval Kanal2-s. Saad teada, mida on teinud Villu Reiljan ja rahvaliidu noortekogu. Saadet rahastab Keskkonnainvesteeringute keskus (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) asutati Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1999, 54, 583) ja selle muutmise seaduse (RT I 1999, 101, 905) alusel. KIK on Rahandusministeeriumi haldusalas.)

Igal parteil on olemas oma roheline rakuke (SDE ja rahvaliit). Keskkonnaprogrammi ühegi partei kodulehelt siiski ei leidnud.

MTÜ-d Eesti Roheliste Ettevõtete Liit juhib Jaano Martin Ots. Respublica hääletoru.

Rahvaliit soovib ennast ümber nimetada roheliseks? Roheline rahvaliit? Kui pakub huvi siis info kaubamärgi taotlustest on siin ja EPA kodulehel [pdf]. Nii Eesti Roheline Erakond kui Eesti Roheline Partei on registreeritud rahvaliitlase Lea Kiiviti nimele. Taotlused on esitatud 26.04.2005. Uudis postimehes.

Mina ei ütleks et roheliste liikumine eestis on killustunud, pigem on tegu ökosüsteemiga, kus on ruumi mitmele loomaliigile. Taimedele samuti.

link

link

link

Kas keegi kirjutas sellel teemal kirjandi? Millest sa kirjutasid?

Sa ei soovi astuda erakonna liikmeks aga soovid roheliste (ideede) levikule kaasa aidata?

Lisa oma blogisse link
http://demokraatia.ee/

link

Liikmeks astuda? Meie programmi nõrkadele kohtadele osutada? Aga saame kokku. Jäta siia kommentaaridesse oma kontaktandmed või saada email.

Against the Flow. By Samuel Brittan. Atlantic Books

The Wisdom of Crowds: Why the Many Are Smarter Than the Few and How Collective Wisdom Shapes Business, Economies, Societies and Nations. By James Surowiecki. Anchor Books.

Esimene neist väidab et alati on need indiviidid, kes ajalugu edasi viivad. Teine õpetab seda et teatud tingimustel tuleks usaldada rahvamasside agregeeritud arvamusi, mis on tihti täpsemad ja tulevikku vaatavamad. Kui on täidetud mõned eeldused nagu … Ideid on palju, need konkureerivad omavahel, otsustajad\ arvajad on üksteisest sõltumatud, lahutatud, hajali, ideede koondamiseks on loodud mõistlik mehhanism. S.B. on olnud Financial Timesi pikaajaline kolumnist, J.S. kirjutanud NY Timesile.  Euroopa vs. ameerika. Luban et loen mõlemad läbi, nii kiiresti kui kriso raamatupood need mulle saadab.

"Soovime paremaid lastesaateid!". Juba 70 000 soomlast on sellele pöördumisele alla kirjutanud. Ma paralleele eestiga ei tahaks tõmmata, aga mida kultuuriminister nüüd peaks tegema? loomakostüümi selga tõmbama?

link

Tsitaat Jaan uustalult tänases äripäevas. Ma ei tahaksi seda kommenteerida.

EE investeerib rohelisse energiasse juba praegu päris palju. Numbreid ei oska tuua.  

"[need on põhjused], mis panevad parempoolse maailmavaatega ettevõtjaid, arste, õpetajaid rohelise erakonnaga liituma."

Aleksander Laane ju selgitab et rohelised omavad nii vasak kui ka paremoolset maailmavaadet. Oluline on jagunemine teljel raiskamine vs. säästlik tegutsemine.
Wiki väidab et USA-s saab kindlustada tuumaõnnetuse riskide vastu. Peaks wikit parandama?

Video

Iga aasta on korraldatud Tallinn autovabaks päeva (autovaba.ee). Iga aasta on tulemus sama, see kampaania ei ole õnnestunud. Mida peaks teisiti tegema? Mis oleks teie ideed? Lisage kommentaaridesse.

Üks idee oleks näiteks soodustada seda et ühes autos sõidaks mitu inimest.  Kuidas seda korraldada? Mis oleks komm, et inimesi motiveerida? Veel ideid?

Kirjutasin sellise teksti, nüüd huvitaks mind kas sellel ka mingi juriidiline jõud on. Kas see oleks samaväärne minu blogi kasutamislepinguga, millle iga vaataja mõtteliselt alla kirjutab. Isegi kui sellel ei ole juriidilist jõudu, sellised jaotused korrastaks seda teemat. Vabatahtlik kokkulepe, iseregulatsioon. Ei peaks oma blogi nurgale kirjutama selliseid mõtteavaldusi. Kas usa blogidel on olemas mingi analoog?

… the world’s first broadband TV channel dedicated to environmental issues, launches today. green.tv also goes live today as a podcast on iTunes and has a front page listing, courtesy of Apple. green.tv has been developed with support from the United Nations Environment Programme (UNEP).

 mina üldiselt kahtlen kõikides ÜRO ettevõtmistes, mis taustaga, kes rahastab, kes produtseerib uudiseid, mis alustel ehk mis on uudis ja mis ei ole jne. 

link

link

milvi: kauneim linn on lätis tartu (delfis). ehitada 3-realine kiirtee tartust riiga?

MIHKEL MUTT: Vallutajad, koostöölised, parteilased (päevalehes) Delfi on pannud artikli pealkirjaks "Mutt soovitab vanadel punastel kuss olla", mis ei ole siiski õige.Ma oleks esmalt selle väitega vaidlema hakanud. Isegi kommunistidel on sõnaõigus. Mutt aga pigem arutleb olukorra üle. Mõned tsitaadid. "Ma heidan ette hoopis seda, et tõeliselt rahvusmeelseid kommuniste oli nende 100 000 hulgas nii vähe ja nendegi julgus jäi enamasti poolele teele …. Kui küüditamiste traagika enam ei kordunud, hakati rahvuskommunisti hellitleva tiitliga õnnistama inimesi, kelle ainus teene seisnes selles, et nad liiga aktiivselt tõprad ei olnud. "

eiki nestor: zappa ja kommustid (ekspress). Kas eiki soovib noorte hulgas populaarsust võita et toob sisse muusika? mulle tundus see situatsioon ebausutav, kunstlik, kus eiki nutma hakkab, aga võibolla see oli nii.

Intervjuu indrek tarandiga (kultuur ja elu). "Võiksime saavutada mõtteviisi, mis on tuntud kui säästlik areng või loodusega kooskõlas olemine. Võiksime vabaneda endiste kommunistide poolt EV poliitikasse toodud räpastest võtetest. Kui me need kaks asja lähema 10 – 15 aastaga ära teeksime, oleks juba päris hea. Ja loomulikult võiksime saavutada ka selle et koolisüsteem ja haridus oleks teistele eeskujuks. "

Ei, seekord ei taha ma rääkida ei isiklikust hügieenist ega ka tv- seriaalidest. Banaaniahv räuskab.

Kui argumendid otsa lõpevad siis hakatakse karjuma? Mis juhtub kui üks partei pooldab tulumaksu vähendamist ja teine astmelist tulumaksu? Nad on sõbralikult valitsuskoalitsioonis. Ilmselt on see üks taktika, kui keegi soovib teha A, siis tuleb enda poolt välja käia täiesti vastupidine strateegia B. Tulemuseks on patiseis ja mõlemad saavutavad selle, mis on nende tegelik eesmärk. Olla võimul.

Ma ei tahagi sellest kirjutada, vaid teilt vastust, kas ja kuidas peaks banaaniahvidele vastama. Selliselt et mitte laskuda nende tasemele.

Tundub et selliste räuskamiste põhjus on see et ei soovitagi disskussiooni vaid ainult ennast verbaalselt välja elada. Sellisel juhul ei peaksi vastama. Täielik ignoreerimine ei ole ka mõistlik.

Ekstreemne näide. Kui anda valik rahva kätte, taastataks surmanuhtlus.

Sinu arvamus?

Esinejateks rainer 'tuuleelekter' nõlvak ja sandor 'põlevkivilelekter' liive. 

Propagandateenistus teatab: astu sina ka roheliste erakonda. Pane kirja eesnimi, perekonnanimi, isikukood, aadress, telefon, e-post, erakondlik kuuluvus (on/ei)

P.s. Huvitav, kas erakondadel ja poliitikutel oleks ka midagi e-turundusest õppida?

Täiesti eksitav pealkiri esimesele postitusele. Kuulun rohelisse erakonda, õigemini selle algatusrühma. Nimetus paremroheline tuleneb esiteks sellest et olen pigem parempoolsete, liberaalsete maailmavaadetega kodanik, teiseks sellest et parem on olla roheline. Parem inimene on olla roheline, parem kodanik on olla roheline, parem naaber on olla roheline … Loosunglik lause, aga kuhugi sinna mu mõtted tüürivad.