http://www.youtube.com/user/presidendikantselei

http://parasiil.blogspot.com/2009/12/2-meest-kellega-saan-nous-olla.html

Millest inimesed räägivad? Ajakirjanikud arvavad et peamiselt poliitikast ja majandusest. Vähemalt selline jääb mulje kui kuulata raadiost nädalalõpu jutusaateid (Rahva teenrid, Keskpäevatund, Olukorrast riigis) või vaadata teles rääkivaid päid (Foorum, 2kõne, Vabariigi kodanikud). Tõesti või? Ma olen natukene poliitikast huvitatud aga selle nimel kaklema küll ei ole veel hakanud. Muusikamaitse üle vaieldes võiks juba väheke hääletooni tõsta. Teisipäevaõhtune vabariigi kodanikud olid selles mõttes tore vaheldus, et räägiti raamatutest, ja mitte ainult raamatutest vaid ka müüginumbritest ja sellest, mis on kommerts, mis kaduv. Popkultuurist. Kohal olid Anne Veesaar, Enno Tammer, Marii Karell ning Janika Kronberg (ERR, Postimees, Delfi). Äge. Tekkis midagi põhimõttelise vaidluse moodi. Kultuurist võiks ka jutusaadetes rääkida, mitte esitada ainult monolooge (OP) või siis aupaklikke ning jahufilosoofilisi dialooge (Tähelaev). Paluks veel.

http://delicious.com/infopartisan

http://delicious.com/oop

J-meedia

http://joonmeedia.blogspot.com/

Strandberg

http://www.greengate.ee/index.php?page=11

Tavaliselt võtavad ühiskondlikel teemadel sõna humanitaarid, ärijuhid, poliitikud ja loomulikult ajakirjanikud ise. Ettevõtjad, reaalteadlased ja insenerid vähem. Seda värskendavam on kuulda nende arvamusi. Kas TTÜ – sse vastuvõtul arvestatakse kirjandi hindega? Aga võiks, kuna oskus oma ideid sõnastada tuleb ju kasuks igal erialal. Ettevõtja Taneli Tikka arvab et parlamentarismi Soomes peaks uuendama. Kuidas? Parlamendi valitsemis- ehk siis valimisperioodi pikendama 10 aastale, maksude muutmiseks oleks vajalik 2\3 toetust, igale seadusele oleks vaja lisada mõõdikud. Eestis on parlamendiuuenduse teemal oma arvamuse välja öelnud Peeter Jalakas ja Jaak Allik. Hans H. Luige arvamus on leidnud tagasihoidlikumat kajastust, kuid ka tema osales Minu Eesti arutelul, kus demokraatiauuenduse suundi kaardistati. Kõige realistlikum ja lihtsam olekski valitsemisperioodi pikendada 10 aastale. See tagaks Eestile ja valitsusele teatava stabiilsuse. Vahetunud on küll nimed, kuid ühe peamise ideoloogia eluiga tundub olevat 2 parlamendikoosseisu. Parlamendil endal jääks alati võimalus algatada erakorralised valimised, kodanikel omakorda võiks olla võimalik algatada oma saadiku tagasikutsumine.

Jätsin täna minemata ühele ArcticStartup kokkusaamisele. Hoidsin kõrvale ka Heateo sihtasutuse Tõukest, kuigi registreerusin. Kas riiklikest rahadest finantseeritud “võtame väikse klaasi veini või kohvi ja räägime” kokkusaamistel on mingi tulem peale selle et saadakse jälle linnuke kirja. Toimus üritus, räägiti, esineti, ühenduti, seega ettevõtlust on toetatud. “Näed vaadake, isegi pilti tegime.” Ettevõtlusest pajatavad lehed (EPL EV leht) on koostatud ka teatud stambiga – tähtsate organisatsioonide tähtsad ja lipsustatud juhid võtavad sõna (EKTK, EVEA), räägitakse uuenduslikest võimalustest äri teha ja kulusid kokku hoida (Skype!, virtuaalkontor!, web 2.0!), elementaartõdedest (marketing ja müük on olulised), uutest krediidivõimalustest (kredex, EAS, pangad), innovatsioon on oluline (patendid) jms. Mulle tundub et ettevõtlusest mõeldakse eelkõige kui IT või tehnoloogiaprojektist. Millest heal juhul peaks kasvama uus Nokia. Aga ettevõtlus, mis võimaldab teenida palgatööga samaväärset raha. Mis oleks stabiilne ja tulus. Millele lisanduks boonus olla oma aja ning raha peremees. Minu arust räägitakse ja promotakse seda vähem, kuigi paljudele võiks see olla reaalseks eesmärgiks. Aga kus on tühimik, seal saab seda täita väikeettevõtlusega. Antud juhul siis väikeettevõtluse toetuseks.

Filmis “Tulnukas” on tore lõik, kus rullnokad arutavad selle üle et noore pere laenu eest saab ju autot tuunida. Sama moodi on käitunud delfi, kes on sünnipäeval paar läikivat ilukilpi juurde ostnud ja uue rohelise kuusekese tahavaatepeegli külge kinnitanud. Mootori võimsus ja roosteplekkide arv on jäänud samaks. Minu jaoks on delfi üks uudisteportaal, kuhu koondatud subjektiivset valemit kasutades kokkuvõte päeva uudistest ning nendele on lisatud seksikad ja humoorikad pealkirjad. Mina ei suuda seda subjektiivset valemit kirjeldada, seega pakub delfi alati üllatusi. Tavalisest uudisest saab teha veelgi müüvama ja seksikama. Maailma peegeldada veelgi veidrama nurga alt kui eile või üleeile. Lisada pealkirja, mis ei vasta üldse uudise sisule. Samas on mõned pealkirjad toredalt lakoonilised. Kadus sinist vihmamantlit kandev pruun lehm! Delfile pakuvad konkurentsi Vello ja Sulev. Aga originaali vastu ei saa. Kes on siis delfi lugejad? Kui me iga päev käitume rumalasti või hoolimatult ainult 10 % ajast siis on meie hulgas ikkagi 130 000 tingühikut lolle ja jõhkardeid. Terve Tartu linnatäis rahvast, isegi rohkem!

Riik maksustab kütuse põletamist ja alkoholi joomist, elektri raiskamist ja sigarettide suitsetamist. Õige! Ei ole vaja tarbetuid sõite teha autoga, valgustuse võiks kodus välja lülitada kui seda vaja ei ole jms. Alkohol ja tubakas ainult kahjustab tervist, pigem võiks ette võtta metsajooksu või juua klaas (porgandi)mahla. Kuid miks maksustatakse üks leebe pahe (alkohol ja tubakas), kuid teisele vaadatakse läbi sõrmede (kohvi). Eestis osteti 2008.a. 3750 tonni kohvi, see teeb iga inimese kohta umbes 2,5 kg (Õhtuleht). Kui kohviaktsiis oleks 10kr\kg kohta siis teeniks riik sel moel juurde 40 miljonit krooni aastas. Kohvisõbrad seda hinnatõusu vaevalt märkaksid, kui lisada 20kr\kg, siis alles võibolla väheneks kohvi tarbimine. Kui meil oleks kohviaktsiis, siis väheneks ka import, sellega koos paraneks maksebilanss. Eestis ju kohvioad ei kasva … Samas lõigataks läbi kasvav trend (Äripäev), Eesti on küll samal tasemel Soomega alkoholitarbimises, kuid kohvitarbimisele tõmmataks seega pidur peale. Kohvi asemel võiks juua kodumaist ja tervislikku taimerohuteed. Kui kõik kohvinarkomaanid silmad lahti teeks, tõstaksid oma kohvist tuimestatud pilgu arvutiekraanilt ja kohvitassilt … Kas SINA oled mõõdukas kohvitarbija, tunnista endale ausalt?

Kas füüsikud või lüürikud? Reaalteadused on oma mainet tõstnud, räägitakse sellest et Eestit viib edasi teadmistepõhine majandus ja innovatsioon. Rohkem insenere! Andke rohkem raha TTÜ-le, matemaatikutele ja keemikutele! Aga humanitaarteadused? Psühholoogia kaldub juba praegu pigem katsete poole, Taagepera lubab ka sotsiaalteadust matemaatilisemaks muuta. Loodame et mitte liiga matemaatiliseks, nagu praegu on juhtunud (makro)majandusteooriaga. Teadus on teadus. Filoloogia ja psühholoogia võivad ka “kõvad” teadused olla. Enda promomises ja kasulikuks tegemises on reaalteadused kindlasti olnud edukad. Filoloogidest on ikka veel kujutluspilt kui aint kampsikutes pikajuukselistest hipidest. Reaalteadused on edukalt hakanud oma valdkonda promoma. Novaator, Delfi Forte, EER teadusuudised. Aga portaal, mis pigem vahendaks humanitaarsemat suunda? Isegi kultuuriajakirjad on killustunud, neid internetis ei ole, kummalisel moel vahendavad neid artikleid Delfi kultuuriuudised. Ajalehtede arvamuskülgedel siiski domineeviad pigem humanitaar- ja sotsiaalteadlased (Lauristin, ajaloolased nagu Laar, politoloogid nagu Saarts ja Masso jt). Lotman ja Aavik on vaieldamatult Eesti tipud. Võibolla on humanitaaride hulgas keskpäraseid rohkem? Sellest ka nende kehvem imago.

09.12

Jalakas, Mattiisen, Strandberg, Lahtvee

http://www.postimees.ee/?id=198442

http://www.epl.ee/artikkel/484435

http://uudised.err.ee/index.php?06187390

04.12

Tobreluts

http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=194939

Murdvee

http://www.epl.ee/artikkel/484117

http://uudised.err.ee/index.php?06186863

30.11

Analüüs: Rohelise puu lehed on närtsinud

http://www.epl.ee/artikkel/483760

28.11

PEETER JALAKAS: Erakondade erastatud Eesti: kuidas edasi?

http://www.epl.ee/artikkel/483647

Jalakas

http://www.postimees.ee/?id=194051

26.11

Jalakas

http://uudised.err.ee/index.php?06185944

Strandberg

http://g.delfi.ee/images/pix/file27160729_33c8d4b0d4b1d7228c.jpg

Viikmaa

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=27165481&l=fpOpinion

24.11

populaarsusreitingud

http://vikerraadio.err.ee/klipp?main_id=2622457&s=start

http://uudised.err.ee/index.php?06185716

Jalakas

http://www.postimees.ee/?id=191987

“Üks (anonüümne) vana suhtumise toetaja”, Strandberg, Lotman, Tammet

http://www.postimees.ee/?id=191984

Korv ja marionetid

http://www.postimees.ee/?id=191991

Tammet, Mattiisen @ 17:00

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1249061

23.11

Strandberg

http://poliitika.postimees.ee/?id=191730

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/strandberg-aeg-on-maitsta-erakonna-norkuse-vilju.d?id=27102379

http://uudised.err.ee/index.php?06185570

Tammet

http://www.postimees.ee/?id=191665

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tammet-strandbergi-aeg-erakonna-liidrina-on-labi.d?id=27106853

http://uudised.err.ee/index.php?06185600

Jüssi, Strandberg

http://www.postimees.ee/?id=191489

Koorits ja lüürikud

http://www.postimees.ee/?id=191420

22.11

ERR

Strandberg, Mattiisen, Sarv, Kabal

http://uudised.err.ee/index.php?06185416

http://www.postimees.ee/?id=191219

EPL

Mattiisen, Jalakas

http://www.epl.ee/artikkel/483190

valimistulemused

http://www.epl.ee/artikkel/483184

Trapido

http://www.epl.ee/artikkel/483180

Strandberg

http://www.epl.ee/artikkel/481618

Postimees

Strandberg

http://www.postimees.ee/?id=191309

uus juhatus

http://www.postimees.ee/?id=191245

Kabal

http://www.postimees.ee/?id=191093

Strandberg, Lahtvee

http://www.postimees.ee/?id=191054

Blogid

Strandberg, Rumm

http://marekstrandberg.blogspot.com/2009/11/natuke-skisofreeniline-tiibmanoover.html

http://hannesrumm.blogspot.com/2009/11/rohelised-ei-kasuta-voimalust.html

Kas saab kirjutada arvustust raamatust, mida sa ei ole lugenud. Kindlasti, teatrietenduse või filmi puhul läheks juba raskemaks. Aga kas saab kirjutada roheliste üldkogust, millel ma ei osalenud. Vast ikka, kuna ma mõtteliselt osalesin. Sõltumata sellest, kes on juhatuses, tulevad järgmised riigikogu valimised rohelistele raskelt. Raha vähe, inimesi vähe. Sellevõrra võiks ideid ja energiat rohkem olla. Ses osas võib olla lootusrikas kui vaadata uut juhatuse koosseisu. Poliitikas peaks pakkuma reaalseid lahendusi, aga tunnistage, tööpuuduse vähendamine on raske, kui mitte võimatu. Isegi sotsid ja kesk pakuvad pigem kaastunnet kui leiba, võid ja sinki selle peale. Ennustaks, et järgmistel valimistel saadab edu just neid, kes suudavad pakkuda välja ja osaliselt rakendada kava, mis vähendab tööpuudust. Kui sest murest üle saab siis on Eesti tulevikuväljavaated ikka tumedapoolsed. Rahvastik vananeb, nooremad kolivad välismaale, elekter on kallis, Venemaa on ohtlik ja ettearvamatu jms. Siin oleks abiks kübeke optimismi, loodan et rohelised suudavad pakkuda karmi ja hukkukuulutava ökopessimismi ja rohelise öko-tehnokraatia kõrvale ka lootust. Aga novembrid on siin mustad ja porised. Ja isegi rohelised ei suuda seda fakti väärata.

Toetan roheliste alusväärtusi nagu sotsiaalne õiglus, keskkonnast
hoolimine, vägivallatus ja otsedemokraatia. Otsedemokraatiast küll
räägitakse sõnades kuid kas rohelised on seda ka tegudega ellu viimas.

Näiteks. Juhatuse liikmetest on otsedemokraatia reeglite järgi
sisehääletuse algatanud ainult üks. Tanel Tammet. Veel üks näide.
Tammeti poolt algatatud sisehääletusel võeti küll vastu otsus, kuid
see on juhatuse poolt jäänud ellu viimata. See on ausalt öeldes mage
tulemus.

Ennem kui minna erakonnast väljapoole otsedemokraatiast
jutlustama, peaks seda erakonnas sees ellu viima. Kutsun
erakonnakaaslasi üle, osalege aktiivselt arvamus – ja valimiskogu
töös, kandideerige nendesse kogudesse.

Ma loodan et roheline erakond on 10 aasta pärast olemas ning
elujõuline. Selleks oleks vaja oma sõnadele vastavaks seada ka teod.
Sõnastada mida tähendavad meie jaoks sotsiaalne õiglus ja vägivallatus. Need on minu arvates väljakutsed, mis seisavad rohelise erakonna ees järgmisel 2 aastal ennem Riigikogu valimisi.

Mida siis teha kui majandus langeb ja töötus kasvab. Ellakvere x3, Palts x10. Võiks pakkuda abitöid nendele, kellel töötukassa poolt makstavad rahad otsa saavad. Kuid nad peaksid tegema midagi asjalikumat kui seisma trollides ja bussides, pigem nad võiksid seista sebrade juures ja aidata inimesi turvaliselt üle tee. Jagada helkureid. Kui meie liiklusõnnetuste arv langeks, hukkunuid oleks vähem siis aitaks see ka SKT – kasvada. Üks lihtne idee on ka laenu võtmine selleks et ehitada. Koole, aga mitte ainult. Koolimaja juures võiks olla spordikeskus, raamatukogu, suurem saal. Tallinna koolid on näiteks pigem ainult üheks otstarbeks mõeldud. Aga seal juures võiksid olla lisahooned, elu võiks käia koolimaja juures ka õhtutel, kui seal saaksid tegutseda huviringid, seal võiks olla sportimisvõimalused.

Majanduslangus, töötus kasvab … Mida siis teha?

1.Ehitada

Võtta laenu ja ehitada. Koolimaju, teatreid, kultuurimaju, raamatukogusid. Lihtne töö, mida õppida. Ehitushinnad on madalad.

2. Õpetada

Töötutele keeli, see on kindlasti baasoskus, mida läheb ikka vaja. Nt norra, araabia või hiina keelt?

3. Abitööd

Töötud liiklusinspektoriteks ja abipolitseinikeks? Trahviksid ülbureid kes pargivad valesti. Seisaksid teedel ülekäiguradade juures?

Tõnis Palts alustab küll kriitikaga et “Saadagu, juhtugu, tehtagu!” ei aita meid edasi, kuid jätkab siis ise “Loome, lõpetame, kasutame!” loosungitega.

http://www.epl.ee/artikkel/482858

Mõned seisukohad on siiski tal päris arvestatavad.

1. müüa metsa

See ei ole hea lahendus, kuna metsaturg on samuti madalseisus. Soome ja Venemaa pakuvad sama, hinnad on all.

2. lõpetada korterite ehitamine linna rahadega

Nõus. Pigem võiks osta olemasolevaid kortereid abivajajatele, kui uusi ehitada.

3. Maksta reisikompensatsiooni ja õpetada soome keelt.

Aga mitte ainult, pigem ka norra ja taani keelt. Soome keelt võiks keskkoolis küll rohkem õpetada. Reisikompensatsiooni idee on jabur.

4. Vähendame juhtimiskulusid riigiasutustes. Müüa riigiettevõtted.

Ettevõtteid ei tasu müüa, hinnad praegu madalseisus.

4.a. Ellu viia haldusreform.

“Kui peaminister astuks homme hommikul voodist välja parema jalaga, siis ta ehk lõpetaks haldusreformi pidurdamise”
Nõus.

5. Eurotoetused suunata majanduse edendamiseks

“Kõik praegused ja tulevased eurotoetuste projektid tuleb üle vaadata selle pilguga, kui efektiivsed nad on töökohtade tekitamise ja uue majanduskasvu toetamise seisukohalt. Eurotoetusi ei tohi kasutada suuremahulisteks imporditehinguteks, millega anname tööd teistes riikides. “
Asjalik seisukoht.

6. Parandada suhteid Venemaaga.

Ei midagi uut, venelased ei taha seda.

Algus on hea (“parandame kiiresti majandussuhteid Venemaaga”), aga sellele järgnev? (“EAS-i juurde tuleb moodustada spetsiaalne töörühm …”)

7. Soodustada hoiustamist ja investeerimist läbi maksude.

“Senise maksupoliitika alusel maksustatakse enam tarbimist (käibemaks) ja vähem efektiivsust ja ettevõtlusse investeerimist (tulumaks). “
See soosiks pigem rikkaid ja diskrimineeriks vaesemaid.

8. Euro! Euro, ärka üles, tule koju! Eestlased on hädas! Ärka üles!

Kui euro käes, siis pigem rahakotis ja pangakontol, pangakaardi sees, siis on laenuintress kindlasti stabiilsem ja laenamine turvalisem. Aga euro ei kasvata otseselt majandust.

9. Rohkem välisinvesteeringuid!

Nojah, aga investeeringu otsustavad ikka investorid. Neid võib ju rohkem moosida aga nad otsivad ikka sobivaid töötajaid. Pigem, siis kohe haritud ja oskuslikele töötajatele panustada?

10. Rohkem kultuuri!

“Selleks tuleb järsult suurendada kultuuriministeeriumi eelarvet ja anda võimalus ka kolmanda sektori ning alternatiivkultuuri arenguks! “
Rahad liiguvad ikka kulka kaudu?

“Riik peab viima ellu ka Euroopa kultuuripealinna üritused Tallinnas. “
Mõistlik, ei peaks vägikaigast vedama.

KOKKUVÕTTEKS

Positiivne: Suurem koostöö põhjamaadega, ellu viia haldusreform, oluline on elukeskkond, kultuur

Negatiivne: pime usk eurosse, maksusoodustuste lunimine, deklaratiivsus (suhted Venemaaga korda! & kohe!!)

paradigmadest [urbanist]
raamatute tsenseerimisest [wimberg], [postimees]
1905 [tatsutahime]
uudissõnadest [oop], [polaarkaru]

Jätkaks sealt kus pooleli jäi, sest kõik ei mahu 2000 tähemärgi sisse. Kas 500 000 e-häält on võimalik? Ma olen tegelikult pessimistlikum. Kuidas seda olukorda paremaks muuta? Kas seda on vaja üldse paremaks muuta? E-pangandust kasutab juba praegu palju inimesi, kuna see annab reaalse kokkuhoiu aja ning lisamugavuse. Eesti Vabariik vs. Hansapank 1:0. Võibolla peaksid – kaardi maha kandma? Ma ise ei e-hääletanud kuna mu id – kaardil oli kriips peal. Taskus kandes on kas võtmete või muude asjade vastu puutunud. Riik seda tasuta välja vahetada ei taha, ma peaksin lisaraha maksma. Pangakaardi vahetaksid pangad meelsasti tasuta välja kui see liiga kulunud on. Kas peaks id-kaardi maha kandma? Seda kasutavad ju üksikud e-friigid, välismaal on sellega ka mugav hääletada. Id-kaardiga käivad kaasas koodid, kuid neid on vaja ainult üks kord nelja aastal jooksul, siis ma hoian seda koodipaberit alles. Aga paberil hoida ei ole turvaline. Kas e-häälel on mingi eriline väärtus võrreldes paberil antud häälega? Ei ole, milleks siis rõõmustada e-häälte kasvava kasutuse üle. Praegu 100 000, järgmine kord 200 000. Sest ega keegi tõsiselt ei mõtle rahvahääletusi kasutada, isegi roheliste jaoks on see ainult “püss seinal”, mille eesmärgiks on võimureid pigem raamidesse suruda, ähvardada, kui et seda pidevalt kasutada.

Evi Arjärv arvab “siiski oleks vist pisut naiivne loota, et meid ootab uus aeg, mil tagatoadiilide, massimanipulatsioonide ja turundusnippide asemel – või vähemasti kõrval – omandab poliitikas juhtpositsiooni siiras ja järjepidev ideoloogiline, ilmavaateline aspekt.” Kui turundus on kommunikatsioon, siis erakondadel on ikka vaja oma valijatega suhelda. Erakondadel ei ole vaja oma ideid siiski vahendada kõikidele kodanikele. Veendunud reformikat sotside ideed ümber ei veena. Pigem võiks iga erakond välja anda oma ajalehte, kus oma otsuseid põhjendatakse ja seatakse tulevikuplaane. Päevalehes võiks olla poliitikakülgede asemel 5 lehekülge propagandale. Igale parteile üks. Kuna nädalas on päevi 5 siis võiks olla 4 päeva suurematele (Re, Ke, Irl, Sde) üks lehekülg ja siis reedel roteeruvalt üks lehekülg väikestele (Eer, Erl, Ekd jt). Saaks poliitikatoimetajale kinga anda? Üleriigiline meedia on ka massimeedia, tartlast Tallinna probleemid ei huvita. Seega turundusega pigem selekteeritakse sõnumit, oma sõnumit kõigile saata on kulukas ja mitteefektiivne.

Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:

1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:

2) Justin Petrone intervjuu KUKUraadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost:http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.ee

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo –http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Valimistel ei ole lubatud oma hääle delegeerimine, esinduskogus (nagu parlament või volikogu) ei ole samuti lubatud oma hääle edasidelegeerimine. Üks kodanik, üks hääl. Andrei Hvostov kuulutab et “Iga lapse eest valimistel hääl juurde!” Kas see tähendaks ka lisavolitusi MTÜ-des, volikogudes, juhatustes? Sellisel moel valitakse erakondade juhatustesse neid inimesi, kelle ideed sümpatiseerivad emadele ja isadele. Sellisel moel saaksid erakonna sees toetust just need programmilised ideed, mida toetavad emad ja isad. Erakond on MTÜ, seega võib ta ise endale vabatahtlikud sellised reeglid kehtestada. Hvostovi idee puuduseks on just selle suurejoonelisus, rakendada see kohe ja katsetada seda suurtes inimkoosolustes. Erakonnad oleksid väiksemad kooslused elik kogukonnad. Loodan et IRL või rohelised leiavad julgust, et seda ideed rakendada. Mina saan sellest aru nii, et (vältida keerukaid jur. detaile, kurat on detailides), emad saavad ühe hääle juurde. Kas meeste diskrimineerimine sel moel oleks õigustatud? Või anda isale ka 1 lisahääl? Aga miks ainult emadele? Võibolla peaks igale naisele andma 2 häält?

Joskus tuntuu siltä, että eduskunta on olemassa vain tukeakseen paperin tuotantoa ja tuottaakseen kierrätyspaperia.

http://www.kasvi.org/index.php?8707

Paberivaba Riigikogu. Juba aastal 2003 tegin avalduse Riigikogu kantseleile, et mulle ei paljundataks Riigikogu eelnõusid ja muid dokumente. Tänaseks on aktsiooniga liitunud mitu Reformierakonna fraktsiooni liiget, kuid ei ühtegi saadikut teistest erakondadest. Kui kõik Riigikogu liikmed oleksid valmis paberihunnikutes sorimise asemel materjale digitaalsel kujul kasutama, oleks kokkuhoid märgatav.

http://www.meikar.ee/blog/2008/12/reinsalult-kusimata-jaanud-kusimus/

http://www.reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Meedia/815/reformierakond-tahab-paberivaba-riigikogu/2007

Saaremaal Muratsis asuvast Olena Voolu loomapargist on lahkunud pruun lehm, kes on maatõugu, kel on üll sinine vihmatekk ja kaelas kell. Lisaks on kadunud must sokk ja neli valget utte.

http://www.omasaar.ee/pilt.php?id=7692

[valimised] Kandideerin kohalikel valimistel. TELLAKVERE nr. 839 @Haabersti s.t. @Õismäe & @Kakumäe @roheline @Tallinn @Põhja-Euroopa. Valimised? Miks, kes, 4 küsimust, 2 ideed. Facebook, twitter, blog. Küsimusi? toivo@rohi.ee

Kui anda oma hääl ka parimale meediaväljaandele valimiste kajastamise
eest, siis peaks esile tõstma Postimeest ja Päevalehte. Esimene
kasutas uudset debateerimismeetodit, mis on leidnud kasutust ka
ajakirja “The Economist” poolt, teine tegi põhjalikud intervjuud
maakonnalinnade kandidaatidega.Torkab silma meedia eliidikesksus, peamiselt antakse sõna linnapea kandidaatidele. Teeme ära – kampaaniale heideti ette, et see kogus kokku “ainult” 10 000 osalejat. Valimistel kandideeris 15 337 inimest. Tallinnas 1000 inimest. Igaühel nendest oli oma lugu rääkida, oma põhjused kandideerimiseks. 3 suurimat jaburust: ETV teledebatid, Postimehe valimismasin, eliidikesksus. 3 suurimat õnnestumist: ETV Erisaade, valimisväitlus Postimehes, debatid Delfi TV-s

Milline oli roheliste toetus Tallinnas?

Miks on 2% suurem kui 2%? Lihtsustame. Oletame, et eestlasi on Tallinna elanikest pool, ja venelasi samuti poolt. Samuti oletame et venelaste hulgas on roheliste toetus null. Mõlemad väited ei vasta täpselt tõele, aga need lihtsustavad arvutusi. 4% x 1\2 + 0% x 1\2 võrdub 2%. Sellisel juhul tähendaks see, et roheliste toetus oli 2007 riigikogu valimistel 8%, 2009 eurovalimistel 2% ning 2009 kohalikel valimistel 4% (võrreldavad nr). Sarnast trendi näitab ka valimistulemus Nõmmel, kus roheliste toetus oli 5%. Roheliste nimekirjas kandideerisid küll rahvaliitlased ja parteitud kodanikud, aga sama oli Riigikogu valimistel. Rohelisi toetas moraalselt nt Tõnis Mägi. Pigem on see kainestav, kuna näitab, et kuni pooled valijad oli eelmine kord nö protestihääletajad. nad ei hääletanud mitte roheliste poolt, aga teiste erakondade poliitika vastu. 8% toetus = 4% roheliste baastoetus (sh 2% toetus Marekile) + 4% protestivalijaid.

Kes võitis Tallinnas?

Kui linnaosad oleksid eraldi vallad, siis saaksid keskid nt Lasnamäel 20-st kohast 15. Enamuse moodustaksid nad Mustamäel, Põhja – Tallinnas ja Lasnamäel. Tõen. siiski ka Haaberstis.

Haabersti 4/8
Kesklinn 3/8
Kristiine 4/10
Lasnamäe 15/20
Mustamäe 7/10
Nõmme 3/9
Pirita 1/4
PTallinn 7/10

http://f.postimees.ee/o/2009/10/19/253319t1h3559.jpg

http://vvk.ee/detailed_0784.html

Keskerakonna tulemus

Minu ennustus 45 kuni 49%, tegelik 53,5%. Muljetavaldav. Isikumandaadid – Kesk 7, reform 3, isamaa 2, sotsid 0. See näitab, et kesk ei saavutanud oma tulemust ainult Savisaare populaarsuse najal. Pihl ega Pentus isikumandaati ei saanud.

http://vvk.ee/detailed_0784.html

Teised erakonnad

Minu ennustus – Kesk, reform, sotsid, isamaa, rohelised.
Tegelik – Kesk, reform, isamaa, sotsid.

Ilmselt enda pol. eelistustest sõltuvalt prognoosisin paremat tulemust sotsidele ja rohelistele.

Valimisaktiivsus

Ennustus 45%, tegelik 65%.

Nõmmel 69% ja Pirital 71%. Muljetavaldav.

Partide edukus

Prognoosisin, et peamiselt saavad hääli ministrid, riigikogu liikmed ja linnaosa vanemad. Üks erand oli Deniss Borodits, kes sai väga hea tulemuse, ennem ei ole abilinnapead silma paistnud, pigem saavad hääli linnaosavanemad.

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=2368

Ennustused 9.10.09

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=2364

# RT @erkilipre Anto Liivat oli väga otsekohene ja selle eest täitsa kiidusõnad. Pole mõtet rääkida mulli, et kõik hästi kui pole. #valimised11 minutes ago from web

# @rohelised Kohila:Eugen Veges, Anneliis Kõiv, Elva:Rein Kuresoo, Häädemeeste:Lembit Künnapas, Torgu: Kaupo Vipp, Paistu: Ülo Tuvi #valimised17 minutes ago from web

# kes on siis huvitav, uus TLN linnapea, Pihl, Ratas, ikkagi Savisaar? #valimised22 minutes ago from web

# RT @marugusu Hillar Kohv 26 (76=5%), Tori sularahaautomaati ei saa. #valimised25 minutes ago from web

# muig. kuna 4 erakonda ei saanud kevadel kokkuleppele valimisliidu moodustamises siis … @sotsdem @erakond @reformikad #valimised35 minutes ago from web

# @rohelised http://www.epl.ee/artikkel/… #valimised44 minutes ago from web

# minu kohila 33% @rohelised Eugen Veges ja Anneliis Kõiv volikogu liikmed. http://vvk.ee/detailed_0317… #valimisedabout 1 hour ago from web

# TLN – s on rohelistel just puudu PJalaka (1000) ja VTamme (1000) hääled. #valimisedabout 1 hour ago from web

# @merlisnogene vastupidi. eelmistel valimistel on linnaosade juhid saanud hea tulemuse, abilinnapead kesise. BORODITŠ on 1.erand. #valimisedabout 1 hour ago from web

# e-hääled http://poliitika.postimees…. #valimisedabout 2 hours ago from web

# Publicity = TV = Edu valimistel http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=2368 #valimisedabout 4 hours ago from web

Mõned kokkuvõtted eelmistest TLN valimistest

http://spreadsheets.google.com/pub?key=tu3k6SqlsaB9H-LKAVMNvYQ&output=html

* hääli saavad (endised ja praegused) ministrid, riigikogu liikmed
* linnosavanemad
* tuntud sportlased, nagu Erki Nool või Erika Salumäe
* ringkonnanimekirjade nr.1 või nr.2.

Kuigi praegu on levitatud üleskutseid, et ärge valige riigikogu liikmeid, siis ma väga ei usu et tulemus oleks sellel aastal väga erinev.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9549:pardid-ja-parteid-kaks-valimisueleskutset-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3271

http://www.ekspress.ee/2009/10/16/varia/45553-hoiatus-100-peibutusparti—ara-neid-vali

Täiend. 19.10.09
88 riigikogu liikmest pääses linnade ja valdade volikogudesse 65 saadikut. (BNS)

http://www.delfi.ee/news/valimised2009/uudised/peibutuspartide-armee-hullutas-ara-100-000-inimest.d?id=26376889

Mida säutsujad kirjutasid TLN linnapea kandidaatide valimisstuudio kohta.

http://twitter.com/#search?q=%23valimisstuudio

anvarsamost Kui peaks tulemuse pingeritta seadma, siis: 1. Strandberg, 2. Savisaar, 3. Pihl, 4. Pentus, 5. Laar. #valimisstuudio

eimarveldre Koalitsioonikombid: Pihl ei välista kellegagi, IRL ja Kesk välistavad teineteist #valimisstuudio seega siis Roheliste, Keski ja sotside koa?

Crist0 RT @osokas Laar saaks Savisaarele vastu.Strandberg on pullimees,Pihl ei suuda kaasa rääkida,Pentus on liiga väikest kasvu. #valimisstuudio

meediake Srandberg rääkis kuidagi väga tarka juttu täna küll #valimisstuudio

MyNameIsIngrid Strandberg hetkel rokib mu sokke jalast, ta on lahe.. räägib vähe, aga vähemalt konkreetselt. #valimisstuudio

anvarsamost Strandbergi esinemine on tugev. Rohelistele võib siit väike hulk lisahääli tulla. Kas sellest muidugi suur pilt muutub… #valimisstuudio

archiei Üllatusega nendin, et Strandbergi ühelegi väitele pole siiani tahtnud vastu vaielda #valimisstuudio

graafik Marek kõvem kakleja ja Pentus hulga parem kui loota võis #valimisstuudio

ago123 Strandberg eksib. Inimesed valivad homme otsustajad, kes hakkavad nende eest otsustama. Mille jaoks veel rahvahääletusi? #valimisstuudio

anvarsamost Rahvahääletuse juurutamine linna valitsemisel annab meile sellise tulemuse nagu tahavad 93.000 Lasnamäe elanikku. Ei muud. #valimisstuudio

kyllikeroovali strandberg on jah üllatavalt normaalne täna

Twiitija Hästi Strandberg ! #valimisstuudio

pkala Päris lõbus on vaadata valimisdebatti ETV veebist koos vaatajate “jooksvate” kommentaaridega. Delfi uus põlvkond. #valimisstuudio

anvarsamost Usutavalt mõjuvad: Savisaar, Pihl, Strandberg. #valimisstuudio

priithobemagi Strandberg andis Andres Kuusele vastu nina – ilus algus debatile. Savisaar lubab, et kord on kõik taksod linnas rohelised!

gerdtarand #Valimisstuudio on hetkeni sisutu ja igav… roheliste saatejuhi tögamine välja arvata.

Kuidas muuta Tallinna bussi-, trolli- ja trammliiklust paremaks? 1. Kiirtramm võiks ühendada kesklinna ja Tabasalu ning kesklinna ja Viimsi, 2. kesklinnas võiks olla mõnes kohas kasutusel monorelss, 3. bussijaama võiks viia Jürisse, ennem ehitada kiirtrammiliin kesklinna ja Jüri vahel (bussid sõidaksid Tartust Jürisse?), 4. Haabersti ringile lisaks ehitada Loomaaia ring (Mustamäelt tulija keeraks paremale loomaaia poole, teeks Zoo ringil tagasipöörde ja saaks siis keerata kas paremale Rannamõisa teele või sõita otse Paldiski maanteele), 5. ehitada rohkem jalgrattateid, 6. tasuta ühistransport (säästaks piletite kontrollimise kuludelt).

Arvamusuuringutes on küsitud Tallinna elanike valimiseelistusi, aga valim on väga väike. Kui mingi trend välja tuua, siis see, et Nõmmel, Pirital, Haaberstis ja Kesklinnas on roheliste toetus suurem. See ei ole väga üllatav ja seda kinnitab ka EP valimiste tulemus.

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=2357

* kui palju hääli antakse rohelistele Tallinnas?
Roheliste toetus on ca 5% +-3% ehk võib juhtuda et rohelised jäävad alla valimiskünnist ja saavad 2% häältest, võib juhtuda et saavad 5% häältest ja 4 kohta volikogus. 50-50%.

* kes rohelistest saab volikogusse?
Pakuksin et kui tuleb normaalne tulemus siis saadakse 2 kohta Nõmmelt, 1 Mustamäelt ja võibolla 1 Piritalt. T.Tammet, T.Trubetsky, R. Denissov, P-R. Özmen.

http://spreadsheets.google.com/pub?key=t-ANIr8HKy3P1qPCULvIZyQ&output=html

* kui suur on valimistest osavõtu %?
45-55% Tallinnas, 60% oleks juba suuremat sorti üllatus. On siiski majanduslangus, inimesed on pigem rusutud. Pigem 45%. Erakonnad ei paku alternatiivseid lahendusi ega eristu teineteisest. Ollakse konservatiivsed.

* kui palju inimesi e-hääletab?
Ma ratsionaalselt kaalutledes arvan et jääb alla 100 000, kuigi ma loodan et tuleb rohkem.

http://killud.blogspot.com/2009/10/100-000-e-haaletajat-prognoos-peale.html

Pigem võiks küsida, millal muutub e-hääletamine nii tavapäraseks et e-hääle annab 1\3 valijatest? Ma arvan et 4 aasta pärast, järgmistel valimistel, võiks seda juba eeldada.

* kes on uus TLN linnapea?
Sotsid ja kesk teevad koalitsiooni, Jüri Pihl või Jüri Ratas.
Volla teevad reform ja kesk koalitsiooni nii alllinnas kui ka Toompeal.

* kui palju hääli kogub kesk?
45-49%

*kui palju hääli saavad erakonnad? milline oleks edetabel?
Konkreetseid numbreid ei oska ennustada. Arvan et järjekord oleks selline. Kesk, reform, sotsid, isamaa, rohelised.
See oleks ennekõike pettumus sotsidele, kesk on teinud hea kampaania, nende tulemustes ei ole midagi üllatavat.

09.10.2009

Kohalike valimiste eel on paljud erakonnad pööranud Tallinna ühistranspordile ootamatult palju tähelepanu.

Ühegi olulisema partei valimisprogrammist ei puudu laused, mis tõotavad edendada bussi-trammi-trolliliiklust. Käesoleva ülevaatega püüan vastata küsimusele, kas väljapakutud ideed on ka tegelikkuses realiseeritavad.

Hannes Luts, Tallinna tehnikaülikooli logistikatudeng

http://www.epl.ee/artikkel/479608

Kirjutasin andres -infopartisan- laiapea blogi kommentaaridesse

Miks Eestis veebikampaaniad ei leia poliitikas kasutamist?

… kuna Eestis ei ole tekkinud sädistavat vaheklassi poliitikute ja valijate vahel. Sina ja jüri -vabalog- saar on eranditeks. keskkonnateemadest võib veel välja tuua hajameelse, erik puura ja epp petrone. Üheltpoolt, kõik helgemad ja aktiivsemad suunduvad ise poliitikasse samal moel nagu Mihkelson suundus ajakirjandususest poliitikasse. Teisalt, vallad on väiksed ja 1% aktiivseid kodanikke võibki tähendada 1 kodanikku. Tallinnas jälle ei soosi linnaosade kalkus ja jaotatus (elamupiirkond, äripiirkond, kaubanduspiirkond) sotsiaalset suhtlemist.

… olen lugenud ja hoidnud silma peal just nimelt tuumajaama kohta käivatel materjalidel juba tosin aastat ja selle tõttu tean valdkonnast väga palju. Igatahes kordi rohkem tüüpilisest inimesest arvuti taga. Teadmisi olen saanud mitte ainult Eestis ilmunud materjalidest vaid ka Time, Economist ja Newsweek ajakirjade vahendusel, samuti CNN, EuroNews, BBC ja Yle uudistest.

V.K.

Ma tahtsin kirjutada valimismatemaatikast. Oletame et luuakse valimisliit ja soovitakse oma ideid levitada. Oletame et soovitakse kulutada tagasihoidlikult 1 kr iga valija kohta. [Sakus] teeks see siis 10 000 kr, [Nõmmel] 20 000 kr, [Viimsis] 16 000 kr. Maal levib piirkondlik vallaleht, kus kandidaadid saavad sõna või saavad osta reklaami. Tallinnas on linnaosalehed, mis levitavad ametlikku propagandat ja mille veergudel konkurendid oodatud ei ole. Kuna ei ole võimalik teha piirkondlikku kamaaniat siis on ainult võimalik osta teavitust, mis katab kogu Tallinnat. 400 000 elanikku. Selle kampaania kulud lähevad juba sadadesse tuhandetesse ja miljonitesse kroonidesse. Aga see ei ole ainult Tallinnas nii, ka Tartus on loodud üks valimispiirkond, mis diskrimineerib valimisliitude teket. Kampaaniakulud on Tartus sama suured kui Lasnamäel. Tartus siis 100 000 kr ja Lasnamäel 120 000 kr. Kui maal on kohalikud aktivistid, vallamajad ja kultuurikeskused, siis Tallinnas on kultuurielu koondunud kesklinna. Äärelinnas on ostukeskused ja paneelmajad. Sestap määrabki majandusgeograafia ja omavalitsusüksuse suurus ära ka selle kes, kuidas ja mis laadi poliitikat teeb.

Milline siis võiks olla valimisdebatt, kui kandidaate nii palju? Nagu jalgpalli EM\ MM. Alagrupid, üks – ühele väitlused, siis põhiturniir kus vastamisi alagruppide võitjad, kaotaja langeb välja.

http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200711/300×300/1788_jalgpallif_nnid.JPG

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toomla-etv-valimissaadetes-debatti-ei-teki.d?id=26005323

TALLINN

Roheliste toetus …

Emor: 3%

http://uudised.err.ee/index.php?06180395

Turu-uuringute AS vs. uuringukeskus Klaster

Haabersti 8 – 1
Kesklinn 6 – 2
Kristiine 0 – 1
Lasnamäe 1 – 1
Mustamäe 4 – 2
Nõmme 6 – 0
Pirita 0 – 6
P-Tallinn 0 – 3
Kokku: 3% – 1%

http://www.epl.ee/artikkel/479516

http://poliitika.postimees.ee/?id=173226

Emor (Tallinn oktoobris):
kesk 49%, reform 17%, isamaa 9%, sotsid 8% ja rohelised 3%

http://uudised.err.ee/index.php?06180395

Emor septembris:
kesk 34, reform 28, isamaa 14, sotsid 14, rohelised 6

http://uudised.err.ee/index.php?06179059

Emor augustis
kesk 29, reform 28, isamaa 18, sotsid 12, rohelised 7

http://uudised.err.ee/index.php?06175533

http://valimised.err.ee/?c=2&id=9

Eestlased soovivad Tallinna linnapeana enim näha Laari, venelased Savisaart (08.10)

http://www.epl.ee/artikkel/479711

Keskerakonna suveräänset võitu ei suuda uuringu järgi takistada mitte miski (07.10)

http://www.epl.ee/artikkel/479516

http://twitter.com/TELLAKVERE/status/4444633075

Valimisvõitluse pealaval Tallinnas saab linnapea Edgar Savisaare juhitud Keskerakond nautida mäekõrgust edu vastaste ees.

http://poliitika.postimees.ee/?id=173226

Noored hääletaksid:
Reform (32 protsenti),
Isamaa ja Res Publica Liit (23 protsenti)
Keskerakond (19 protsenti)
Rohelised (15 protsenti)
Sotsid (10 protsenti)

http://poliitika.postimees.ee/?id=173421

1 kena ja helesinine utoopia (koos vikerkaarega ja valgete pilvedega). 0% kaost ja müra.

http://share.skype.com/sites/en/2009/09/connecting_the_world_with_skyp.html

Kui jahipasun hüüab

http://hajameelne.blogspot.com/2009/09/kui-jahipasun-hyyab.html

Blogimine ei vääri halvakspanu

http://kivimaelt.blogspot.com/2009/07/blogimine-ei-vaari-halvakspanu.html

Vestlusring

http://www.postimees.ee/?id=168264

Ääremärkused trollijahile
Ilmar Raag

http://memokraat.ee/2009/09/aaremarkused-trollijahile/

Trolliküti käsiraamat

http://memokraat.ee/2009/09/luhike-trollikuti-kasiraamat/

Aitab trollidest!
Sten Tamkivi

http://memokraat.ee/2009/09/aitab-trollidest-lahendused/

Pildikesi ajalehetoimetusest

http://memokraat.ee/2009/09/sonavabadus/

Miks peab raskel ajal valitsust kritiseerima
Daniel Vaarik

http://memokraat.ee/2009/07/miks-peab-raskel-ajal-valitsust-kritiseerima-iii/

http://memokraat.ee/2009/07/miks-peab-raskel-ajal-valitsust-kritiseerima-ii/

http://memokraat.ee/2009/07/miks-peab-raskel-ajal-valitsust-kritiseerima-i/

Ikka on levinud arutelu mitte asja sisu üle vaid vormi üle. Meta-teemad. Selle asemel et kommenteerida, arutatakse, kuidas ja kas kommenteerida. Ilmselt on mõlemat vaja. [Esimeses laines] võrreldi kommentaare peldikuseinaga, ajakirjandusega. Mühatati, kuid lepiti sellega. Sõna võtsid ajakirjanikud, kes soovisid uut nähtust raamistada. Ega tegudele ei jõutudki. Osalt süüdi ajalehtede omanikud, kuna kommentaarid tekitavad klikke ja klikid toovad [reklaamiraha]. [Teises laines] on asja kallale asunud [tehnokraadid]. Joonistatakse [blokkskeeme]. Õhatakse et Slashdot on lahe. Ega vast nüüdki tegudele jõuta. Ma olen ise sildistanud osa postitusi märksõnaga ["kaos"]. Nii see on, liiga palju kaost ei mõju hästi, suures koguses, inimesed tahaksid näha kaoses korda, eesmärke, helget tulevikku. Kaos on liiga ajamahukas, et sellest läbi närida. Entsüklopeedia, või siis wikipeedia, on ju mugavam ja ajasäästlikum. Kuidas siis edasi? Ilmselt oleks mingit [muutust] siiski vaja? Kas oleks mõistlikum arutada selle üle, miks eestikeelne wikipeedia [kidub], miks ülikoolide õppejõud ei taha meedias sõna võtta, välismaal on nad üsna jutukad ja visiooniloovad. Avaldavad raamatuid, sädistavad telekaamerate ees. Kui luua sihtasutus, mis rahastaks uute lahenduste, uute ideede, uute arvamuste tekitamist. Kuna kaupade ekspordile eelneb [ideede eksport]. 1000kr arvamusartikkel, 4 korda kuus ehk korra nädalas. Ma loodan et kohalik [TED konverents] on huvitav ja lahe.

Soomlased arutavad erakondade rahastamise probleeme. Hasartmängumonopol andis raha noortefondile, kes selle omakorda Vanhaneni poolt juhitavale Keskparteile edasi andis. Nende fondide juhid on nüüd oma ametist priid, väidetavalt rikkus noortefond enda poolt ise kehtestatud reegleid rahade jagamisel. Eesti ajalehed seda teemat väga põhjalikult ei kajasta, leidsin ainult ühe viite [Päevalehest]. Televisioon, nagu ERR ja ETV, sellest ei räägi. Küll aga kajastatakse seda et “Hiina farmer kasvatab lapsekujulisi pirne” või et “Rootsis leiti üles raharöövis kasutatud helikopter” (pealkirjad tänastest uudistest). Soome [rohelised] nõuavad erakorralisi valimisi ja arutlevad selle üle et skandaalid on oluliselt kahjustanud poliitika ja poliitikute mainet. Loodetakse et president käitub [jalgpallikohtunikuna], peatab mängu, annab tervele meeskonnale punase kaardi ja saadab nad platsilt ära. Jyrki Kasvi: “Nüüd räägitakse juba erakondadega seotud ettevõtete ja fondide avatud raamatupidamisest. Miks on erakondade ümber tekkinud selliste organisatsioonide võrgustik, kui selle eesmärgiks ei ole rahaallikate varjamine.” Firmad võiksid tõesti otse erakondi toetada, sellisel juhul peaks olema läbipaistev ka nende endi raamatupidamine. Küsitakse kas Soome on põhjamaa, või Itaalia. Meil enam selliseid küsimusi ei teki? Valik on juba tehtud?

Jyrki Kasvi

http://www.kasvi.org/index.php?id=8531

Vaalirahakohustakin on ties kuinka monta kertaa sanottu, että eikö penkomisen voisi jo lopettaa, että nyt, tällä kertaa on kerrottu kaikki, ihan kaikki.

Sellegi skandaali puhul on räägitud et selle mustas pesus tuhnimise võiks lõpetada. Nüüd juba aitab.

Ei pidä ihmetellä, miksi ihmiset pitävät politiikkaa likaisena ja vastenmielisenä pelinä. Kuluneen vuoden paljastukset tulevat varjostamaan suomalaisen demokratian uskottavuutta ja meidän kansanedustajien mainetta vielä vuosien ajan.Suomalaisen demokratian uskottavuuden palauttaminen ei tapahdu vuodessa eikä kahdessa.

Ei üllata et inimesed peavad poliitikat räpaseks ja vastumeelseks. Need paljastused tumestavad demokraatia usaldatavust ja rahvasaadikute mainet veel aastaid. Usalduse taastamine võtab veel aastaid.

Nyt puhutaan jopa puolueita lähellä olevien yritysten ja yhdistysten tilien avaamisesta. Miksi puolueiden ympärille on ylipäätään pitänyt rakentaa erilaisten yhdistysten ja yritysten viidakko, ellei rahaliikenteen häivyttämiseksi?

Nüüd räägitakse juba erakondadega seotud ettevõtete ja fondide avatud raamatupidamisest. Miks on erakondade ümber tekkinud selliste organisatsioonide võrgustik, kui selle eesmärgiks ei ole rahaallikate varjamine.

Rohkem ettevõtlikkust!

Kolmandik tallinlastest võiksid olla ettevõtjad. Kuidas seda saavutada? Linn saab seda omaltpoolt toetada, ostes teenuseid väljast (outsourcing, nearshoring). Üks tubli ettevõtja võiks pakkuda Tallinnas oma teenuseid nii Helsingi, Tartu kui ka Tallinna linnavalitsustele.

Tasuta ühistransport!

Esialgu linnaosa piires, et vanurid saaks arsti juurde ja lapsed kooli. Linna ühest otsast teise bussiga sõitmine ja autoga kesklinna sissesõit võiks olla tasuline.

Miks sa astusid roheliste erakonda?
Kuna arvasin, et esiteks võiks tuulikuid rohkem ehitada. Teiseks, et otsedemokraatia on mõistlik idee. Praegu leian, et Eesti ühiskond ei usu veel otsedemokraatiasse, esmalt peaks demokraatlikum ning avatum juhtimisstiil jõudma igasse ettevõttesse, erakonda, kooli, peresse jne. Mitte tegelda niivõrd megasuurte asjadega nagu energeetika, vaid esmalt inimlike ja väikeste asjadega. Ehitama rohkem jalgrattateid, rajama parke jms.

Milline võiks olla roheline erakond 10 aasta pärast?
Ma loodan et roheline erakond on 10 aasta pärast olemas ning elujõuline. Selleks et kasvada, peaksime tutvustama rohelist maailmavaadet ka eestivenelastele.

Mida peaks Tallinnas paremaks muutma?
Rohkem ettevõtlikkust! Kolmandik tallinlastest võiksid olla ettevõtjad. Kuidas seda saavutada? Linn saab seda omaltpoolt toetada, ostes teenuseid väljast (outsourcing, nearshoring). Üks tubli ettevõtja võiks pakkuda Tallinnas oma teenuseid nii Helsingi, Tartu kui ka Tallinna linnavalitsustele. Tasuta ühistransport! Esialgu linnaosa piires, et vanurid saaks arsti juurde ja lapsed kooli. Linna ühest otsast teise bussiga sõitmine ja autoga kesklinna sissesõit võiks olla tasuline.

Kes sa oled?
Lõpetanud Tallinnas GAG matemaatika-füüsika klassi. Olen õppinud Tartu Ülikoolis majandust, magister. Pildistan, kui aega ja võimalust, käin aeg-ajalt ratsutamas.

Kokkuvõte intervjuudest ja ülevaadetest kohalike valimiste kohta. Lehekülg uueneb pidevalt uute intervjuude ja linkidega. Viimati 16.10.2009 22:00

Valimistulemused

Kaart

http://www.postimees.ee/#kov_kaart

http://www.postimees.ee/export/kaart.png

Programmid

Rohelised

http://kampaania.erakond.ee/index.php?sisu=tekst&lang=est&mid=41

Sotsid

http://www.pihl.ee/?33

Reformierakond

http://www.keitpentus.ee/keit-pentus-linnapea/armastusega-juhitud-tallinn/

Keskerakond

http://www.keskerakond.ee/images/stories/Tallinna%20manifest%20KOV%202009%20valimisteks.doc

Isamaa

http://www.irl.ee/et/KOV-piirkonnad/Tallinn

Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi

http://infopartisan.blogspot.com/2009/10/lopuks-tudineb-koigest.html

Kandidaadid

http://www.tallinn.ee/valimised/kandidaadid?erakond_id=82

http://vvv.vvk.ee/index.php?id=11923

http://www.vvk.ee/?id=11923&code=0784&dcode=%

Peibutuspardid

http://www.ekspress.ee/2009/10/28/edetabelid/45712-saite-mis-tahtsite-valisite-evelyn-sepa-saite-max-kauri

http://www.ekspress.ee/2009/10/16/varia/45553-hoiatus-100-peibutusparti—ara-neid-vali

http://poliitika.postimees.ee/?r=622#peibutuspardid

Pardid ja parteid. Kaks valimisüleskutset
Tiit Hennoste

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9549:pardid-ja-parteid-kaks-valimisueleskutset-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3271

Linnapeakandidaadid

Jüri

http://www.pihl.ee/

Keit

http://www.keitpentus.ee

Mart

http://blog.irl.ee/Mart_Laar/

Edgar

http://www.keskerakond.ee/savisaar/

Populaarsusreitingud

Tallinn

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=2357

Tartu

http://poliitika.postimees.ee/?id=174772

Ekspress

http://www.ekspress.ee/2009/08/29/varia/44558-keit-pentus-punaste-kyyntega-naine

http://www.ekspress.ee/2009/09/03/varia/44625-intervjuu-jyri-pihl—hallinevate-vuntsidega-mees-nagu-kass

http://www.ekspress.ee/2009/09/11/varia/45103-poorane-intervjuu-mart-laar—lendav-tynder

http://www.ekspress.ee/2009/09/19/eesti-uudised/45174-ekspressi-eksklusiivintervjuu-kassikakk-edgar-savisaar-nyyd-taispikk-lugu

http://www.ekspress.ee/2009/10/16/varia/45552-visionaar-asfalt-tuleb-yles-votta-ja-katus-katta-matastega

Postimees

Keit

http://poliitika.postimees.ee/?id=170280

http://poliitika.postimees.ee/?id=170268

http://poliitika.postimees.ee/?id=170201

http://poliitika.postimees.ee/?id=170135

Marek

http://poliitika.postimees.ee/?id=171882

http://poliitika.postimees.ee/?id=171917

http://poliitika.postimees.ee/?id=172014

http://poliitika.postimees.ee/?id=172021

Mart

http://poliitika.postimees.ee/?id=174568

http://poliitika.postimees.ee/?id=174715

http://poliitika.postimees.ee/?id=174701

http://poliitika.postimees.ee/?id=174633

Jüri

http://poliitika.postimees.ee/?id=175648

http://poliitika.postimees.ee/?id=175632

http://poliitika.postimees.ee/?id=175521

http://poliitika.postimees.ee/?id=175586

Päevaleht

http://www.epl.ee/kov2009

Küsimused x 5

http://www.epl.ee/artikkel/479241

Kuku

http://kuku.ee/?pid=13&nid=1354&lang=1&jsback=1

http://www.kuku.ee/index.php?pid=16&lang=1&id_broadcast=72

http://podcast.kuku.ee/saated/valimisstuudio/

Äripäev

… & väikeettevõtjad

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=270c8317-e4b0-4d60-9d53-61ad57c25ef3

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=55faddf6-1325-4afa-9ff9-00dffdc29b04

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=610570c0-271c-484a-ac44-28b62790e0fa

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=6733dff4-969f-4e2c-aac3-51e729402e77

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=6733dff4-969f-4e2c-aac3-51e729402e77

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=a5dbe800-7ac0-44bc-9dcd-3047d70bac73

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=186d25a9-22bf-4422-9868-49aff8072141

Millised on Tallinna kaks suurimat probleemi?

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4462/arv_kysitlus_446201

Delfi

http://www.delfi.ee/news/valimised2009

http://www.delfi.ee/archive/index.php?categoryID=25851287

Linnapeade debatid x3 (Pärnu, Tartu, Tallinn)

http://www.delfi.ee/news/valimised2009/arvamus/delfi-video-linnapeade-debatt-parnu.d?id=26237491

http://www.delfi.ee/news/valimised2009/arvamus/video-linnapeade-debatt-tartu-sildade-linn.d?id=26273345

http://www.delfi.ee/news/valimised2009/arvamus/article.php?id=26304041&l=fplead

Pentus

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26036453&l=fpOpinion

ETV & ER

Virumaa

http://uudised.err.ee/index.php?06177637

Tartu ja Lõuna-Eesti

http://uudised.err.ee/index.php?06178419

Lääne-Eesti

http://uudised.err.ee/index.php?06179247

Põhja-Eesti

http://uudised.err.ee/index.php?06180115

Tallinna linnapeakandidaadid

http://uudised.err.ee/index.php?06181284

Reklaamid ja kampaania

Me armastame …

http://www.flickr.com/photos/kristjan/sets/72157622376786584/

http://foto.klamber.info/2009/09/21/reform-tegi-reklaami/

Keit nahksaabastes ja lateksis?

http://www.keitpentus.ee/wp-content/uploads/2009/10/Keit_hirm_t_sark.jpg

No pasaran!

http://static.epl.ee/pildid/2009/normal/160052.jpg

Eesti väärib parimat!

http://www.keskerakond.ee/pidu/

http://www.youtube.com/watch?v=BVKELCEHDEI&feature=player_embedded (est)
http://www.youtube.com/watch?v=IC_376_9tz8&feature=player_embedded (rus)

Aeg muuta Tartu rattasõbralikuks linnaks!

http://rattablogi.sotsdem.ee/

Kurke, kaalikaid, kartuleid, herneid …

http://peenrast.blogspot.com/

http://peenrast.blogspot.com/2009/07/jarjest-lopsakamaks-laheb.html

Mis on eestlastel mureks? 1) Kiire tööpuuduse kasv, 2) kiire majanduslangus, 3) pensionisamba kaotamine, 4) käibemaksu ja 5) aktsiisi tõstmine !!!!!

http://www.keskerakond.ee/sammas/et/vali/

Mardi kohvik

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-laar-hakkab-kohvikupidajaks.d?id=26035549

http://www.irl.ee/et/laari-kohvik

Rohelise Tee Maja

http://poliitika.postimees.ee/?id=174308

Indrek Tarand:
Vali inimene, mitte kohuke.
% Vähendame linnavalitsuse rasvasisaldust.
Vali endale tervislikum mänedzment.
Kui sa ei vali, pole sa minu sõber.
Keskerakond:
Isegi I.T. ütleb, et tule valima. Tee seda kindlasti ja vali keskerakond.

“Sotsiaalreklaam”
Toomas (roheline), karu Ott (Alutaguse)
Tee sina ka õigeid otsuseid õigel ajal!

Marek (roheline), koer Triip (must)
Sõida jalgrattaga ja mõtle kaasa!

Valdur (roheline), tomat (maavitsaline)
Ära ole köögivili!

***

Vali-mind-mees

http://www.lap.ttu.ee/~muhw/lyrics.php?action=show&id=168375

Supererakond – Valimatute valimislubaduste laul

valimiste hea tava

http://www.ngo.ee/manifest

Veiko Märka: Kui üle-Eestilises meedias räägitakse kohalikest valimistest, peetakse silmas Tallinna. Kõik muu on ebahuvitav, rohkem jutujätkuks ja viisakuse huvides.

http://uudised.err.ee/index.php?06176907

Kuidas Savisaar vene valijatele südamesse poeb
Viktoria Ladõnskaja

http://www.ekspress.ee/2009/09/11/varia/45105-kuidas-savisaar-vene-valijatele-sydamesse-poeb

Poliitikakauged ei tõtta paremparteisid valima

http://poliitika.postimees.ee/?id=161737

Kuidas ma parteisse astusin
Priit Pullerits

http://poliitika.postimees.ee/?id=162629

Miks erakonnastuda
Barbi Pilvre

http://barbipilvre.blogspot.com/2009/09/miks-erakonnastuda.html

Kui Apple tugevuseks on nö “entusiasmi”- faktor [Techcrunch], siis Google puhul on selleks pigem “üllatus” ja “kasutuslihtsuse” – faktor. I am happy to be a Google client. Ma ei ole kindel kas see on just innovatsioon aga “klõpsuti” [Google Fast Flip] on kindlasti uuenduslik. Kasutajate käitumist on analüüsitud ning alles on jäetud just olulisem ning vajalikum. Uudiseid lugedes sa ju sirvid neid edasi – tagasi liikudes ning kui oled midagi huvitavamat leidnud siis vaatad lähemalt. Liiga triviaalne? Aga kui kasutaja ekraanipilt just selliseks disainida? Nool vasakule, nool paremale, kui klikid pildile siis saad lähemalt ligeda. Loodan et see uus teenus liidetakse ühel päeval uudistelugejaga [Google Reader]. Kasutasin paar päeva Ipodi Touchi, koos maailma kuulimate vidinatega. Olen vist liiga skeptiline, ei, see ei ole õige sõna … Mulle on vastumeelt nurgelised tooted, mida on ebamugav kasutada. Leidsin kohe vähemalt 10 asja, mis mind häirisid ja mida võiks paremaks teha. Tahtsin siia juurde veel kirjutada uuest [feedly] disainist aga tähemärkide limiit sai otsa. Reede ka, mis siin ikka blogistada. Blogipostituse sisu peaks sõltuma ju nädalapäevast.

Keda rohelistest Tallinnas valida? Kui sul endal eelistusi ei ole siis ehk leiad abi paarist soovitusest. Tallinna piirkonnas korraldati sisehääletus, selle tulemusena järjestati ülelinnaline nimekiri.

Kui häälte alusel järjestada piirkondlikud nimekirjad siis …

valimisringkond 1
Haabersti
Toivo Ellakvere * – mhh, mida te minu kohta teada tahate? toivo@rohi.ee
Jaak Hohensee – ettevõtluskonsultant
Aleksander Laane – tagasihoidlik ja arukas, Terviselehe peatoimetaja
Eero uustalu – füüsik, kõva ja selge häälega kõnelev kodanik.

valimisringkond 2
Kesklinn
Kai Künnis-Beres – spetsialist, kes teab kõike veest ja selle kvaliteedist
Paul Tammert – ühistute õiguste kaitsja
Olev-Andres Tinn – piirkondliku juhatuse esimees, leebe ja diplomaatiline Riho Raassild – hea organiseerija, ratsionaalse ja aruka kompromissi otsija. Aitas kaasa kortsleht.ee loomisele.

valimisringkond 3
Kristiine
Sven-Erik Soosaar – tunnustatud filoloog ja\või humanitaar

valimisringkond 4
Lasnamäe
Paul Lettens – tasakaalukas diplomaat
Andre Zahharov – keskkonnaspetsialist, Noorte Roheliste organisatsiooni eestvedaja
Jaan Vaabel – Noorte Roheliste organisatsiooni eestvedaja

valimisringkond 5
Mustamäe
Riina Lettens – bibliograaf ja oma linnaosa patrioot

valimisringkond 6
Nõmme
Tanel Tammet – tuntud TTÜ professor, kellele aegajalt meeldib filosofeerida tehisintellekti teemadel
Tõnu Trubetsky – punkar ja laulja
Ott Köstner – ettevõtja, isamaaline mees, kes kuulub ka kaitseliitu
Tõnu Ploompuu * – bioloog, kelle jaoks oluline looduse ja linnakeskkonna sõbralik kooseksistents
Juku-Kalle Raid * – hingelt punkar, vormilt luuletaja

valimisringkond 7
Pirita
Pille-Riin Özmen – ökopoe juhataja ja eestvedaja

valimisringkond 8
Põhja – Tallinn
Katrin Stöör – insener ja oma linnaosa patrioot

* ei ole rohelise erakonna (EER) liikmed

Ideed, et valimisseadust võiks muuta võib grupeerida alljärgnevalt. Milline peaks olema riigikogu suurus. Kui pikk volituste kestus. Kes peaksid kuuluma riigikogusse. Ideed demokraatiat uuendada suubuvad sellesse et oleks vaja põhiseadust muuta. Valimisseadust saavad muuta erakonnad, kes seda ise aga ei soovi. Mida saaksid teha kodanikealgatuse korras moodustuvad seltsid ja kodanikud ise? Mina näiteks sooviks et minu e-hääl oleks nimeline. Tavaliselt on ju valimised anonüümsed. E-hääl on pandud turvaliselt kahte ümbrikusse. Aga kui ma ise seda soovin siis võiks minu hääl ju olla nimeline. Et oleks avalikult näha kelle poolt ma olen hääletanud. Nt et Ellakvere hääletas eelmistel valimistel Maret Merisaare poolt. Mida see muudaks? Vormiliselt ei midagi, aga kui kriitiline mass kodanikke ei karda oma poliitilisi eelistusi avalikult esitada, siis võib selle baasile tulevikus ehitada teisi lahendusi. Tagasikutsumine, suhestumine oma esindajaga jms. Samas ei nõuaks see ühegi seaduse muutmist.

Hääletasin roheliste sisevalimistel (KOV 2009) järgmiste kodanike poolt:

ott köstner
aleksander laane
paul lettens
tõnu ploompuu
riho raassild
juku-kalle raid
sven-erik soosaar
katrin stöör
tanel tammet
olev-andres tinn
tõnu trubetsky
eero uustalu
allan vissor
pille-riin özmen

Keskerakonna (25), Reformierakonna (15), IRLi (11) ja sotside (7) järel 5-protsendise toetusega tallinlaste viiendaks lemmikuks osutunud roheliste tegelikku künnise ületamist pidas Stamberg ebatõenäoliseks.

Tema sõnul on küsitluse veapiir piisavalt suur, et pidada Rahvaliiduga ühise nimekirja teha lubavate roheliste reaalset tulemust sellest väiksemaks.

Igatahes pidas Stamberg reaalseks, et kui rohelised peaksid Tallinnas valimiskünnise ületama, oleks nad pigem toeks eelkirjeldatud kolmikliidule.

http://poliitika.postimees.ee/?id=160918

Seevastu Tallinna kontekstis on seis 41 päeva enne kohalikke valimisi põnev: Keskerakonda toetab Tallinnas 25 protsenti ja veel hiljuti riiki juhtinud kolmikul Reformierakond-IRL-sotsid on kokku 33 protsendi pealinlaste toetus.

http://poliitika.postimees.ee/?id=160680

http://f.postimees.ee/o/2009/09/07/231492t1h2525.jpg

Kõnealuse uuringu kohaselt kujunenuks 50 päeva enne valimisi 79-liikmelise pealinna volikogu koosseis järgmiseks:

Keskerakond 34-37 kohta
Reformierakond 17-18 kohta
IRL 13-14 kohta
Sotsid 9-10 kohta
Rohelised 0-6 kohta

http://jaakjuske.blogspot.com/2009/09/kui-tana-valitaks-tallinna-volikogu.html

Kui te soovite edasi lugeda siis …

Sergei Ivanov on mures demokraatia pärast. “See ei ole enam Siim Kallase erakond, kuhu mina astusin. See erakond on nüüd Andrus Ansipi nägu.” “Üleval on kaduma läinud sisedemokraatia” vahendab keskerakondlane [Tarmo Lausing]. Volikogu istungi protokollist avalduse teksti ei leia [3.septembri volikogu istung]. (Ilmselt ei tea paljud tallinlased et olemas [AKTAL] ning [Tallinna Õigusaktide register]. Vaadake need üle, kas teate mis on HKH komisjon?) Postimehele on [Sergei Ivanov] lisaks veel öelnud et “sotsiaaldemokraadid ja nende uus liider pakuvad uut euroopalikku poliitilist kultuuri, mis erineb tagatoaotsuseid tegevatest erakondadest Toompeal kui ka karjataolisest juhtimisest Tallinnas.” Mis ilmselt muudab Ivanovi sõnumi sisu Lausingule ebameeldivamas suunas. Volikogu istungitest peaks koostama stenogrammi, nagu [Riigikogus], skännitud pdf-ide asemel peaksid olema läbiotsitavad dokumendid. Ilmselt oleks see ainult väike parandus infosüsteemides ja volikogu töökorralduses. Mitte et see demokraatiat 3 -k hüppega edasi viiks aga mõned millimeetrid ikka. Välismaal on levinud kodanikualgatused, mille eesmärk on suurendada valitute vastutust. [They Work For You], [wiki] Eestiski on selles suunas esimesi samme astutud [Smart Voting].

Valimised tulekul, mõtlesin siis kas ja miks ma kandideerin. Kuna valimised on võimalus rääkida rohelistest teemadest. Oled sa kindel et sina tahad [vaikida] ja mitte osaleda? Ideaalis oleks valimised ideede võistlus, kellel on ilusam idee. Ei ole niivõrd olulised need kohad, mis volikogus saadakse. Häälte arv näitab usaldust ühe või teise idee suhtes. Eelmine kord Riigikogu valimistel kandideerides ma ei teadnud tegelikult vastust sellele küsimusele. Mind ei motiveerinud ei kõrge palk ega ajakirjanduse tähelepanu. Ma kandideerisin rohkem kohustusest, selleks et erakonnal oleks piisavalt pikk nimekiri. Kes on [poliiitik]? Osati ka selleks et poliitikut kui rolli ja poliitikat kui tegevust ümberdefineerida. Mina ei taha olla igav lipsustatud poliitik. Eurovalimiste ajal oli Soomes diskussioon, kas roheliste ja [kommunistide] vaated on sarnased. [Aaretti Siitonen], kes on välispoliitika instituudi uurija, arvas et avatud valimistel oleks kodanikel vaja teada millised on eri kandidaatide vaated. Ühe nimekirja piires võivad seisukohad olla väga erinevad. Need võivad olla isegi suuremad kui erinevused erakondade vahel. Avatud nimekirjade korral peab kodanik ennustama, millised on kandidaadid, kes tõen. saavad suurema häältesaagi ja siis tegema valiku nende vahel. Kes nendest omakorda sobib kõige paremini esindama tema vaateid. Olulisem oleks pigem võrrelda persoonide vahelisi erinevusi, kui erakondade vahelisi erinevusi.

Roheline erakond asutati 2006.aastal. Roheliste põhiväärtusteks on
keskkonnahoid, otsedemokraatia, vägivallatus ja sotsiaalne õiglus.

Roheline erakond on otsustanud et kandideerib Tallinnas oma
valimisnimekirjaga. Lisaks erakonnaliikmetele ootame valimisnimekirja
ka aktiivseid ja teotahtelisi linnakodanikke. Kui sa soovid
kandideerida volikogu liikme kohale siis palun esita CV,
motivatsioonikiri ja 3 ettepanekut kuidas Tallinnat paremaks ja
rohelisemaks muuta.

Rohelistele on Tallinna arengus olulised järgmised teemad. Roheline
linn ja keskonnahoid, ühistud, apoliitiline linnavalitsus,
ühistransport, lastehoid, kvaliteetne ja tervislik linnakeskkond,
kvaliteetne joogivesi, müra piiramine, linnaplaneerimine, rohealad,
linnaloodus, tervishoid, linnaseltsid ja otsedemokraatia.

ROHELINE ERAKOND

otsib

TALLINNA VOLIKOGU KANDIDAATE

Nõudmised kandidaadile:
Sa soovid et Tallinn oleks mugav, turvaline, roheline ja kodune linn. Kui sulle on südamelähedased rohelised väärtused siis saada oma nõusolek ja kandideeri!

Kasuks tuleb:
kirjutamis- ja esinemisoskus, juriidilised teadmised, julgus, avatus
ja rõõmus meel

Kandidaadil palume esitada: CV, motivatsioonikiri ja 3 ettepanekut
kuidas Tallinnat paremaks ja rohelisemaks muuta.

Kui see pakub huvi siis kirjuta ja anna teada oma soovist: tallinnroheliseks@rohi.ee

Oletame et mängite arvutil strateegiamängu. Ükskõik mida teete, teie stamina, teie võlujõud ei lange, teie kollid jäävad ikka ellu ja tegutsevad edasi. Vastased võivad teid visata tulepallidega katapuldist, pommitada lennukitega või laserpommidega pilduda. Vastavalt sellele mis ruumi ja ajahetke mäng on paigutatud. Kui saadad kollid lahingusse, siis nad saavad surma, kuid ärkavad uuesti ellu. Nad muutuvad küll iga päevaga karvasemaks ja tüükasemaks, nende populaarsus inimeste hulgas langeb. Ükski ema ei taha et tema lapsest sirguks koll. Kaughäälingus arutatakse igal õhtul selle üle et kollid on üha ebapopulaarsemad. Faktiks on aga et sinakaskollaseid kolle on 31 ja sini-must-valgeid isamaalisi kolle 19. Lisaks veel punarohelisi kolle 28. Nagu zombid, fakt on see et nad ei hävi, ükskõik milliseid tossupomme ja mädamunasid nende suunas lennutatakse, jõudude tasakaal ei muutu. Aga sina oled mängujuht. Kuidas siis võita järgmine lahing kui oled kollaste kollide juht? Kollased kollid kaotavad kohalikud lahingud, see on ilmselge, kuid võtavad aru pähe, vahetavad välja peakolli ja korraldavad kollimaal Suure Piiride Nihutamise Reformi, 2011.a toimuvad uute kohalike volikollide ja uute riigikollide valimised. Aitäh inspiratsiooni eest! (suvalises järjekorras): [Andres Laiapea], [Indrek Hargla], [Andrus Ansip], [Paul Preece], [Shigeru Miyamoto] jt.

Kuna valimised on tulekul siis kavatsen edaspidi kuulata jutusaateid, mis igal nädalalõpul räägivad poliitikast. [Rahva teenrid], [Keskpäevatund], [Olukorrast riigis]. Mina [Jaak Valge] eeskujul ajalehtede lugemisest loobuda ei saa, kuigi tahaks. Kuulasin neid jutusaateid aktiivselt 1995 – 2005, kuid siis avastasin et need on minu jaoks liiga ühekülgsed. Loobitakse arvamusi, mis ei ole allikate poolt kinnitatud. Korratakse ennast, mängitakse palli ühte väravasse. Ameerikas on populaarsed juturaadiote saated, mis on siis kas vabariiklaste või demokraatide poole kaldu. Enamasti vabariiklaste poole. [Fox News], mida siinkandis ei näe, on väga lahe oma patriootlikuse ja optimismi poolest. Sama siin, jutusaadet, mis promoks pigem sotsiaaldemokraatlikku mõtteviisi, sellist ei leidu. Noor [Gerd Tarand] tulistab pidevalt välja säutsatusi nagu Tallegi kanad mune. Mõnikord mõtled, et kas tal mõtlemiseks ka aega leidub. Asi see siis üks punalipuline jutushow teha? Küll aga on kuri ja haukuv Nõmme raadio, peamiselt rahvuslastele, isegi mitte kõigile, pigem äärmuslikumale osale. Egas midagi. Kolm tassi kohvi, kolm jutushowd ja kolm tundi eesti poliitika ja poliitvaatlejate seltsis.

Kas erakond võiks olla [apoliitiline]? Kas ainult ja ainult erakonna sees peaks moodustama arusaama sellest kuidas korraldada Eesti elu? Aga väiksemates erakondades on 1 000 liiget, suuremates 10 000 liiget. Kogemus näitab et programmi ja ideoloogia osas soovib nendest kaasa rääkida 1\10-dik. Isegi kõikides erakondades kokku on max. ca 100 000 inimest, kas nende poolt leitud konsensus ja ideed peaks määrama 1 400 000 inimese elu. Valijaid on 900 000. Oletame siis et erakonnad jäävadki peamisteks mõttetankideks Eestis. Erakonnad töötavad välja nt oma haldusreformi kava, esitavad selle valimistel ja siis saavad selle järgi hääli. Parim võidab, kuid ka teised saavad Riigikogusse. Moodustatakse valitsus, esmalt küll meeskond (20 inimest) läbirääkimisteks. Osad asjad programmist jäävad välja kuna erakonnad on eri meelt, teised selle tõttu et läbirääkijaid neid ideid ise personaalselt ei toeta. Moodustatakse valitsus, ja Riigikogus toimub arutelu. Kuid asju otsustab koalitsiooninõukogu (10 inimest), millist institutsiooni ei olegi Põhiseaduses. Kui on kriis, siis juuakse kohvi ja asju ajavad krokodillid (3-6 inimest). Võibolla eelnevalt välja kirjutatud reaalsusel ei olegi midagi häda ja kõik on kõige paremas konditsioonis. Minu arust aga ei saa 10 liikmeline tagatuba otsustada asju mis mõjutavad 1 400 000 inimese elu.

Tarand
Vitsut
Tarand
Juske
Läänemets
Tarand
Laar
Toomla
Herkel
Läänemets
Juske

Reval Café – Viru Folgi kohtumispaik Tallinnas

Reval Café koostöös Viru Folgiga pakub välja võimaluse, osta pass Käsmu rannakülas 7.-9. augustini toimuvale folkmuusika festivalile Viru Folk 100.- krooni odavamalt. Lisaks avaneb kohvikutes võimalus festivali Kaunid Kontserdid Käsmus kahe kontsertsalvestuse kuulamiseks.

“Kampaania, mille käigus saab wifi võrgust sooduspileteid, on Eestis esmakordne,” märgib Wifi.ee toimetaja Veljo Haamer. Samuti on Reval Café esimene kohvik Eestis, kes sellist teenust pakub.

Sooduspileti saamiseks on vaja külastada ühte neist neljast Reval Café kohvikust Tallinnas ja kasutada wifi teenust:

Pärnu mnt 27, Tallinn Tel: 646 1656

Müürivahe 14, Tallinn Tel: 641 8100

Vene 1, Tallinn Tel: 644 6473

Rahva Raamatu kohvik Rocca al Mare Kaubanduskeskus Tel: 665 9072

Vaata ka Reval Café kodulehekülge: www.revalcafe.ee

Kasutades neis neljas kohvikus wifi võrku, on avalehel viide Viru Folgi kampaania kohta. Edasi annab kampaania lehekülg koodi, mida saab kasutada nii internetipanga teel Viru Folgi passe ostes, kui Piletilevi kassas koodi öeldes.

Seega on võimalik kampaania korras saada pass Viru Folgile hinnaga 595.-/495.-

Vaata ka infot Viru Folgi piletite kohta: www.virufolk.ee/piletid

Lisaks passide soodushinnale, on Reval Café neljast eespool mainitud kohvikuist kuulata ja alla laadida ka10.-17. juunini Käsmu Meremuuseumi õuel toimunud festivali Kaunid Kontserdid Käsmus kahe kontserdi, Marko Matvere merelaulude kava ning Bonzo isamaaliste laulude helisalvestust.

Viru Folk toimub väikses Käsmu kaptenitekülas 7.-9. augustini. Teiste seas esinevad seal: J. Karjalainen (Fin); Pantokraator; Paabel; Riho Sibul, Jaan Sööt, Kärt Johanson jt Heikki Kalle autoriprogrammiga “Öö on öö”; Jäääär; Zetod; Oort; Bullfrog Brown; Värttina (Fin); Tulli Lum jpt.

Pressiesindaja:
Tuuli Potik
tuuli@virufolk.ee
55591032
www.virufolk.ee/press

Daniel Vaarik ehk M.Kraat
Miks peab raskel ajal valitsust kritiseerima

http://memokraat.ee/2009/07/miks-peab-raskel-ajal-valitsust-kritiseerima-i/

http://memokraat.ee/2009/07/miks-peab-raskel-ajal-valitsust-kritiseerima-ii/

http://memokraat.ee/2009/07/miks-peab-raskel-ajal-valitsust-kritiseerima-iii/

Kommenteeri ja osale raamatupoe kinkekaardi loosimises.

Jah, võiks olla.
Majandusbuum näitas, et bussi- ja trammiliiklus võiks Tallinnas olla parem. Ristmikud olid autosid täis, autojuhid sõitsid 30kmh ummikutes. Nüüd on olukord paremaks läinud, kuid probleem jääb. Pigem võiks olla tasuta trammiliin Tabasalu – kesklinn, Viimsi – kesklinn. Autod võiks jätta linnast välja ning ise mugavalt ja kiiresti kesklinna kihutada.
Piletite kontrollimiseks ja müügiks kulub omakorda palju raha. Kui piletit ei ole, siis ei ole vaja ka kurjale rohelises jopes MUPO töötajale palka maksta.
Madonna kontserdile võiks ju sõita tasuta ja trammiga. Tramm peaks sõitma otse Lauluväljakule, mitte ainult Kadriorgu, eks ole?

Ei, see ei ole hea mõte
Tasuta asju ei ole, totaalselt absurdne idee!! Kas ka vesi, elekter, internet jms võiksid olla tasuta?
Eelkõige oleks vaja kvaliteetset ühistransporti. Konditsioneeridega jahedad bussid, millega suvel sõita, kiired trammid, millega ühest linnaservast teise sõita, puhtad ja mugavad bussid jms. Selleks aga on vaja raha.

Mida sina arvad? Kirjuta kommentaaridesse.
Tingimused: kirjuta kommentaar ja osale loosimises. Jah, igasugune kommentaar läheb arvesse, kuid mulle meeldiks kui kirjutaksid pikemalt.
Kommenteeri JA lingi oma blogist sellele postitusele. Siis on sul 2x suurem võimalus kinkekaart võita.
Lisa e-post või telefon, siis saan sinuga ühendust võtta.

Toivo Ellakvere
tel 52 25 439, toivo.ellakvere@gmail.com

http://roheline.erakond.ee/index.php/

In no particular order

Giustino Petrone

Toomas Puurmann

Karmo Tüür

Sven Soiver

Jüri Saar

Aivar Hundimägi

Daniel Vaarik

Gert Hankewitz

Ilmar Raag

Indrek Tarand

Jüri Kaljundi

Kristel Paris

Markus Larkovirta

Raimo Ülavere

Sulev Valner

Tarmo Jüristo

Tanel Raja

Peeter Mõtsküla

Andris Reinman

Märt Ridala

Jaak Juske

Gerd Tarand

Eimar Veldre

Viljar Sepp

orig. 03.03.2007

vt. ka

http://wulffmorgenthaler.com/

http://thisisindexed.com/

http://socialsignal.com/Cartoon

ja

Poliitikud rõhuvad peamiselt kirjasõna peale. Sellel on omad ajaloolised põhjused, trükimeedia oli pikka aega kõige võimsam ja monopolistlikum meedia. Raadio ja tv, nemad on uuemad ja värskemad kui VANAHEA kirjasõna. Ikka taanduvad ideed, kuidas oma ideid ja ideoloogiat tutvustada, trükisõna kasutamisele. “Teeme ajalehe!”, “Jagame kaupluste ees inimestele voldikuid.”, “Kirjutagem rohkem arvamusartikleid ajalehtedesse…”. Voldikud, just VOLDIKUD on need, mis võimaldavad pressida oma sõnumi linnakodaniku kätte ja südamesse.

Jõukamad ja lihavamad erakonnad ostavad endale tähelepanuruumi inimeste kodus ja elutoas, Siiski on need maks. 1 minutilised klipid. Neid korratakse palju, mis loob mulje et sõnumit on palju, kuid isegi suuremad erakonnad teevad valimiste eel aint 5 erinevat reklaamiklippi. Mida siis kedratakse tuhandeid kordi. Nende imagoloogia on üldjuhul sama. LIPSUSTATUD MEES või kostüümis naine pildumas loosunegid.

Roheliste katsetused filmidega on magedad. AL GORE on pigem [davidlynchilik usukuulutaja]. Rohelisus segatuna newage liikumisega. Kuna aeg on piiratud siis kõlab igasuguse idee kuulutamine, kas ROHELISE VÕI PUNASE, propagandana kuna esmalt tuuakse välja emotsionaalsemad või kõige lihtsamini esitatavad argumendid. Dokkfim ei ole pigem neutraalne vaatlus, vaid OMA SEISUKOHA väljaütlemine. Jah, pikem ja põhjalikum, aga siiski peab olema filmitegijal mingi lõppjäreldus kuhu ta jõuda tahab. Kes on head ja kes pahad. Millega lugu algab, kuhu välja jõuab.

Kas oleks võimalik teha 1h film liberalismist ja MADALATE MAKSUDE ainuvõimalikkusest? Või töötaja õiguste kaitsmisest ja ametiühinguliikumise plussidest? Või oleks see liiga igav kuulajalevaatajale? Tuletagem meelde ajalugu. Maimik ja Tolk on siiski üheainsa filmiga mõjutanud eesti poliitikat rohkem kui oli sellel filmil ettevalmistust ja sisu. (See film on nimelt “VALI KORD”, kestus 68 min). Mis jääks Maimiku kaamera ette kui see suunata rohelistele? Vast newagelik hipilisus, killustatus mitme liikumise vahel, marginaalsus ja linnaeestlase AUTODE, luksustoodete ja välisreiside ihalus.

Kas sina siis ei teagi et [tv tappis raadio] nagu öeldakse laulus*? Selle laulu sõnad jäävad aga tugevalt alla tema ideele. Jah, Tv trügis küünarnukkidega raadio kõrvale ja isegi sellest ette. “In my mind and in my car”, kas tõesti isegi autos?, kuid, jah, siiski, “we can’t rewind we’ve gone too far”. Liikuvad pildid võimaldavad tuua inimese sinu lähedale. Tsuumida. Kasutada lähivõtteid. Näidata pisarat. NAERATUST. Näidata poore ja ummistusi. Või need siis grimmiga kinni katta.

* Kuula ka [presidentide] tõlgendust sellest laulust ja vaata nende videot. Siin on üks [armas lauluke] OBAMA ametisse astumisest.

** [Pardid], [August Mõhk], [tissid], [2 minutit ja 2 head põhjust]

/+\+//+\+//+\+//+\+//+\+//+\+/

Kas blogipostitused peaksid olema pealkirjaga või pigem pealkirjata. Lühem formaat eeldaks et pealkirja ei ole, kuna sõnumi sisu jõuab silm kiiremini haarata ja lühisõnumist lühikokkuvõtet teha ei ole enam mõtet. Samas näeb pealkirjaga postitus ilusamvälja nii feedis kui ka blogipuus. See on hajumuspärasem, see on turvalisem. Alguses ikka tänavanimi, kuhu suunduda, siis alles maja ja korter ja korteriuks, millele koputada et sünnipäevale sisse astuda.

Mis on su nimi, kus elad, mis tööd teed? See on kõige tähtsam või siis formaalselt olulisem info mille põhjal inimesi identifitseeritakse. Et siis ameerikaliku avalisui naeratusega suunduda järgmise tuttava poole kellega koos klaase kõlistada ja väikseid võileibu süüa. Blogijaid saab identifitseerida nii aadressi, blogi pealkirja kui ka kirjuataja nime järgi. Kuid segavalt ja hajali on need erinevad. Kas peaks viitama et “Daniel Vaarik kirjutas …”, “Distantsignal analüüsis…” või et “Virtualities arvab …”? Kas oop või hajameelne? Kas Epp või eppppp? Mõnede puhul on see meedia poolt lahendatud lisanimega. Nagu metsikus läänes või indiaanlaste hulgas peaks lisanimi andma teada lisainfot. Tekitama aukartust või hirmu, viitama teadmistele ja tarkusele. Peeter ‘tehnokratt’ Marvet. Siim ‘plõksib’ Teller.

Kun työllisyysnäkymät heikkenevät, yhä useampi työnhakija tinkii niistä ehdoista, joilla on valmis tulemaan töihin. Aivan kaikessa ei kannata kuitenkaan antaa periksi.

http://www.kauppalehti.fi/5/i/talous/uutiset/etusivu/uutinen.jsp?oid=2009/06/23553&ext=rss

* tiitlid

Ole pigem nõus väiksema palgaga, kuid mitte madalama ametinimetusega või positsiooniga

* kiirustamine

Ole ettevaatlik kui tööandja teeb liiga kiiresti pakkumise. See vüib viidata kõrgele churn ratele antud tööandja firmas.

* kirjalik leping

Hea oleks sõlmida kijalik leping, kus on fikseeritud ka tööülesanded.

* suhtumine

Kas ja kuidas tööandja vastab küsimustele? Kui küsimustele ei vastata siis võib see tähendada et töösoovijaid on palju (konkurss suur). Kuidas intervjuul sinusse suhtutakse, tõen. on sama suhtumine ka siis kui juba leping sõlmitud ja pead töötama 8h selle firma ja ülemuse heaks.

Keda valitakse rahvaesindajaks riigikokku või linna volikokku? Tuntuse ja häältesaagi vahel peaks leiduma positiivne seos. Samas mõjuvad tuntud lauljad või sportlased tihti ebausaldusväärselt. Nad ise ei võta kandideerimist tõsiselt ning valijad saavad aru et pigem esinetakse selleks et koguda hääli, mitte selleks et häid ideid või partei ideoloogiat ellu viia. Kuidas siis on seotud Google viidete arv ja valimistulemus? Iga 1000 Google viite kohta saadakse keskmiselt 20 häält [Google kristallkuulist ja ennustustest]. Kas Google on omamoodi hajusa informatsiooni kollektor, mille põhjal võib ennustusi teha? Kindlasti oleks see magistritöö teema mõnele Taagepera õpilasele – data mining ja valimistulemuste ennustamine. Tagantjärele tarkus on siiski täppisteadus [EP valimistulemused arvudes].

Kohalike valimisteni on 4 kuud, ERR valmiste teemalehel näitab kell et valimisteni on 116 päeva. Ometigi ei saa tänaval kõndides või ajalehti lugedes aru, et kampaania on alanud. Uimane suvi, poliitkassid magavad aknalaual päikselaigus. Reform on avaldanud oma põhilised seisukohad [valitsemiskava] ning sotsid on ostnud linnalehe vahele teemalehti [1,2]. Olemasolevad volikogu liikmed vist ei soovi uuesti valitud saada, vähematki aktiivsust ei ole mina täheldanud. Vähesed Tallinna volikogu või linnavalitsuse liikmed kasutavad valijatega suhtlemiseks uut meediat nagu blogid või twitter [kes on kes Tallinna volikogus].

Kuidas siis on seotud google viidete arv ja valimistulemus? Iga 1000 Google viite kohta saadakse keskmiselt 20 häält. Lugesin üle kui palju viiteid on Tallinna volikogu liikmete kohta Googles ja ajalehtedes, võrdlesin valimistel saadud häälte arvuga.

http://spreadsheets.google.com/pub?key=pj_wa_2ViXN50XRnzMHP7eg&output=html

* Kuulsused – näitlejad, lauljad, sportlased, kirjatsurad
Alla 10 hääle iga 1 000 Google viitamise kohta.
Siiski tagab kuulsus selle et saadakse otsemandaat valijatelt (100 – 300 häält). Kuigi conversion rate on madal, tagab suur viitamiste arv siiski viisaka lõpptulemuse.
Katrin Karisma, Maimu Berg, Aivar kuusmaa, Marju Länik, Hardi Volmer, Jüri pino
Erika Salumäe – 277 000 viidet – 1300 häält

* Ebapopulaarsed või kahtlase mainega tegelased
Alla 10 hääle iga 1 000 Google viitamise kohta.
Indrek Raudne, Tõnis Bittman, Elmar Sepp

* Noorpoliitikud
10 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Tarmo Lausing

* Hobisportlased – palju higi, kuid tulemuskes pronks või siis 15.koht.
20 kuni 30 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Paljud poliitikud jäävad sellesse vahemikku.

* Tippsportlased – säravad ükskitähed, mehed metsast, tulemus saavutatakse isiklikule panusele ja headele geneetilistele eeldustele tuginedes

51 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Tarmo Kruusimäe – punkar

48 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Peeter Mardna – arst

38 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Tiina Mägi – “vanalinna süda”, kultuuritegelane

43 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Märts Sults – showmees ja koolidirektor

* Profisportlased – tulemus saavutatakse treeneri abiga, sobiva une ja söögireziimi ning meeskonnatööga

Linnakodanikud hääletavad nende poolt, kes on juba võimul (kui nad just mõne väga suure ämbriga ei ole hakkama saanud).Linnaosavanemad on isegi populaarsemad kui linnavalitsuse liikmed.

43 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Ülle Rajasalu – populaarne linnaosavanem

131 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Viktor Vassiljev – populaarne linnaosavanem

291 häält iga 1 000 Google viitamise kohta.
Kalle Mihkels – populaarne linnaosavanem

Disclaimer. Mitte võtta tulemusi väga tõiselt.

Metoodika eeldab et esmaselt tehakse valik kandidaadi isiku alusel ja alles seejärel erakonna valimisprogrammi alusel. Võib olla ka vastupidi.

Naksitrallid kui halb eeskuju.

* vangistavad rästiku ,
* kimavad metsas autoga ringi,
* murravad puudeoksi,
* tulistavad linde ragulkast

http://txt2re.com/

TASUB TEADA

Äripäev noppis 500 suurima käibega ettevõtte seast välja olulisemad sektorid ja neist olulisemad Eesti kapitaliga ettevõtted.
www.ap3.ee

* meedia Eesti Ekspress (suurosalus Hans H. Luigel)
* Delfi (suurosalus Hans H. Luigel)
* Eesti Päevaleht (50% Jaan Manitski firma, 50% Hans H. Luige kontrolli all olev Ekspress Grupp)

* pangandus Bigbank (Parvel Pruunsild ja Vahur Voll)
* LHV (suurimad aktsionärid on oma firmade kaudu Rain Lõhmus ja Andres Viisemann)

* kaubandusketid ETK (sh Konsumid, Maksimarketid ja A&O väikepoed)
* OG Elektra (Oleg Gross, muu seas ka tootmine)
* Tallinna Kaubamaja (NG Investeeringud, suuromanikud on Jüri Käo, Enn Kunila ja Andres Järving)
* Comarket (Jüri Vips)

* Muud: Euronics ja Plussmiinus (kuuluvad valdusfirma kaudu Toomas Suurväravale, Jaan Koppelile ja Heiki Mölderile)

ehitus

* suuremad ehitusfirmad Merko (kontrollpakk Toomas Annusel)
* Nordecon (kontrollpakk Toomas Lumanil)
* Koger ja Partnerid (Andres Koger) jt

* teedeehitus TREV-2 Grupp (peamiselt Peeter Vilipuu ja Lembit Makstin)
* Tallinna Teede AS (Merko Ehitus/Toomas Annus)

* ehituspoed Famar-Dasi (eri firmade kaudu Koit Uus, Dmitri Drajev, Mihhail Ležnin, Valeri Gridnev jt.)
* Espak (Arvi Liivik, Maris Johannes jt)

* ehitusmaterjalide hulgimüüjad Mecro (enamusosalus Ando Aronil)
* Levadia (Viktor Levada)

toiduainetööstus

* piim Tere ja Põlva Piim (Luterma/ Oliver Kruudal kontrollpakk)
* piimandusühistu E-Piim
* tulundusühistu Laeva Piim

* jäätis ja külmhoone: Balbiino: NG Investeeringud, suuromanikud on Jüri Käo, Enn Kunila ja Andres Järving)

* pagaritööstus: AS Eesti Pagar (Margus Mehilane)
* Vilma (Luterma/ Oliver Kruudal kontrollpakk)
* Pere Grupp (Rein Kilk ja Neeme Raig)

* lihatööstus: Maag (Ronald Lepp, Aivar Saarma ja Toomas Juhani)
* Oleg Grossi Tootmine (Oleg Gross)
* Lihameister (Rein Kilk ja Neeme Raig)

* tööstus BLRT Grupp (enamusosalus Fjodor Bermanil)
* Viru Keemia Grupp (kuulub firmade kaudu Priit Piilmannile, Elar Sarapuule, Margus Kangrole ja teistele)

* side, internet, arvutid Bravocom (Oliver Kruuda, Marcel Vichmanni ja Jaanus Kikase firmad)
* STV (Vjatšeslav Rabotšev)
* Ordi (Sulev Sisask)

* alkohol Sillamäe Õlu (Sergei Smetana)
* Liviko (NG Investeeringud, suuromanikud on Jüri Käo, Enn Kunila ja Andres Järving)

* riidetööstus Baltika (börsil noteeritud Baltikast kuulub suur osa Meelis ja Maire Milderile ning samuti Baltika juhtidele Boriss Loifenfeldile ja Ülle Järvele)
* Sportland (Anti Kalle ja Are Altraja)

turism

* laevandus ja hotellid Tallink (enamusosalus kuulub Enn Pandi, Ain Hanschmidti ja Kalev Järvelille firmale Infortar)
* Saaremaa Laevakompanii (Vjatšeslav Leedo)
* Lindaliini AS (Enn Rohula)

* lennundus Estonian Air (Eesti riik ja Eesti kapitali investeerimisettevõte Cresco kokku 51%)

* reisifirmad Reisiekspert (Sven Lõokene ja Kadri Jõerüüt)
* Baltic Tours (Andres Metsamaa)
* GoTravel (Tiit Pruuli, Marcel Vichmann ja Anti Selge)

ravimid

* apteegid Apotheka (Aivar Linnamäe)

* hulgimüüjad Magnum (Margus Linnamäe suuromanduses)

* autod Silberauto (Väino Kaldoja)
* Amserv Grupp (Raivo Kütt ja Raivo Aavisto)
* Saksa Auto (Andres Sarri jt)

* strateegilised riigiettevõtted Eesti Energia
* Eesti Raudtee
* Riigimetsa Majandamise Keskus
* Tallinna Sadam
* Tallinna Lennujaam
* Lennuliiklusteeninduse AS
* Riigi Kinnisvara
* Eesti Loto

* kindlustus ja turva Salva Kindlustus (45% Tiit Pahapill)
* Skorpion (Rein Kilgi firma)

puidu- ja metsatööstus

* metsatööstus Metsatööstusettevõte Lemeks (enamusosalus Jüri Külvikul)

* mööbel Standard (Enn Veskimägi)
* Decora (Andrus Allik)

* tanklad Olerex (Antti Moppel ja Andres Linnas)
* Alexela Oil (peamised aktsionärid on Oleg Ossinovski ja Heiti Hääle firmad)

* meelelahutus Olympic Casino (kontrollpakk Armin Karul)

Question: feat req: show #of results

feat req:
#1 show the number of search results
#2 custom formula for Google spreadsheets
=google(fname, lname, show as link, show the number of search results)

“As a researcher I want to get to know the relattive # of the search results for a group (members of the government) in order to calculate vanity rank ™. “
“As a teenager I want to know who are my new classmates in order to sozialise and find new friends. “

Google coop custom search engine will not show # of results on the right side of the search. Trick. Click on the “Search within results “

*google search
Results 1 – 10 of about 1,770 for “xxx”. (0.19 seconds)

*custom search
Results 1 – 10 for “xxx”. (0.26 seconds)

*Search within results
There were about 1,400 Google results for “xxx”.
Use the search box below to search within these results.

Fantastiline. Kuluhüvitis on määratud nende jaoks kes Tallinnast väljas elavad ja peavad siin tööl käima.

Vanalinnas elamiseks kasutab eluasemehüvitist Marek Strandberg, kelle elukaaslasel on pealinnas kaks korterit.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333780

Kuidas iseloomustada EP valimistulemusi arvudes?

* Valimistulemused

Euroopas
Sotsialistid 265 kohta ja 33%, konservatiivid 184 kohta ja 23%
Rohelised 50 kohta ja 7%, liberaalid 83 kohta ja 11%

http://news.bbc.co.uk/2/shared/bsp/hi/elections/euro/09/flash/html/eu.stm

Eestis
Kesk 2, reform 1, isamaa 1, sotsid 1, Tarand 1

Minu ennustus:
Kesk 2+1, reform 0, isamaa 1+1, sotsid 1, Tarand 1
Ilmselt minu isiklike eelistute\ meeldimiste tõttu pakkusin vähem kohti nii reformile kui ka keskile.

* Hääletamisaktiivsus 44%

Kõvasti rohkem kui loodetud, kuid siiski ennustuste piirides.
Vaevalt et järgmistel (euro)valimistel sama palju tuleb.

* Rohelised 10 000 häält

** rohkem kui rahvaliidul, kuid siiski samas suurusjärgus
** 3x vähem kui sotsidel
Eelmistel RK valimistel 58\38 ehk 65%
Viimastel EP valimistel 35\11 ehk 31%
** kas on siis nii et ca 10 000 oli rohelise maailmavaate poolt hääletajat ja 30 000 nendele lisaks subjektiivsematel kaalutusel, lisaks veel protestihääletajad.

* Roheliste edasised strateegiad

võimalikud valikud

** KOV valimiste eelarve minimaalne, panna raha säästuarvele ja panustada 2011 RK valimistele?
** valida 2-3 teemat ning neid jõuliselt propageerida (energiasääst, otsedemokraatia, ühistud)?
** rääkida kõikidest teemadest, elukvaliteedi teemad (mahetoit, müra, ühistransport)?
** uue juhatuse ja eestkõnelejate valimised?
** Mareki senisest suurem toetamine ja abistamine?
** kas fraktsiooni liikmed osalevad KO valimistel? Valija käest tuleks küsida uuesti mandaati, eestkõnelejad (Strandberg, Lahtvee, Sarv) peaksid osalema?

* Tarand

Ilma programmita ehk ideelise sõnumita saavutada selline tulemus?
Toomas H. Ilves 76 000, Indrek Tarand 100 000 häält.
Mina pakkusin 30 – 40 000.

See oli valijate poolt kindlasti sõnum, küsimus on, kuidas seda sõnumit deshifreerida.

* Strandberg
2007: 7% Harjumaa häältest
2009: 2% Eesti häältest

Langus 3x?

* valijaid\ erakonna liikmeid

Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 10,5
Keskerakond – 10,2
Reformierakond – 9,0
Eestimaa Rohelised – 7,1
Isamaa ja Res Publica Liit – 5,4
Rahvaliit – 0,9

* piirkonnad

Tallinnas ees kesk, isamaa, sotsid ja reform võrdsetel positsioonidel.
Pärnus ees kesk, kes peaks siis reformiga linnavalitsuse moodustama.
Tartus on parematel positsioonidel reform, kesk ja isamaaliit.
Harjumaal kes ja reform.

Tallinnas – Kesk 40%, isamaa 12%, reform 12%, sotsid 6% ja rohelised 2%
Tartus – Reform 18%, kesk 17%, isamaa 15%, sotsid 11% ja rohelised 4%
Harjumaal – Reform 20%, kesk 18%, isamaa 14%, sotsid 8%, rohelised 3%
Pärnumaal – Kesk 18%, reform 16%, isamaa 12%, sotsid 8%, rohelised 2%

* uus Tallinna linnavalitsus

Kesk 40%
Isamaa + reform + protestihääled 43%
Isamaa + reform + sotsid + protestihääled 49%
Kesk + sotsid 46%
Protestihääled + “hallvalged” erakonnad 60% (kodanikest)
Kesk 60% (kodanikud + venelased)

Kesk saab 45% kuni 60% häältest Tallinna valimistel ehk siis ca 1.2x võrreldes praegusega (kuna osalevad ka venelased kes ei ole kodanikud)?
Sotsidel on ilmselt valida, kumma poolega liidus ollakse.

Ilmselt ei saa 3 või siis ka 4 erakonda Tallinnas siiski tulemust, mis võimaldaks koalitsiooni moodustada (30% – 32% vs keski 39%). Uue linnapea nimi on Savisaar.
On erinevaid valikuid, kuid need taanduvad strateegiale “kuidas taluda kaotust”.

* koalitsioon – opositsioon

isamaa + reform 27%
isamaa + reform + sotsid 36%
kesk 26%
kesk + sotsid 35%
kesk + sotsid + rahvaliit 37%
kesk + isamaa 38%
kesk + reform 41%

Stabiilsemad on 2 osapoole koalitsioonid, kui arvutada RK liikmete arvu baasil
kesk + isamaa 47 liiget
kesk + reform 59 liiget

Reformil oleks mängult ja teoreetiliselt (mänguteoreetiliselt) mõistlik moodustada enamusvalitsus keskidega.
Ratas majandusminsitriks, Laanet siseministriks jne. Kõlab üsna usutavalt, selleks tuleb alla neelata väike mõru pill ja jätta rahvuslaste hääled ikkagi isamaaliidule.

See tähendaks ühtlasi ka Tallinnas ühisvalitsemist.
a) reform + kesk moodustavad kohe koalitsiooni
b) reform ootab ja moodustab koalitsiooni novembris

a) kesk saab üksi väga hea tulemuse kohalikel valimistel, reform võetaks lisaks kui saadakse ka valitsusse
b) kesk saab piiripealse tulemuse, reform võetakse lisaks

Lisaks veel detaile: depositsioon uhkes üksinduses 2%

* väiksemad poliitilised voolud

rahvuslased kokku 4%
venelased kokku 3%

Ma eeldaks et mõlemad lähevad järgmisteel riigikogu valimsitele uue või siis ümberkujundatud erakonannaga.

* häälte ülelugemine

Nüüd ma siis tean mida ameeriklased tundsid, kui Al Gore valiti
“Kui aga hääli edasi loeti, jõudsid sotsid järgi ning lõpuks said siiski ühe mandaadi kätte. Keskerakonnalt võeti saadikukoht vaid 44 häälega.”

44-64-14

*kampaania maksumus

Võiks väita et min. kampaania suurus, millega erameedias reklaami abil saab osta “nähtavust”, on 2 miljonit krooni. Kui sõnum ja sisu puudub. Kui see on olemas siis saavutab tulemuse ka väiksemate summadega.

KOV kampaanias võiks planeerida: 100T kr kampaaniakulusid\ volikogu koht

kesk 10M
reform 5M
isamaa 2M 5M
sotsid 2M
rohelised 1,5M 2M
rahvaliit 1M 1,6M
Tarand 30T 50T

Uuendatud andmed:

http://uudised.err.ee/index.php?06170341

http://www.postimees.ee/?id=139594

http://uudised.err.ee/index.php?06170484

http://www.tarand.ee/ticker/valimiskulude-aruanne/

* vaatleja.ee monitooring

Päring viimase kuu andmete kohta (1.mai kuni 7.juunini), ainult blogides kajastatud märksõnad. Monitooritakse üle 3000 blogi.

Blogipostituste arv, kus _viimase kuu_ ajal jooksul on kajastatud märksõna …

tarand 100
helme 38
strandberg 23
ojuland 54
kelam 23
padar 115
ansip 284
savisaar 168

* Google blog search

Päring 13.juuni 2009 22:00, ainult eestikeelsed vasted, blogipostide ja artiklite arv, kus _viimase kuu_ ajal jooksul on kajastatud märksõna …

http://blogsearch.google.com/blogsearch?hl=en&num=10&c2coff=1&lr=lang_et&safe=off&ie=UTF-8&q=strandberg&as_drrb=q&as_qdr=m

tarand 5883
helme 79
strandberg 66
mardiste 11
ojuland 1265
paet 1535
gräzin 33
ansip 5162
savisaar 4050
oviir 64
kelam 1117
mihkelson 1508
hindriks 13
laar 2495
padar 3331
saks 47
mikko 54
liivat 36

viitamiste arv
tarand : strandberg = 89x ehk pea 100x
häälte arv
tarand : strandberg = 10x

(x) otsingus on palju viiteid ajalehtedele, kuna Eesti internet on väike, siis ilmselt loetakse Google poolt nii blogid kui ka ajaleheartiklid samasse kaalukategooraisse (külastatavuse ja mõjukuse poolest)

* aktiivsete liikmete arv

Võib oletada et erakonnaliikmete arvu ja valimistel saadud häälte vahel on seos. Veelgi selgemalt näitab seda aktiivsete liikmete arvu ja häälte vaheline seos.

2006.aastal toimunud asutamiskoosolekul\ üldkoosolekul osales ca 400 inimest.
2009. aasta maikuus peetud üldkogul anti välja 150 mandaati. Kohale tuli 50 inimest, teised olid volitused.
Aktiivsus on langenud 8x

http://spreadsheets.google.com/pub?key=pj_wa_2ViXN689a8P2oNjZg&output=html

* Google viited vs. hääletustulemus

Indrek Tarand 244 000 \ 255
Marek Strandberg 281 000 \ 411
Ivari Padar 1 400 000 \ 287
Tunne Kelam 432 000 \ 353
Kristiina Ojuland 278 000 \ 271
Edgar Savisaar 832 000 \ 328

* toetusküsitlused ja valimistulemus

Küsitlusega võrreldes kogus Keskerakond valimistel 8 protsendipunkti võrra suurema toetuse, kõigist erakondadele antud häältest 38%. Reformierakond kogus 22% häältest ja kaotas ligi 3 protsendipunkti. IRL pole Europarlamendi valimistel küsitlustulemustega võrreldes midagi võitnud ega kaotanud.

Sotsiaaldemokraatlik erakond kaotas valimistel sama palju kui Reformierakond ja kogus 13% erakondadele antud häältest. Samasse suurusjärku jääb ka Rahvaliidu ja Roheliste kaotus.

Järeldus: kinnistest nimekirjadest võitis kõige rohkem Keskerakond, IRLi positsioon ei muutunud, kuid eranditult kõik ülejäänud erakonnad pidid vastu võtma kaotuse, kusjuures protsendipunktide arvestuses oli kaotus kõigil praktiliselt ühesugune
(Andrus Saar)

* Tallinn vs. maakonnad

Küll paneb mõtlema Tarandi kehv esinemine Tallinnas Savisaarega võrreldes, kui viimasena mainitu sai pealinnas kaks viiendikku (42 850) oma häältest, siis Tarand vaid viiendiku (20 562). Ja vastupidi: kui vaesed maakonnad olid siiani kesikute marjamaad, tegi sedapuhku just seal puhta töö Tarand (4:3). Järgnevad võrdlused on suhtelised, ent madalama valimisaktiivsusega 2004. aasta europarlamendi valimistel oli hääletajaid 232 230, neist 72 332 Tallinnas, äsja vastavalt 397 183 ja 108 528. Igal juhul tähendab see, et valimisaktiivsus kasvas meil maapiirkondades. Viis aastat tagasi said nii Toomas Hendrik Ilves elik sotsiaaldemokraadid kui Keskerakond mõlemad oma häältest kolmandiku Tallinnast.
(Toomas Alatalu)

* kas e-hääled tõstsid valimiskatiivsust

164 –> 286
valimisaktiivsuse tõusu panustasid kõige rohkem need inimesed, kes valimispäeval valimiskastide juurde läksid. Mitte e-hääletajad, nagu ERR ekslikult kirjutab Ja kust nemad teavad – BBC saade The Report räägis. Aga kust nemad teada said? Eesti EU pressiesindajalt kes ei teinud arvutusi
(Indrek Saul)

twitter 08.07.09 01:05

# Plju onne, mõttelised 3 tooli kuuluvad sulle. @indrektarand #valimised 23 minutes ago from web

# Eesti + Soome rohelised = 2 kohta. Looduses valitseb tasakaal, kuskil üle, kuskil puudu. #valimised about 1 hour ago from web

# @Joao Rei W-Euopean Greens have made some good results, not so from E-Europe. #valimised about 1 hour ago from web

# 44 Greens so far. Austria 1; Belgium 3; Denemark 2; Finland 2; France 14; Germany 14; Greece 1; Netherlands 3; Spain 2; Sweden 2. #valimised about 1 hour ago from web

# Helme 9739, Klenski 7095 #valimised about 1 hour ago from web

# Rohelised 10 728, rahvaliit 8 364, sotsid 34 227 #valimised about 1 hour ago from web

# @priithobemagi kuradi täpne ennustus #valimised about 1 hour ago from web

# EP valimised on nagu aktsiaturud. Üles, alla, üles, alla. Eufooria, masendus, eufooria, masendus jne. Sotsid 1 koht. #valimised about 2 hours ago from web

# vvk.ee on hetkel impotentne. #valimisedabout 2 hours ago from web

# Soome rohelised: hetkel 2 kohta! Jee! #valimised about 3 hours ago from web

# eurovalimised on kähkukas. 23:00 saab tulemused teada ja kõik. treufeld, rannamäe jt üritavad etv stuudios pikka eelmängu. leige. #valimised about 3 hours ago from web

# Soome rohelised: Satu Hassi – sees, Heidi Hautala – volla, Jyrki Kasvi – neljas #valimised about 3 hours ago from web

# @troifa … oppositional …about 4 hours ago from web

# tvitter on täna vist popp – http://bo.tr.ee/ #valimised about 4 hours ago from web

Ekspress jätkab manifestide avaldamise traditsiooni (Vahter “Mõtteid valmiva põlvkonna ajudest”: Kui nad juba ei ole suurte otsuste langetajad, siis on nad sellele väga lähedal, Luik “Kuritäi ja Villi Fritsi ühine aju: “Kui selliselt ühendatud ajud muutuvad kärjeks, mis mõtleb, suhtleb, lahendab probleeme, siis tekib …, Hvostov “Iga lapse eest valimistel hääl juurde!”: Mul on meeleheide. Mul on usk. Ja ma tean, mida teha.) Hvostov kirjutab sellest et eelkõige ebakindluse tõttu jäävad sündimata tulevased eesti lapsed.Mul on parem idee. Anname hääleõiguse _ainult_ naistele s.t. mehed ei saaks hääletada. Jah, kõigile naistele, sõltumata sellest kas tal on laps või ei ole. Kas oleks poliitika siis hoolivam, empaatsem ja tulevikkuvaatavam?

Stein Skjörshammer vahendab äripäevas soovitusi kuidas käituda kriisi ajal…

Poliitikud ja valitsus

Püüa määratleda ja edastada rahva tuleviku missioon, mida kõik saaksid propageerida.
=jah, eestil on põmst puudu visioon, kes me oleme 10 aasta pärast

Näita valijaskonnale, et sa kontrollid olukorda ja tead väljapääsu, töötades kõikide hüvanguks.
= kas “näitad, et tead” või “tead”? igasugune teadmine saaks põhineda arvutustel või siis teiste kogemuste kasutamisel

Ära otsi kiireid lahendusi, neid ei ole. Kõik nõuab pühendumist ja tõsist tööd.
=jah, kuid midagi peaks kiiresti ette võtma et vähendada matsu sügisel, kus tööpuudus kasvab

Teeni ära valijaskonna usaldus oma sõnade ja tegudega, et tuua nad kriisist välja ja anda lootust paremale homsele.
= üks läbiv etteheide erakondadele on see et ei tehta tegusid

Ole vastuvõtlik ja mängi “kuulamise mängu” rohkem kui “võimumängu”, otsi tarkade inimeste arvamust ja abi.
=jah, pigem kuulata

Loobu erakondlikkusest ja poliitilistest nääklustest.
=kas igasugune vaidlus on nääklus? aga mõningast diplomaatilisust võiksid juhtpoliitikud küll ilmutada

Madonna ja nõukaaegne soome TV

http://www.vello42.com/?p=2353

Ilma uuringutulemusteta eeldasin 2 stsenaariumit
a) jackpoti jagavad reform ja kesk, mõlemad apelleerides sellele et hääletage konkurendi vastu (2:2)
b) reform jääb seekord välja (0:2)

Uuringutulemused panevad paika viimased detailid, sentimenti alusel võib ju teha korrektsioone, tulemus peaks suurusjärgus kujunema vastavalt uuringutele.

Korrigeeritud tulemus võiks olla selline

Kesk 2 kohta - suurim opositsioonipartei
Isamaa 1 koht – Kelam ja Mihkelson on kvaliteetne, hea ja usaldusväärne tiim, üks nendest saab ikka edasi
Sotsid 1 koht – ma arvan et see oleks saavutatud ka ilma selleta et valitusest välja astuti
Indrek Tarand 1 koht - palju õnne, märkimisväärne saavutus Eesti poliitika logiraamatus
Reform 0 kohta – esiteks kannavad peamiselt nemad koalitsioonivastutust, teiseks, ojuland on kehv valik, kolmandaks, wheels have turned, neljandaks, isegi kui kaotada, kas tuleb kaotada just sellise sõnasõja saatel

1 koht läheb veel loosi, võib minna nii isamaale kui ka sotsidele, võibolla keskile, vaevalt et see rohelistele kukub.

Roheliste vaatevinklist: me ei saagi teada kas ja kui palju eestlasi toetavad rohelist mõtteviisi. Esiteks rikub pildi suurte erakondade kähmlus (kas kesk või reform), teiseks kujuneb see lihtsalt usaldushääletuseks koalitsiooni vastu või poolt.

Järgmine kord vast, siis kui majandus stabiilsem.

Emor:
27.05 uuring
Kui homme toimuksid RK valimised ja sinna kandideeriksid toodud erakonnad, siis kelle poolt hääletaksite
Rohelised maikuus 6%

http://uudised.err.ee/index.php?06166005

http://valimised.err.ee/?c=2&id=9

25.05 uuring
Vastajalt küsiti järgmine küsimus: kui Euroopa Parlamendi valimised toimuksid homme, siis millise järgneva erakonna või üksikandidaadi poolt Te hääletaksite?
osavõtt 36%, keskile 2 häält, reformile 1, Tarandile 1

http://uudised.err.ee/index.php?06165759

06.06 uuring
Keskerakonnale 31%, üksikkandidaat Indrek Tarandile 17%, Reformierakonnale 14%, Isamaa ja Res Publica Liidule 13% ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 13%.
Rohelised juunis 4%

http://uudised.err.ee/index.php?06167111

Turu-uuringute AS
Kui järgmine pühapäev toimuks RK valimised, siis kelle poolt hääletaksid?
Rohelised 4%

http://www.postimees.ee/?id=123260

>>

kui pärast madinat tolm maha langeb siis selgub et reformil on ikka veel RK 31 kohta. seda fakti ei kõiguta miski, erakorralisi valimisi keegi korraldama ei hakka.

>>

Poliitikud valimisstuudios (06.juuni)

http://uudised.err.ee/index.php?06167097

Kui palju teie erakond kohti saab?
Strandberg: 1
Ojuland: 3
Padar: kuni 2
Kelam: oleme optimistid
Liivat: 1
Savisaar: valijad on targad

>>

Valimisaktiivsus üle 40%? Vaevalt, pigem 30-35%

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23775913

Emor küsitles Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 27. maist 2. juunini 403 valimisealist kodanikku nende kodudes üle kogu Eesti.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimiste osavõtt oli Eestis vaid 27 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt aga ligi 46 protsenti. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad homme.

Mida suurem valimisaktiivsus, seda rohkem saab hääli, kesk, sotsid ja Tarand. S.t siis on neil võimalus üks lisakoht juurde võita. Seega kui aktiivsus 40% siis pigem saavad lisakoha kas kesk (2+1) või sotsid (1+1).

>>

Kui palju hääli saab Tarand? Mina pakun 30 000 ja jääb napilt välja. Või siiis vastupidi, napilt sisse.

Hõbemägi: 100 000
Vaher: 53 000

EU Profiler

http://www.euprofiler.eu/

Welfare, family and health
Social programmes should be maintained even at the cost of higher taxes

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely agree

EU Election manifesto of Europarties
Ühisplatvorm: Euroopa peab kaitsma sotsiaalseid väärtusi ja õiglust,
muutudes vastavalt uutele oludele. Tagasiminek keskkonnakaitses või
järeleandmised sotsiaalses kaitses töötaks vajalike muutuste
vastu…Rohelised on juba ammu soovitanud sisse seada finantstehingute
maksu, mis vähendaks spekuleerimist ja aitaks rahastada võitlust vaesusega
ning pakuks kaitset tulevaste majandusprobleemide korral. Selle maksu abil
kogutud raha võiks kasutada, et finantseerida erinevate sotsiaalsete ja
keskkonnaeesmärkide saavutamist, mis on praegu jäänud tähelepanuta või on
alarahastatud.

Greater efforts should be made to privatise healthcare services in Estonia

Opinion Eestimaa Rohelised: Tend to disagree

EU Election manifesto of Europarties
Ühisplatvorm: Peavad lõppema Euroopa Liidu poliitikad, mis halvendavad
avalikke teenuseid konkurentsinõuete põhjendusel. Sellised avalikud
teenused, nagu tervishoid ja haridus on üliolulised üldistes huvides ning ei
tohi kannatada konkurentsireeglite tõttu. Meil tuleks tasakaalustada vabadus
pakkuda sotsiaalseid ja avalikke teenuseid ning kohustus tagada neile
võrdne, jõukohane ja üleüldine juurdepääs.

State subsidies for crèches and child care should be increased substantially

Opinion Eestimaa Rohelised: Tend to agree

Other programmatic and official party documentation
Roheliste erakonna üldprogramm
http://roheline.erakond.ee/index.php/Ametlik_Programm 25. Võimaldamaks laste
päevahoidu ja algharidust kodukandis tuleb kindlustada külakoolide ja
lasteaedade olemasolu ning piisav rahastus nende kvaliteetseks tööks ja
arenguks.

topMigration and immigration
Immigration policies oriented towards skilled workers should be encouraged
as a means of fostering economic growth

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely agree

EU Election manifesto of Europarties
Ühisplatvorm: Immigratsioon on võimaluseks, mitte ohuks. Vajame
positiivseid tegevuskavasid, mis võimaldaks töölistel, keda vajame siia
legaalselt ja mugavalt tulla.

Immigration into Estonia should be made more restrictive

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely disagree

EU Election manifesto of Europarties
Ühisplatvorm: Euroopa on alati olnud sisse- ja väljarände kohaks. Uus
roheline algatus pakub sellist immigratsioonipoliitikat, mis annab Euroopa
Liidus elada soovivatele inimestele õiglase võimaluse. Euroopa kindluse
rajamise mentaliteet ei tohi peale jääda. Immigratsioon on võimaluseks,
mitte ohuks.

Immigrants from outside Europe should be required to accept our culture and
values

Opinion Eestimaa Rohelised: Tend to agree

Other programmatic and official party documentation
Parteiprogramm: Vene õppekeelega koolides tuleb suurendada eestikeelse ja
eelkõige eestimeelse õppe osatähtsust, kuid samas peab säilima piisav arv
emakeelseid aineid…Väärtustame kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas
iseäranis eestlaste põliskultuuri hoidmist.

topSociety, religion and culture
The legalisation of same sex marriages is a good thing

Opinion Eestimaa Rohelised: Tend to agree

EU Election manifesto of Europarties
Ühisplatvorm: Rohelised tegutsevad Euroopa Põhiõiguste Leppe rakendamise
nimel, et kaasata kõik ühiskonnaliikmed ja kaitsta ohustatud või
vähemustesse kuuluvate kogukondade õigusi. See hõlmab endast võitlust meeste
ja naiste, rahvusvähemuste, puuetega inimeste, mustlaste, usuliste ja
seksuaalsete vähemuste võrdsete võimaluste ning sotsiaalsete ja
kodanikuõiguste eest.

Religious values and principles should be shown greater respect in politics

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely disagree

Other programmatic and official party documentation
Parteiprogramm: Erakond Eestimaa Rohelised lähtub oma tegevuses
teadmisest, et inimmõju looduskeskkonnale peab jääma mõistlikesse
piiridesse, inimkond on looduse osa ning jätkusuutlik ühiskond on mõeldav
vaid sobilikes keskkonnaoludes. Peame pühaks igaühe õigust puhtale õhule ja
veele ning loeme lubamatuks keskkonnareostamise õigustamist majanduslikest
kaalutlustest lähtuvalt.

The decriminalisation of the personal use of soft drugs is to be welcomed

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely disagree

Other programmatic and official party documentation
Parteiprogramm: pooldame alkoholi ja tubakareklaami keelustamist ning
tõhusat narkoennetust.

Euthanasia should be legalised

Opinion Eestimaa Rohelised: No opinion

topFinances and taxes
Government spending should be reduced in order to lower taxes

Opinion Eestimaa Rohelised: Neutral

Other programmatic and official party documentation
Roheliste erakonna üldprogramm
http://roheline.erakond.ee/index.php/Ametlik_Programm 108. Eesti
riigieelarve tasakaal peab säilima, samuti tuleb jätkata konservatiivse
laenupoliitikaga ja hoida riigivõlga väiksena.

The EU should acquire its own tax raising powers

Opinion Eestimaa Rohelised: Tend to agree

Other programmatic and official party documentation
Roheliste erakonna üldprogramm
http://roheline.erakond.ee/index.php/Ametlik_Programm 15. Euroopa Liit peab
kehtestama ühise keskkonnamaksude miinimumtaseme, mis oleks piisav
motiveerimaks ökoloogilist innovatsiooni.

Governments should bail out failing banks with public money

Opinion Eestimaa Rohelised: No opinion

topEconomy and work
Governments should reduce workers’ protection regulations in order to fight
unemployment

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely disagree

EU Election manifesto of Europarties
Ühisplatvorm: Rohelised soovivad tugevdada töötajate õigusi. Euroopa Liit
kannatab sügava tasakaalustamatuse pärast. Euroopas on välja arendatud
eesrindlik ettevõtete vaba konkurentsi tagav reeglistik, kuid töötajate
kaitse ja sotsiaalsete õiguste tagamine on jäänud tahaplaanile. Seaduseaugud
ja ebamäärasus on viinud Euroopa Kohtu lahenditeni, kus kiputakse
vaidlusküsimustes eelistama ettevõtete huve töötajate omadele. Euroopa peaks
standardeid karmistades näitama teed, mitte harrastama töötingimuste vallas
võistlust kõige vähema reguleerimise nimel. Rohelised seisavad sotsiaalse
dumpingu ja ekspluateerimise vastu. Sotsiaalseid ja töötajate õigusi tuleb
tugevdada ning töövõtjatel peab olema rohkem sõnaõigust neid puudutavate
otsuste suhtes, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste teel.

The EU should drastically reduce its subsidies to Europe’s farmers

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely agree

Other programmatic and official party documentation
Roheliste erakonna üldprogramm
http://roheline.erakond.ee/index.php/Ametlik_Programm Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika reform: õiglasem ja säästvam põllumajandus Euroopa
Liidus 90. Toetame Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi
jätkamist eesmärgiga tagada senisest õiglasemat ja säästvamat maaelu
korraldust. EL siseselt tuleb kõigi liikmesmaade tootjaid kohelda võrdselt,
milleks tuleb kiiresti vähendada vanade liikmesmaade otsetoetusi. Vabanevad
vahendid tuleb suunata säästvasse maaelu arengusse.

topEnvironment, transport and energy
Renewable sources of energy (e.g. solar or wind energy) should be supported
even if this means higher energy costs

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely agree

Other programmatic and official party documentation
Roheliste erakonna üldprogramm
http://roheline.erakond.ee/index.php/Ametlik_Programm 13. Majandusarengul on
ökoloogilised piirid, mida Euroopa Liit peab arvestama. Energeetikas tuleb
kliimakatastroofi riski vähendamiseks kiiresti ümber orienteeruda
fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele ja energiasäästule.
/…/ 4. Riik peab oma investeeringutes näitama teed säästva arengu suunas.
Riigihangetes tuleb ökoloogilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse nõuetele
pöörata suuremat tähelepanu kui hanke hinnale. Eelistada tuleb energia- ja
materjalisäästlikumaid lahendusi, kohalikke taastuvaid materjale ning
mahetoodangut.

The promotion of public transport should be fostered through green taxes
(e.g. road taxing)

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely agree

Other programmatic and official party documentation
Roheliste erakonna üldprogramm
http://roheline.erakond.ee/index.php/Ametlik_Programm 109. Toetame
ökoloogilist maksureformi, mille eesmärgiks on mõistlikult madal tulumaks
ning senisest kõrgemad maksud keskkonnale või tervisele negatiivselt
mõjutavatele tegevustele. /…/ 97. Tõhustada tuleb ühistranspordi
rahastamist tagamaks selle toimimine koordineeritud kasutajasõbraliku
võrgustikuna, eelisarendades raudteeliiklust ja tagades
ühistranspordikasutajale vajaliku teabe kättesaadavuse ning integreeritud
piletisüsteemi loomise./…/ 112. Maksupoliitikas kehtigu “saastaja maksab”
põhimõte, keskkonnamõjude õiglane arvestamine toodete ja teenuste hindades
nii, et tekib motivatsioon heitmeväheste tehnoloogiate rakendamiseks.

Policies to fight global warming should be encouraged even if it hampers
economic growth or employment

Opinion Eestimaa Rohelised: Completely agree

Other programmatic and official party documentation
Roheliste erakonna üldprogramm
http://roheline.erakond.ee/index.php/Ametlik_Programm 13. Majandusarengul on
ökoloogilised piirid, mida Euroopa Liit peab arvestama. / / 14. Euroopa
Liidu majanduspoliitika lähtugu avalikest huvidest, globaalsest õiglusest
ning toetagu efektiivset ressursikasutust ja innovatsiooni energiatõhususe
ning taastuvenergeetika alal. Energeetikas tuleb kliimakatastroofi riski
vähendamiseks kiiresti ümber orienteeruda fossiilsetelt kütustelt
taastuvatele energiaallikatele ja energiasäästule.

# Aastas on 365 päeva, 3 aastat=1000 ideed. Kui 1 idee 1000-st on 1Mkr väärt siis… 5 minx1000=83h=3.5p. 1Mkr 3,5 päeva töö eest. #ideed8:08 AM May 15th from web

# üürireiting + pangad = pangad võiksid väikse raha eest anda klientide usaldusvääruse hinnangu … kõrgem reiting, madalam üür. #ideed6:30 PM May 14th from web

# Tarkista vuokralaisen työpaikka, luottotiedot ja suositukset ennen vuokrasopimuksen allekirjoittamista. http://www.taloussanomat.fi/6:26 PM May 14th from web

# moosisai+fastfood = lisaks hambrugeridele, viinivorstidele, wrappidele võiks tänavakioskites ka moosisaia (sai + paksult moosi) müüa #ideed5:39 PM May 14th from web

# 2 väravat + tasane muru = mitu jalgpalliväljakut saaks ikkagi tallinnas juudre luua väheste vahenditega? #ideed5:09 PM May 14th from web

# ekspress + päevaleht + maaleht + õhtuleht = 1. müüa õhtuleht, 2. sulgeda päevaleht = 1 valge ja ja 1 punakollane nädalaleht @HHLuik #ideed12:37 PM May 10th from web

# elion + kallid sülearvutid = olematu käive ja igavlevad teenindajad leti taga kes vaatavad vormel 1 teleekraanidelt #ideed12:34 PM May 10th from web

# blog.tr.ee + neti.ee = lifehacker.com #ideed12:32 PM May 10th from web

# salat + palju majoneesi = kas te teete kodus ka samasuguseid salateid nagu nad poes müüvad? aga miks nad poes siis selliseid teevad? #ideed2:01 PM May 9th from web

# soov.ee + tv3 = kuulutusteleht, kuhu saab lisada ostu\ müügikuulutused. “ära anda kassipojad, vot sellised hallikaravlised, helista” #ideed1:58 PM May 9th from web

# LinkedIn + toru.ee = portaal kohalikele (Eesti) väikeettevõtjatele, kes saaksid rääkida … kes nad on, mida müüvad, milles tublid. #ideed7:00 PM May 7th from web

# head müügimehed = sülearvutit ostes räägivad mulle kas ja kuidas ma saan seda varaste eest kaitsta. unikaalne kood arvuti korpusele? #ideed6:55 PM May 7th from web

# head müügimehed = sülearvutit ostes räägivad mulle kas ja kuidas ma saan kasutatud arvuti (1 või 3 pärast) maha müüa. #ideed6:53 PM May 7th from web

# opencoffee + väikeettevõtjad = samasuguseid kokkusaamisi võiksid korraldada ka teised ettevõtjad? turismi-, mänguasjatootmisfirmad. #ideed7:22 PM May 5th from web

# ajakirjad.ee + delfi.ee = kõik Eesti ajakirjad võiksid olla veebis. oluline on sisu – tekst ja pildid. bw sisu + rgb reklaamid #ideed7:20 PM May 5th from web

# soov.ee + bussipeatus = kohalikud teated ja kuulutused võiksid bussipeatustes teadetetahvlil (Tallinnas, Tartus) üleval olla. #ideed4:08 PM May 4th from web

# blog.tr.ee + link:piilupart.ee = kui mul on vaja leida leheküljed mis viitavad piilupart.ee -le. Google Blog Search on liiga aeglane. #ideed4:06 PM May 4th from web

# #ideed 10 000 kodanikku ja 5000 lubadust (@minueesti). Kas osad nendest ideedest võiksid teostuda väikeettevõtlusena?10:14 PM May 3rd from web

# #ideed topsik + tee = coffeein.ee on olemas … Nüüd võiks olla veel tee (roheline, must, valge jms) müügikohad suurkauplustes10:09 PM May 3rd from web

# #ideed Youtube+Skype = Igavaid koosolekuid saaks salvestada ja vajutada replay kui on vaja magama jääda.6:02 PM Apr 28th from web

# #ideed Youtube+Skype = Videokõned salvestatakse “internetipilve”. Müügimehed kasutaksid seda?6:01 PM Apr 28th from web

# #ideed Hansapank+SAAS = väikeettevõtete raamatupidamine on outsourcitud. Pankade vaates= parem läbipaistvus. Omaniku vaates= väiksemad kulud5:59 PM Apr 28th from web

# # ideed Kasutaks tviterdajat ärideede testimiseks ja levitamiseks. Kliendina aegajalt ikka tuleb ette olukordi kus näed et saab paremini …5:56 PM Apr 28th from web

# Laenamine on poliitikutele nagu suhkruvesi. Tahaks veel ja veel.5:52 PM Apr 28th from web

# Suhtlemine on inimesele nagu suhkruvesi. Tahaks veel ja veel. Sestap on siis facebook, twitter, orkut jne populaarsed5:52 PM Apr 28th from web

# 28.04 [kasutan]\ [ei kasuta] tviterdajat? Oehh, kasutame siis.5:51 PM Apr 28th from web

# 01.01 [kasutan]\ [ei kasuta] tviterdajat?5:25 AM Jan 1st, 2008 from web

# 123 start5:24 AM Jan 1st, 2008 from web

reegle – the Search Engine for Renewable Energy and Energy Efficiency

www.reegle.info

1 ööga Euroopasse!

Soome rohelised tegid avalduse et toetavad rongiliikuse arendamist. Tallinn – Helsingi raudteepraam jne.

1. väga sobilik ja asjakohane hüüdlause kus on 1 hüüumärk, 1 number ja 2 sõna, 2. Kui rongi kiirus on 200kmh siis jõuab see Berliini ca 5 h-ga. 3. kui rong liigub ülesmäge siis vajab energiat, kui allamäge siis genereerib energiat. Tuuleenergia salvestamisprobleemid saaks sellega lahendatud

Pendolino 220 kmh, intercity 160-200kmh

http://fi.wikipedia.org/wiki/VR#Kalusto

Kirjutasin Vare ja jaakola blogis.

Miks peaks valimised tõstma AK populaarsust?

Sellel aastal on 2 valimised. väidaks, et see omakorda tõstab ak populaarsust.
1. Kodanikud soovivad teada mida poliitikud teevad. 2. Eelarve otsused siiski mõjutavad sinu igapäevast elu-olu.

AK on pigem suunatud poliitikast ja ühiskonnast huvitatud inimestele, R aga pakub meelelahutuslikumat sisu. AK pakub teatavat stabiilsust, räägib uudiseid maailmast kus peaminister on lugupeetud isik ja inimesed kannavad lipse ja pintsakuid. AK ja Pealtnägija meeskond on siiski võimelised ajakirjanduseks, msi paljastab võimureid. R otsib pigem skandaali, näitab “huvitavaid” klippe maailamst ja pakub uudiseid 20-30 aastastele. Aga neil on lihtsam telekas kinni klõpsata, meelelahutuseks kuulata muusikat on ipodist ja juua kenal suvepäeval dzinni või siidrit.

EP valimised volla tõesti ei paku huvi, aga samas vaadates diskussiooni, pigem on see eellahing järgmisteks RK valimisteks. Teemadeks pigem sisepoliitilised küsimused.

(Minu poolt esitatud väited on 100% kindel “võibolla”, elame ja näeme.)

Ma võtsin ühe paberajalehe ja lugesin seda. Väsitav oli, silmad liikusid paberil harjumuspärasest teises tempos. (Süvenemisele ei aidanud kaasa ka M.J. ümmargune, nurkadeta ja suurema mõtteta tekst.) Siis avastasin. Arvutiekraanil teksti lugedes skanneerivad silmad nii ca 15 cm x 10 cm ala. Pabrlehes on aga tekst jaotatud veergudeks, igaüks nii ca 5 cm. Väidetavalt selleks et silmal oleks mugavam teksti haarata. Võibolla see ongi nii. Ma olen lugenud päris pikki intervjuusid ja olukirjeldusi arvutiekraanilt. Lõuna ajal kohvi kõrvale seda sama paberlehest vaadates tabad ennast mõttelt, see millest arvutiekraanil oled kiiresti ja lobedalt üle libisenud, see täidab paberlehes 2 suurt lehekülge. Lisaks veel suur – suur pilt. Väidan et arvutiekraanilt ja paberilt teksti lugedes libiseb ja liigub silm erinevalt. Kes on ühe lugemisvõttega harjunud, sellel on raske ümberlülituda teisele. Raamatud on ju ca 10 – 20 cm laiuse tekstimassiiviga, miks peaks siis lehtedes selle kolumniteks lõikama.

http://ec.europa.eu/economy_finance/pdf/2009/springforecasts/ee_en.pdf

1.mai Tartus

1.mai Tallinnas: tuuline, peab jope selga jätma
1.mai öö Tartus: jahe, paras jopeg liikuda
1.mai hommik Tartus: pluusi väel on õues külm, aga päikesepaistes täisa Ok
Tuul puhus ja päike paistis, tulemuseks vesised silmad ja nina

Kell 3 Tartus
Kell 3-7 tiirutamine korpides
Kell 8 väsimus
Kell 9 supp ja jalutuskäik Tähtverre
kell 10-3 Mainor ja mõttetalgud
kell 4 kohv südalinnas
kell 5 Tallinasse
kell 10 magama, kell 8 ülesse

Hommikul jõin pett kaljaga. Värskendav
3. mai. Lubatakse 20 kraadi sooja.

“professionaalsed vabatahtlikud”? tõesti?

harri kingo:

“Ees­ti va­jab uut de­mok­raa­tia mu­de­lit, mis töö­taks sel­lel, et ini­me­sed hoo­li­vad üks­tei­sest. Ma ku­ju­taks et­te ha­ju­salt seo­tud ko­gu­kon­da­de mu­de­lit. Näi­teks Tal­linn võiks koos­ne­da sa­jast ko­gu­kon­nast.”

——

See tähendaks Eesti – niigi pisikese ja iseendaga vastanduva riigi ja ühiskonna edasist killunemist. Ja ma ei näe siin loogikat – kui me killustame Eesti veelgi enam, siis kust see ühtsus peaks tekkima!?

Demokraatia aga… Noh, selle võiks paljus kõrvale jätta, sest see on üks väga ebaefektiivne viis endale paremaid juhte ja valitsejaid leida. Kuid seda me ju tahame – et meid juhiksid ja valitseksid võimalikult targemad, pädevamad, eetilisemad inimesed? Tahame.

Kui nii, siis peaks meie juhtide leidmine toimuma täiesti teistel alustel kui poliitiliste parteide võitlemine, poriloopimine, propaganda, tagatubade kokkulepped, valimiskampaaniad ja kõik see sisutu ilutsemine, mida me valimisteks nimetame.

Ükski ennast ära majandada sooviv ettevõte ei saa endale lubada, et seal hakkavad struktuure juhtima isikud, kes saavad oma kõrged ametikohad läbi sellise demokraatliku valimiskampaania, mida näeme oma riigis regulaarselt toimuvat. Kui selline oleks ühe ettevõtte kaadripoliitika, siis oleks selle ettevõtte päevad ka loetud. Riik on esmaselt väga reaalne ja praktiline majandusettevõte, mis peab end ära majandama. Paraku – me ei hooli üldse sellest, kes meie seast seda äramajandamist reaalselt toimetama ja suunama hakkavad.

On targem juhtide valiku printsiip, mida kohtame oma elus lausa iga päev. Inimesi valitakse isegi kõige tavalisemale tööle vastavalt nende võimetele, haridusele, oskustele, pädevusele. Ja mitte selle alusel, et kellel on rohkem raha suurem plakat üle linna kleepida…

Niisiis, me kindlasti ei vaja edasist killunemist. Vastupidi – me vajame enamat ühtsust. Ja teiseks – me vajame palju asjalikumat viisi endi seast endale valitsejate leidmiseks. Demokraatia las jääda 20. sajandisse. 21. sajandil vajame pädevust, pädevust ja pädevust. Ning vastavat süsteemi, mis just võimekaid ja pädevaid edutaks vastutavatele kohtadele. Nii võidaksime me kõik. Demokraatia peab üha enam asenduma meritokraatiaga – võimekate teadliku väljaselgitamise korrastatud süsteemiga nn. “vabade demokraatlike valimiste” asemel.

Demokraatia jätkumisel aga jäävadki meid valitsema elektrikud, koorijuhid, ajaloolased, filoloogid, madrused, insenerid, agronoomid, loomaarstid, lauljad ja kes iganes… mitte aga need, kes valitsemise ja juhtimisega toime saaksid.

…

Väga aralt ja väga kaude ütleb Nõlvak ka välja selle, mis on tõesti meie hädade peamine põhjus. Et me vajame usku. See kordub lausa tema mõtetes. Aga tõesti – no väga kaude, väga aralt, väga vihjamisi, väga ebakindlalt…: “usk laie­mas tä­hen­du­ses on­gi see, mis Ees­tis puu­du on”.

Nõlvak ei julge (pigem ei taipa) otse välja ja selgelt öelda, et meil puudub see religioosne alus, mis meid kõlbeliselt üheks kogukonnaks liidaks. Ta unistab, et sellega saab hakkama demokraatia: “Ees­ti va­jab uut de­mok­raa­tia mu­de­lit, mis töö­taks sel­lel, et ini­me­sed hoo­li­vad üks­tei­sest.”

Ega ikka ei saa. Hoolivus ja kõrged kõlbelised väärtused, mis reguleerivad ja korrastavad suhteid oma ligimese ja terve ühiskonnaga pole paraku demokraatia probleem – demokraatia ei tegele ligimesearmastusega.

See on meie kõlbeliste aluste probleem. Ja meeldib see kellelegi või ei meeldi, aga läbi ajaloo pole ühiskondadel olnud reist institutsiooni kui religioonid, mis on õpetanud ja põhistanud elu ja inimsuhete kõlbelisi aluseid.

Kuulen hõiskeid: “Me oleme religioonist vabad. Hurraa!!!”

Kuid … me oleme päev-päevalt ka üha vabamad kõlbelisel alusel toimivatest inimsuhetest. Ja see maailm on üha ebameeldivam koht elamiseks.

Nagu Nõlvak seda ütleb:

“Kui vaa­da­ta, mi­da ütle­vad ini­me­sed, kes Ees­tist on lah­ku­nud, siis üks põhjus on ra­ha. Aga pal­jud ütle­vad, et kui nad lä­he­vad Ees­tist ka võõras­se kesk­kon­da – siis nad ta­ju­vad, et Ees­tis on ol­nud märk­sa külmem ja hoo­li­ma­tum ko­gu­kond.”

(Ja ma ei kuule seda “Hurraad” kolme hüüumärgiga selle tõe peale, et olles minetanud oma vaimsed ja kõlbelisust põhistavad alused ja traditsiooni oleme me siin Maarjamaal selline “märk­sa külmem ja hoo­li­ma­tum ko­gu­kond”, kuhu siit kord lahkunud enam tagasi ei kipugi…)

Eesti majandus langeb selle aastal rohkem kui 10%, see omakorda tähendab et langevad ka riigi tulud. Aga õpetajatele on vaja palka maksta ja politseinike autodele bensiini osta. Võimalik on nii suurendada tulusid kui ka vähendada kulusid. Tulude suurendamine tähendaks kas mingite ettevõtete müümist või valdkondade erastamist (haiglad ja tervishoid), laenamist või maksude tõstmist. Kulude vähendamine riigiametnike koondamist, toetuste ja dotatsioonide vähendamist. Kui eesmärgiks on eurole üleminek siis ei saa laenu juurde võtta. Kuidas lõigata eelarvest 10 miljardit krooni? Kulusid nii drastiliset vähendada ei ole võimalik. Mina järeldan sellest et ainuvõimalik on maksude tõstmine. Kõik reformid (haldus, haridus jne) on küll vajalikud aga kui need praegu ellu viia siis saaksime tulemusi alles aastate pärast. Alternatiiviks maksude tõstmisele on see et tuleb laenata IMF-ilt kes seab tingimuseks ka krooni olulise (50%) devalveerimise, mis lõikab importi ja viib kaubavahetusbilansi plussi.

Kuidas lõigata eelarvest 10 miljardit krooni?

See on ju lihtne, tuleb suurendada tulusid ja vähendada kulusid. Ja kes meist ei oskaks siis kulusid vähendada? Rahandusministril oleks ilmselt võimalik teha sellised valikud. Kui rääkida tulude poolet siis peaks tekimata 10M juurde tulusid. Metsa müüa ei saa, maad müüa ei saa. Riigiettevõtted on enamasti müüdud.

-müüa telekom
-erastada tervishoid
-suurendada elektri eksporti

Hinnang: telko müümine on tõenäoline, kuid sealt laekuv raha ei ole suur (realistlikkus: minu arvates juhtub see veel selle aasta jooksul; pikaajaline mõju; makro näitajaid ei mõjuta, neutraalne, uus omanik võib osa töötajaid koondada karmima käega). Haiglate erastamine oleks väga järsk pööre, siiski mõistlik kuna sel moel on eraomanike huvides kutsuda siia välismaa patsiente. Kvalifitseeritud arstid on olemas, hea õppebaas Tartus on ole olemas. “Eesti männi õhk teeb terveks!” (realistlikkus: tehtav, kuigi ma ei tea lääne erakontserni kes seda ootaks, võib-olla ameerikas; pikaajaline mõju: tervendav, kuigi tekkiv monopoolne jõud võib meie enda jaoks hinnad üles kruvida, samas mahu suurenemine viib hinnad alla, arstid saaksid palka vastavalt turu võimalustele)

Tulusid suurendab ka maksude tõstmine, kuid makro mõttes ei muuda see üldpilti. Eratarbimine väheneb, eelarve suureneb. Kui seda teha siis võiks minu arvates tõsta elektri- ja bensiiniaktsiisi.

Maksude muutmise võimalused:
-ettevõtete kasumi maksustamine
-tõsta tulumaksu
-tõsta käibemaksu
-tõsta aktsiise

Hinnang: maksude tõstmine võiks olla isegi mõtekas, kuna nii täidab Eesti eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid. Peale seda võib makse jälle vähendada.

Laenu võtmine on riskantne kuna seda tuleb siis järgmiste aastate tuludest tagasi maksta. Eurotoetuste näol on juba sisuliselt tegemist tegemist samalaadse tehinguga kui laen. Vajab omafinantseerimist. Kaugemas tulevikus Eesti maksed Euroopa ühiskassasse suurenevad, eurotoetused tuleb tagasi maksta.

Kui vaadata kulusid siis on võimalikud sellised variandid
-vähendada palkasid
-vähendada dotatsioone (ühistransport)
-vähendada sotsiaaltagatisi (pensionid jne)
-vähendada riigikaitsekulutusi

Hinnang: ilmselt on palkade vähendamine siiski mõistlikum kui koondamine. Kas koondada 10% ametnikest või vähendada palkasid 10% võrra. Mõju on sama. Samas jäävad need inimesed kelle palka vähendati ikka laenumaksetega hätta. Palkade vähendamisel muud kulud ei vähene. Ametnikel on ikka vaja printida dokumente, töötada toas, kus lamp põleb ja lennata Brüsselisse. Koondamise mõju oleks suurem kuna siis peaks vähem tegema ka töötajaga kaudselt seotud kulutusi. Kui koondada siis samas väheneb ka eratarbimine, väheneb käibemaksu laekumine.

Hinnang: Kulude vähendamisel on omad piirid. Kindlasti võib öelda et riik tegutseb mitmes valdkonnas ülimalt ebaefektiivselt, kui suuremahuline ja kiire kulude kärpimine on praktiliselt võimatu.

Siiski võiks mõned märgilised muutused teha nagu nt see et riigiametnikele autokompensatsiooni ei maksta, riik autosid ei osta (ei presidendile ega peaministrile).

Kõik üleskutsed reformida mingit valdkonda tähendavad rahalises mõttes üleskutset vähendada selle valdkonna kulusid. Või siis rahade ümberjagamist valdkonna siseselt. Koolitame filoloogide asemel geenitehnolooge. Teeme haldusreformi ja koondame osa saamatudi vallaametnikke. Teeme haridusreformi ja sulgeme osa koolisid. Kindlasti on mõnes valdkonnas nõudluse vähenemise tulemusena vaja kulusid kokku tõmmata (laste arv koolides väheneb), kuid seda ei peaks tegema kirvega lüües.

On veel väljakäidud mõtted et kuna teatud valdkondades on hinnad madalad ja vaba tõõjõudu palju, siis võiks riik sinna rohkem investeerida. Remondime kõik koolimajad või ehitame uued. Siiski, hinnad on odavad, kuid selleks on vaja lisaraha, mida saab ainutl makse tõste või laenates.

On veel üks mitmeharuline võimalus mis hõlmab nii kulusid kui ka tulusid. Skeemi mõte oleks selles et 1kr investeerimisel oleks võimalik teenida tagasi 2kr tulu. Toetame eksportivaid ettevõtteid (suurendame kulusid), ettevõtted ekspordivad, palkavad uusi töötajaid ja maksavad rohkem makse. Siiski on kõik need skeemid hägusad ja nende otsest mõju ei ole võimalik mõõta.

http://www.ekspress.ee/2009/04/16/eesti-uudised/41274-toompea-siseinfo-ansip-laheb-viimaste-saastude-kallale

http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=233675&start=1

http://soiver.blogspot.com/2009/04/kuidas-karpida-voimatu-ulesanne.html

http://memokraat.blogspot.com/2009/04/eile-paul-krugmani-blogi-sirvides.html

http://www.herkel.net/index.php?menu_id=144&mainmenu_id=0&article_id=161

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=2021

Kolumnist Abdul Turay leiab, et kinnisvaraturu kriisis on olemas süüdlased, keda pole seni veel päevavalgele kistud: automehaanik ja juuksur. Kinnisvaranakkus ei alanud kohapeal, seda levitasid siia välismaalased.

http://www.e24.ee/?id=109474

ei ole võimalik, oleks olnud hea kampaania aga …

Meil on hea meel, et oled otsustanud e-hääletust proovida. Paraku on nii, et teatud tehnilistel põhjustel võib see olla keeruline või suisa võimatu. Üks peamisi takistusi ID-kaardi kasutamisel on veebilehitseja ehk brauseri ja selle lisade ebasobivus. Soovitame kasutada Windows’iga arvutit ja Internet Explorer versioon 7 veebilehitsejat.

Sinu praegune süsteem on Windows ja veebilehitsejaks Firefox.

stefan Re: Kinnisvaraturu põhja ennustamine 10/04/09 16:16

Selle prognoosi järgi maksab niisiis 50m2 NL-aegne paneelmaja korter Lasnamäel suvel 400 000 EEK.
Pangad pakuvad suveks laenud euribor6kuu +2%, ehk äkki 3,5% intressikulu.
Inimene kes võtab pangalt 20-aastase annuiteedilaenu sellise korteri ostmiseks saab siis kuumakse 2 320 EEK. Kes võtab 10-aastase annuiteedilaenu saab kuumakse 3 955 EEK.

https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=208750&start=2251

Jalakas ja Talvik Ekspressi jutusaates koos Rauaga

http://www.ekspress.ee/2009/04/16/varske-ekspress/41292-minu-eestist-peaks-kujunema-yhiskonna-politsei

Teadlased on tõestanud, see on Dalton Conley poolt läbiviidud tõsiteaduslik uurimus, et valijad eelistavad neid poliitikuid kellel on tütred. See seletab osaliselt ka meie tipp – poliitikute populaarsust. Andrus Ansipil on 3 tütart, Mart Laaril poiss ja tüdruk, Edgar Savisaarel 2 poega ja 2 tütart. Jüri Pihlil on poiss ja tüdruk. Tõnis Paltsil 2 tütart ja 4 poissi.

***

Evidence on the relationship between political contributions and legislators’ voting behavior is marred by concerns about endogeneity in the estimation process. Using a legislator’s offspring sex mix as an exogenous variable, we employ a two-stage least squares estimation procedure to predict the effect of voting behavior on political contributions. Following previous research, we find that a legislator’s proportion daughters has a significant effect on voting behavior for women’s issues, as measured by score in the Congressional Record on Choice issued by NARAL Pro-Choice America. In the second stage, we make a unique contribution by demonstrating a significant impact of exogenous voting behavior on PAC contributions, lending credibility to the hypothesis that Political Action Committees respond to legislators’ voting patterns by rewarding political candidates that vote in line with the positions of the PAC, rather than affecting or bribing those same votes – at least in this high profile policy domain.

http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1121736

http://en.wikipedia.org/wiki/Dalton_Conley

***

Kellega magab Edgar? Kas Viljaga? Mis see ikka minu asi on. Mind huvitaks pigem vastus küsimusele miks on just sellised poliitikud on valijate hulgas populaarsed. Kas Andrust valivad keskealised abielus pereemad, kas Ivari saab nii taluperenaiste kui ka feministide hääled. Kelle poolt hääletavad üksikemad või paljulapselised pered.

***

Kui palju võlgneb Tony Blair või Bill Clinton oma edust sellele, et neid saatsid ilusad ja targad naised. Mitme % punkti võrra on Carla Bruni sametine ilu tõstnud Nicolas Sarkozy reitingut.

***

Tiina Kaalep jagas kunagises Eesti Ekspressi juhtkirjas soovitusi – kui te ei tea keda valida siis valige oma eakaaslane. Kas on nii et poliitika ei ole noorte hulgas popp, kuna „suures mängus“ ei ole ühtegi 20 aastast kellega ennast samastada. Kas 20 – aastased eelistavad pigem 40 – seid?

hannes rumm

Keskerakonna juhi silmapaistev nõrkus on tema ebakompetentsus ja suhetevõrgustiku puudumine välispoliitikas. Neist riigijuhtidest, kellega Savisaar 1991. aastal lävis, püsivad rivis veel vaid mõned SRÜ diktaatorid. … Edgar Savisaare kogemused välissuhtluses ja isiklike suhete võrgustik Euroopa riigijuhtidega pole Andrus Ansipi, Ivari Padari ja Mart Laari, vaid Karel Rüütli ja Marek Strandbergi tasemel.

Peaasi, et me sellised rumalad mõtted nagu “automaksu kehtestamine”
kiiresti ära unustaks. See oleks umbes sama absurdne meetod “majanduse
turgutamiseks” kui lisada restoranis päevapakkumiste menüüsse “toidu
nuusutamine”, arvates, et keegi sellest kõhu täis saab. Sellised
meetmed mässiksid meie inimesed, kes igapäevaselt tegutsevad, veelgi
enam kohustuste ahelasse. Pigem tuleb praegu mõelda, kuidas aidata
ahelatest vabastada ning innustada tegudele – näiteks üks väike samm
võiks olla seesama ettevõtte asutamise otseste kulude nulli viimine
(hetkel Eestis ca 5000 eek).

http://www.irll.ee/Karolii-Hhindriks/Blogi/12/maailm-peopesal&nID=12

http://www.kerdtarand.eu/arhiiv/2185

EP valimised

http://www.predict09.eu/default/en-us/state_analyses.aspx#denmark

Esiteks, iga info puhul tuleb vaadata, kes on allikas.

Igasugune varasem isiklik eetika-, seaduse- või inimlikkuse rikkumine peab tegema ettevaatlikuks ja tekitama täiendavaid küsimusi. Varasem solvumine ametkonna, üksikisikute või isegi võitluskaaslaste peale paneb esitama huvitavaid, kuid kolmveerandi ulatuses valelikke linnalegende. Eriti ettevaatlik tuleb olla nende suhtes, kelle karjäär on saanud varem tugevasti kannatada.

Teiseks, enda jaoks tuleb selgeks ja kindlaks teha, miks ta seda infot esitab.

Võimalikke variante on palju, kuid põhiliselt on need järgmised: soov veel kord teenida kannuseid, s.t näidata oma lojaalsust; edevus, et näidata oma informeeritust; soov parandada oma varasemaid vigu või isegi süütegusid; isiklik suur tahe halvustada kaasinimest või struktuuri…

Ja alles kolmandaks tuleb kuulata, mida ta esitab.

Iga informatsioon peab olema üle kontrollitud teise allika kaudu. Usutavus ei väljendu mitte üldises ülesehituses, vaid üksikute faktide olemasolul ja võimalusel neid üle kontrollida. Kogu üldsõnalisus – tundmatud ametnikud, „postituvid“, psühholoogiline mõjutamine, varasem kokkupuutumine samasuguse üksusega, analoogse info olemasolu ja esitamine ka varem – kõik see on mõeldud vaid lihtsameelsetele.

KOIT PIKARO

Siiski on praegu korteri üürimine odavam kui laenumakse teenindamine. Nt 2-toalise uue korteri üürihind kesklinnas on u 5500 krooni kuus. Samasuguse korteri müügihind on u 1,5 mln krooni ning 30% omafinantseeringu korral jääb 30-aastane laenumakse 7-protsendilise laenuintressi juures 8000 krooni kanti.

http://www.arileht.ee/artikkel/464783

Pigem näitab see arvutus et õige hind oleks ca 1milj kr.
4% intress, 30 aastat, 0% sissemakse -> 5300kr

Artur Talvik kirjutab Minu Eesti mõttetalgutest [torgib siniseid ja punaseid õhupalle puruks], ja hästi kirjutab sest üldise peavoolu optimismi sees võiks olla ka mõni tilgake tumedamat realismi ja irooniat. Vaatasin inspiratsioonikonverentsi salvestusi internetist ja mind need sõnavõtud küll ei innustanud. Samas räägiti tarku mõtteid, peamiselt Sten Tamkivi ettekanne, kui temaga kaasa mõelda ja sealt edasi mõelda, oli väga huvitav. Minu arvates? Hea kui Minu Eesti mõttetalgud täidavad kaks eesmärki. Esiteks selle et väärtustataks käte jõul asjade tegemise asemel (koristame prügi metsa alt) mõtete mõtlemist, kirjutamist ja oma peaga töötamist (kuidas vältida seda et prügi metsa alla satub). Teiseks. Hea oleks kui murtaks seda suhtumist, et anonüümselt ilma nimeta oma mõtete avaldamine on ainus vorm, kuidas mõttemaastikku kujundada. Vihjed ajakirjanikele, kaitse info lekitajatele – see kõik oleks normaalne. Kuid liiga palju võetakse sõna ilma nimeta ja liiga vähe oma nime all.

from maria larry
reply-to helisemambo@in.com
to
date 7 April 2009 09:51
subject Armsaim Ük s,
mailed-by msn.com

Armsaim Üks,
Ma tõesti tahaksin on heade suhete teid, ja mul on eriline põhjus, miks otsustasin ma teiega ühendust võtta. Décidé teiega kiireloomulisuse tõttu mu olukord siin.
Olen printsess Maria, 23 aastat vana Medical õpilane, mu isa siunattu mälu nime Late Larry Munhumutapa Musasa tapeti koos oma armastatud ema ja meie pere maja põlenud poolt mässulised eelmisel kriisi kodumaal kui minu isa vaielnud et välismaalased, kes on põllumajandustootjad, mis on saadetud pakendamiseks ja mõned tappis ei ole hea, ja president süüdistas mu isa riigipöörde katsel, ja see saatis mind ära teiste riigi tegin ma põgeneda ainult Jumala erilise armu ja abiga Katoliiklike misjonärid sest olin pardalemineku maja, kui see intsident toimus.
Tegelikult otsides aus ja töökas inimene, kes mind aidata ümberkolimisel Lääne maailma paremat elu olen otsustanud teiega pärast minu palvetes ja usun, et sa ei püüa petma mind vaid võtta mind oma inimesi. Kuigi võite küsida, miks ma olen nii kiiresti esitades teile ei näe teid, ning ütlen, et minu instants siiski ütleb, et te võiksite olla tõsi mulle.
Lühidalt, ma tahaksin avaldada palju, kui sa mind aidata ümber teie riigis koos ainega, et ma päritud minu vanema on oluline dollarit 11.500.000 miljonit eurot, mida ma tahaksin investeerida raha oma riigis ühtegi tulus äri venture kus olete nõustada ja ellu näe, et mul ei ole äri kogemus nüüd.
Kuid ma edastab teile vajalike dokumentide kohta kinnitust oma nõusolekut, et aidata mind ülekandmise ja investeering fondi. Nagu te aitavad mind investeering, ja see meeldib täielikku õpinguid, sest mul oli mu 1. aastal ülikooli, kui kriis algas.
See on minu eesmärk hüvitada teile 5% kogu raha eest oma teenuseid ja ülejäänu tuleb minu investeerimiskapitali. See on põhjus, miks otsustasin ma teiega ühendust võtta. Palun kõik tuleb läbi selle e-posti aadressi ainult konfidentsiaalse eesmärkidel.
Niipea, kui saan oma positiivse vastuse näitab teie huvi ma kraamima tegutsema kohe. Pidades silmas, et eespool, ma hindan tungiv sõnum teie võimet ja tahet käsitleda selle tehingu südamest. Ootan oma kiireloomulisi ja positiivse vastuse. Palun pidage seda vaid teie ise palun Palun mitte avaldada seda kuni ma tulen sinna, kui fond on antud üle teile pilt minu kõrval post.
Kõik respect, ma tugineval, et sa mind aidata, mul on kõik see, mis annavad üksikasjalikku teavet iga läbipaistvust arvata, et teil on selge ettekujutus baasi aidata ma vajan sinult.
Loodan kuulda you soon
Printsess Maria Larry

Intervjuu Leo Kunnasega

http://zzz.ee:8080/docs/ROOT/Algernon/docShowArt?artid=1842&comment=1&commentlist=1&type=news_item

Peagi möödub aasta päevast, kui kümned tuhanded eestimaalased tormasid üleriigilisele laupäevakule, et metsaalused sopast puhtaks teha. Praegu vedelevad sajad kokku kogutud prahitonnid endiselt ladustamisplatsidel ja prügihunnikute käitlemise eest vastutavat osaühingut Utileek ähvardavad sanktsioonid.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=323332

ma arvan et

esindusdemokraatia on hea
mõned on osavamad kirjutamises, mõned rääkimises

ja siit edasi
miks täiendada esindusdemokraatiat otsedemokraatiaga?
miks eelistada kirjutajaid kõnelejatele?

kõik oskavad valida kahe variandi vahel, hea A ja halva B vahel, aga kui valida on head A, B ja C või ainult halvad A või B. kui nendele A – dele ja B – dele lisada veel juurde rahaline (mis maksab?) ning ajaline mõõde (kui kaua aega võtab?) lisaks headusele.

paljude arvamus on, et demokraatia on “hea” ainult siis kui valitakse “minu” A?

http://sten.tamkivi.com/2009/04/minu_eesti_inspiratsioonikonve.html

# Eilsed teemad: maamaks, taksondus, tööpuudus. Õhtu kadus öösse ühes terases seltskonnas mõttel Tln planeerimise teemal vabalt lennata lastes3:06 AM Mar 21st from web

https://twitter.com/KeitPentus

test

test
test

“If you would like your venture to be considered for funding, email is the best way to reach us.”

http://www.google.com/ventures/contact.html

“Kas Eesti Telekom on saanud pakkumise suhtlusportaal Delfi ostmiseks? Ei ole.”

http://www.telekom.ee/index.php?lk=1462

Keda valitakse europarlamenti? Kas reform saab 0 või 3 kohta? Reform järjestas oma kandidaadid EP valimistel, seega võib teha hinnanguid kõikide nimekirjade kohta.

http://valimised.err.ee/?c=3

1. Valitakse erakonda, seega valituks osutuvad esinumbrid. Kuid mitte ainult, suur toetus ühele kandidaadile kisub kaasa ka nimekirjas järgmised, seega võib valija teha eelistuse kahe esimese meeldivuse järgi. Nt Ojulandi ja Kelami vahel valides võib seis jääda viiki, kuid Ojuland ja Meikar võrdluses Kelami ja Mihkelsoniga võib valik kalduda kalduda IRL poole.

Ojuland *
Ojuland + Meikar **
Ojuland + Meikar + Järvi **
(eeldusel et Paet ja Gräzin loobuvad)
Oviir **
Oviir + VSavisaar **
Oviir + VSavisaar + Ratas **
(eeldusel et ESavisaar loobub)
Kelam **
Kelam + Mihkelson ***
Kelam + Mihkelson + Hindriks **
Padar *
Padar + Saks **
Padar + Saks + Mikko **
Strandberg *
Strandberg + Mardiste **

2. Ma arvan et valimised võivad kulgeda selliste stsenaariumide järgi

* KE ja RE vastasseis
Ke:3, Re:3
Koalitsioon:3, opositsioon:3
Valitakse: Oviir, Savisaar, Ratas, Ojuland, Meikar, Järvi

* 3-liidus pettunud valijad hääletavad IRL või sotside poolt
(kummaline areng, kuna need erakonnad on ise ka koalitsioonis)
Ke:3, Re:1, IRL1, SDE:1
Koalitsioon:3, opositsioon:3
Valitakse: Oviir, Savisaar, Ratas, Ojuland, Padar, Kelam

*Reform teeb respublicat
KE:3, IRL:2, SDE:1
Koalitsioon:3, opositsioon:3
Valitakse: Oviir, Savisaar, Ratas, Padar, Kelam, Mihkelson

* võimalik et kas sotsid või rohelised üllatavad ja saavad ühe koha (juurde)
Ke:1, Re:1, IRL:2, SDE:2
Koalitsioon:5, opositsioon:1
Valitakse: Oviir, Ojuland, Padar, Saks, Kelam, Mihkelson

3. Minu isiklikud eelistused?
Ma arvan et EP saadik on eelkõige diplomaat, mitte rahvaesindaja. Seega oleks “tähtede meeskond”
Kelam, Mihkelson, Oviir, Ratas, Paet, Mikser

4. Libertas, kristlased, rahvuslased, venelased ja Tarand
Kas euroskeptikud saavad esinduse Libertase või Gräzini näol? Kas venelased on piisavalt organiseeritud? Kas Tarand võib üllatada?

Ma ennustaks et nendele kõikidele küsimustele oleks vastuseks ei, Tarandi osas võiks muidugi öelda et tont seda teab”. Kui tal oleks need hääled koos, siis oleks lihtsam uus erakond teha millel 1000 liiget.

Tõen. Tarand siiski kandideerib, selleks et võtta osa debatist. Mis erakonna või valimisliidu ridades ta KO valimistel kandideerib?

“Huvitutakse ette­võtlusest ja kohtusüsteemist, päevapoliitikast ja erakondadest. Reformi­erakonda ei sallita, aga Keskerakonnale eelistavad minu omad pigem rohelisi.”

http://www.epl.ee/artikkel/463322

Kokkuvõte Turu-uuringute AS-i arvamusküsitlusest

http://www.postimees.ee/?id=99199

* Kui riigikogu valimised oleksid praegu, siis hääletaksid … poolt .. % 18 ja 19 aastastest noortest.
rohelised 27%
sotsid ja IRL 24%
keskid 14%
reform 10%

* Kui praegu saaks valida Tallinna linnavalitsust
rohelised 20%
IRL, sotsid ja keskid 18%
reform 8%

Tallinnas on kõikide elanike toetus 4%

http://www.postimees.ee/?id=97442

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=98273

erakonnad ja youtube

http://infopartisan.blogspot.com/2009/03/youtube-is-valitseb-reformierakond.html

Hardo Pajula

“Mulle istub rohkem nn sisedevalveerimise idee, mille tuum seisneb tööjõumaksude (eelkõige siis sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu) vähendamises kaudsete maksude (see oleks siis peaasjalikult käibemaks) arvel, ütles Pajula online-intervjuus arpaev.ee-le.”

http://www.postimees.ee/?id=97625

aktsiisid on samuti kaudsed maksud?

mart ummelas arvab et kommentaatorid ei aja ila ega jama vaid teevad karmi ja ausat kriitikat

“Milles on süüdi veebikommentaatorid, kellel on veel säilinud mingi teatava jõupingutusega ületatav valulävi, mis ei sunni neid riigimasinaga kaasa ümisema? Võitlus Delfi ja teiste veebiportaalide karmi, kuid hirmutavalt ausa kriitikaga on sealjuures eriti silmakirjalik ja küüniline – see on teadlik ja ebaaus võitlus ainsa reaalse demokraatiaga valitsuspressikate ja valgete saalide vastuvõttude moonutatud kajastuse vastu.”

http://www.maaleht.ee/2009/03/19/arvamus/5718-sisutyhi-meedia

Indrek Tarand soovib europarlamenti (#). Miks ka mitte. Suured erakonnad nagu liberaalid (reform) ja konservatiiivid (republica ja isamaaliit) on ehitanud oma kampaania paarile – kolmele esinumbrile. Populistlikud vasakpoolsed (kesk) panustavad kõik ühele kaardile. Näis kas Savisaar on kunn või jokker. Maamehed (rahvaliit) ja rohelised vaatavad ettepoole, mõtlevad sügisestele kohalikele valimistele, tuues eurovalimiste nimekirjas esile vähetuntumad näod. Mul on hea meel et Tarand alustas presidendivalimiste kampaaniat. Järgmine Eesti president võiks olla noorem mees, Tarand, või Nõlvak. Hea meelega analüüsiks kandidaatide nimekirju lähemalt, aga kõik erakonnad ei ole neid lukku löönud. Ma arvan et Eestile oleks kõige parem kui europarlamenti valitaks diplomaat, ses europarlamendi liige on eelõige diplomaat, Eesti esindaja, kui rahvaesindaja. Veel parem kui see diplomaat oleks ka lennartmerelikult särav. Paljudel toredatel inimestel on nüüd vähem peavalu, kui erakondade nimekirjadest kedagi ei leia siis saab Tarandi poolt hääletada.

“By 2040, in the scenario that is not actually happening, global ozone concentrations fall below 220 DU, the same levels that currently comprise the “hole” over Antarctica. (In 1974, globally averaged ozone was 315 DU.) The UV index in mid-latitude cities reaches 15 around noon on a clear summer day (a UV index of 10 is considered extreme today), giving a perceptible sunburn in about 10 minutes. Over Antarctica, the ozone hole becomes a year-round fixture. “

http://www.livescience.com/environment/090320-ozone-simulation.html

“2007. aastal näis, et merre ehitamise küsimus saab lihtsa lahenduse. Majandusministeeriumi töörühm, kuhu kuulusid ka justiitsministeeriumi ametnikud, käis välja plaani anda riigi merepõhi kasutusse võlaõiguslike kasutuslepingutega.

Ministeeriumide vaheline õiguspalagan merepõhja ehitamise teemal paneb Nelja Energia juhi Martin Kruusi õlgu kehitama. Tema arvates on ükskõik, kas tuulikute püstitamiseks on vaja välja rääkida vee erikasutusluba, hoonestusõigus või mingi rendileping Peaasi, et saaks ehitama hakata. “

http://www.ekspress.ee/ajaveeb/toivo/rein-langi-survel-annab-eesti-riik-poole-oma-valdustest-ara/

selline tore ja tragi laps nagu siret seisab oma koduküla postkontori eest

“Triigi postkontoris ei käi mitte ainult minu küla elanikud, vaid ka inimesed teistest küladest – Avispea, Eipri ja Pudivere. Postkontori allesjäämine on meie küla jaoks ülimalt tähtis.

Aga me ei anna alla! Eile alustasime allkirjade kogumist, et Triigi postkontorit ei suletaks. Tahtejõudu võitlemiseks meil on küllaga. Nii et, härra Atonen, käed eemale meie Triigi küla postkontorist!”

http://siretkotka.blogspot.com/2009/03/kaed-eemale-triigi-postkontorist.html

Erakonna eesmärk on ka Eestit muuta paremaks. Milline võiks olla Eesti aastal 2015?

Erakonnas võiks olla rohkem liikmeid ja kaasamõtlejaid. 10 000? Kuidas seda saavutada?

Erakonna programm sätestab ka sisehääletuse võimalused ja piirid. Kui midagi ette heita, siis ainult seda et antud osa programmist võiks olla selgem, inimkeeles ja arusaadavam. Kindlasti võib seda osa veel kord parandada ja muuta hääletuste protsessi sujuvamaks ja mugavamaks erakonna liikmete jaoks.

Üsna paljud erakonnaliikmed arvavad et otsedemokraatia on igati mõistlik idee. Kahjuks saab vastavaid seadusi kehtestada ja muuta ainult Riigikogu tasandil. Mida siis teha.

Ülikoolid ja koolid. Kuidas peaks otsedemokraatia ja osalusdemokraatia elemente kasutama haridussüsteemis. Kui noored on kooli läbi käinud, ja harjutanud otsedemokraatia kasutamist, siis tundub neile et ka riigielu ja kohaliku elu kujundamisel oleks see mõistlik.

Millistes valdkondades saaks veel otsedemokraatiat kasutada, ilma et seda peaks seadusega kehtestama?

Erakonna programmi on sama moodi mitu korda uuendatud (Leisis vastuvõetud programmi koostamist on eest vedanud Alex Lotman. Aitäh tehtud töö eest.)

Milline on suhe kohalike valimiste programmi ja riigikogu valimiste programmi vahel? Me saame küll lisada punkti, et toetame ühistransporti, aga kuidas. Ei ole mõistlik, et erakonnal oleks ainult üks kohalike valimiste programm. Lubadus “Ehitame uusi liine ja arendame trammiliiklust” ei ole Kuressaare või Pärnu elanikele eriti veenev.

Kas programm peaks olema pikk või lühike? Kui me ütleme et toetame ühistranspordi arendamist, siis kuidas täpsemalt?

Kes ja kuidas koostavad eelarvearvutused igale lubadusele?

Mina ise toetaks lühikest programmi, mille kinnitaks üldkogu ja mis ühel leheküljel inimkeeles deklareeriks erakonna väärtused (loodushoid, otsedemokraatia, sotsiaalne õiglus, vägivalla vastustamine). Sellise programmi muutmisele võiks seada samuti 2\3 häälte miinimumnõude.

Erakonna põhikirja on täiendatud mitmel korral, kas peaks väiksemate parandustega ootama ning järgmise suurema muutuse tegema 2011.

Kui pikk peaks olema juhatuse volituste pikkus? Eesti valimistsükkel on 4 aasta, kas ka juhatusele antavate volituste periood võiks olla 4 aastat. 2011 võiks valida uue juhatuse ning selle volituste pikkus võiks olla 4 aastat. 2011 – 2015.

Mitu liiget peaks kuuluma juhatusse? Selle üle on igal üldkoosolekul pikalt ja tuliselt vaieldud. Kas peaks selle määrama kindla suurusena (praegu on vahemik) ning lisama põhikirja paranduse et seda lõiku saab uuesti muuta 2\3 häälte alusel. See välistaks võimaluse et iga üldkoosolek otsustatakse see uuesti.

Milline võiks olla roheline erakond aastal 2015? Miks just sellel aastal? Esiteks võiks vaadata milline on erakond ülejärgmise valimsitsükli alguses. Kuna 2011 on riigikogu valimised ning liites juurde 4 aastat saame 2015. Teiseks. Erakond asutati 2006, 2016 täitub 10 aastat erakonna moodustamisest.

blogid on suurepärane filter

http://raikouri.blogspot.com/2009/03/aripaev-magas-maha-suure.html

Loobusin äripäeva lugemisest, sellel on veebis lihtsalt kohutavalt ebamugav disain.

Nägin vilksamisi Josh Silvermani kui ta kollasesse Tallinki taksosse tormas et L.M. nimelise lennujaama poole kihutada.

kirjutasin daniel vaariku blogisse, kus ta kurtis et tallinnast liiga vähe lennuliine stardib ja üha vähemaks kärbitakse

jah, pigem ikka tallinna – brüsseli või siis tallinn – jan jose lennuühendust subsideerida kui tartu – võru bussiliini sest et … eksole … kuna jah …

(ma jälgin imestusega, kuidas inimesed, klõps, vappa turumajandusse põlastavalt suhtuvad kui nende isiklikud huvid mängus. ja mis ma siin ikka pobisen, aga neid “klõpse” on lihtsalt nii palju. raseeritud lõuaga ja lõhnastatud klanitud, lipsustatud lobistajad. nagu sina. või josh)

“Selleks ajaks peaks töötuid olema juba 120000-150000, ekspordiettevõtted raskustes ning Eesti pank on kasutanud lõviosa oma reservidest ja lisaks Rootsi laenuraha 10 mrd EEK ülatuses krooni kaitseks. … Devalveerimisprotsendiks ennustan 30% ehk 1 EUR = 22 EEK.

…

Valitsuse maksulaekumised küündivad tänavu minu prognoosi järgi umbes 60-65 miljardini kroonini, eelarve on aga 77 miljardit krooni, millest on kärpitud umbes 5 miljardit (ülejäänud 3 miljardiline kärpe on lihtsalt numbridega manipuleerimine, valijate eksitamine). Eelarves on siis veel umbes 10 miljardiline auk mis tuleks täita, selleks on 7 miljardiline stabiliseerimisreserv mida on juba hakatud kasutama.”

https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=171659&start=1351

Avastasin et mulle ei meeldi liiga kiiresti liikuvad reklaamid. Rock – õlu postimehe lehel, mis kerib vertikaalselt. Mingist hetkest võib halvasti teostatud reklaam muutuda negatiivseks reklaamiks, eriti kui konkurent on parasjagu turule toonud uue, maitsva ja seksika toote.

Vilkumisega oled ära harjunud, aga liiga kiire vert\ hor liikumine tekitab õõvastust. Merehaigust. Olen isegi valmis ad blocki kasutama. (Ma olen siiamaani olnud väga taluv kõikide netireklaami veidruste suhtes.)

Ei vilgu, ei liigu, ei piiksu = keegi ei pane tähele
Vilgub, liigub ja piiksub = pannakse tähele, vihastatakse

Nikolai Degtjarenko

Igasugune analüüs, igasugune kriitika, peaks tulema haritud ja kompetentsetelt spetsialistidelt, mitte kolmedele ja neljadele õppivalt 11. klassi õpilaselt.

Ilmar Raag kirjutab sellest et

“Näiteks kirjutab kodanik artikli, aga Päevalehe toimetaja keeldub seda avaldamast, sest see ei vasta ajalehe standarditele. Kodanik hakkab seepeale kisama, et toimetaja käitub tsensorina. Kuid ta eksib. Iga toimetaja on vastutav teatud väärtuste või toimetusliini järgimise eest, nii nagu teatris on pealavastaja vastutav selle eest, missuguseid näitlejaid ta kasutab või mis tükke repertuaari võtab. Just nende valikute põhjal hinnatakse pealavastaja kunstilise visiooni tugevust. “

http://www.epl.ee/artikkel/461877

Kui tuua võrdluseks sõõrikud siis

http://journalism.nyu.edu/pubzone/weblogs/pressthink/2009/01/12/atomization.html

“Elektriline jalgratas kokkupandav

Tootja: ( Leisger )
Hind: 9 600.00 EEK
8 500.00 EEK
Säästad: 1 100.00 EEK”

http://www.stenolink.ee/index.php?page=shop.product_details&flypage=flypage_new&product_id=443&category_id=80&manufacturer_id=0&option=com_virtuemart&Itemid=2

Haldusreformist?

Minu arust on edasiseks tegutsemiseks kolm võimalust

1. Jätta valdade õigused ja kohustused samaks. Muuta ainult piire.

a) 15 maakonda (5 linna)
b) 4 maakonda (4 linna)
c) n maakonda, n linna, n linnaosa, n valda, n osavalda

2. Muuta valdade\ linnade õigusi, kohustusi ja rahastamist.

3. Muuta põhiseadust.

Mina valiks viimase tee. Tuleks vahet teha täidesaatval (linnavalitsus) ja seadusandlikul võimul (volikogu).
Linna ja vallavalitsused võiksid olla palgalised.
Parlament võiks olla kahekojaline. Esimene tase oleks Riigikogu, teine tase Maakogu.

Riigikogu – valitakse rahvaesindajad üleeestilise hääletusega, püsiv esindusorgan.
Maakogu – valitakse valdade ja linnade esindajad, koos käiks korra aastas. Kui vaja saab otsuseid vastu võtta ID-kaardiga e-hääletusel. Maakogu arutaks ning kinnitaks riigieelarve.

http://haldusreform2009.wordpress.com/2009/03/12/esita-muudatusettepanek/

http://peegel.wordpress.com/2009/03/12/maha-kantseliit/

“I’ve been asking colleagues in several departments and disciplines whether they’ve ever come across the term “neoliberalism” and whether they know what it means. A small number acknowledged having heard the word; a very much smaller number ventured a tentative definition.

I was asking because I had been reading essays in which the adjective neoliberal was routinely invoked as an accusation, and I had only a sketchy notion of what was intended by it.”

http://fish.blogs.nytimes.com/2009/03/08/neoliberalism-and-higher-education/?pagemode=print

kes lingib kellele?

grüüne

Erakond Eestimaa Rohelised
Noored Rohelised
Eesti Roheline Liikumine
Roheline Värav

greengate

Eestimaa Looduse Fond
Maailma Looduse Fond (WWF)
Eesti Looduseuurijate Selts
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Roheline Liikumine
Erakond Eestimaa Rohelised
Keskkonnaministeerium
Keskkonnainfo
Eesti Loomakaitse selts
Greenpeace
Loodusring
MTÜ Loodusajakiri
Novaator
Elektrooniline Riigi Teataja (eRT)
Arengukoostöö ümarlaud
Keskkonnaveeb
Bioneer
GO Koda
Loodusaeg
GMO-vaba Eesti uudised
EELISe lingikogu
Looduse Omnibuss
Lustimaa

bioneer

http://www.bioneer.ee/avaleht/lingikogu

http://www.bioneer.ee/avaleht/lingikogu#509

kortsleht

mahekaup
teemeära
minueesti

http://kortsleht.ee/lingikataloog

Mis võiks olla roheliste vapiloomaks? Kass? Kodukass, kes elab linnas ja eelistab mugavat elu. Hallikarvaline #, või pruun või must. Või siis natukene edevam valge. Hiiri ei püüa kuigi suvel maal on ka sellega hakkama saanud. Mälestus sellest külastab teda mõnes unenäos. Ta ei ole nii edev kui tõukass, talle ei ole vaja väga peent välismaa toitu. Pigem eelistab kodumaist. Ta on sama hea ja nurruv nagu tõukass. Ainult et kohalik. Segavereline ja elujõuline. Küüned on tal olemas, kuid ta eelistab neid kasutada mitte – siht – otstarbeliselt. Eelistab mängida ja magada. Tunneb oma lähikonda, koduõue ja -tänavat hästi. Ei ole tähtis mis värvi on kass, kui ta parasjagu nurru lööb ja piima joob. Tallinna vanasõna. No matter if it is a white cat or a black cat; as long as it can catch mice, it is a good cat. Sichuan proverb. #.

kirjutasin et
Õismäe ujula juures on võimalik parkida

a) maja ette
b) maja taha
c) teeserva
d) parklasse mis 100m kaugusel
(kui ringilt tulla siis kohe
paremale keerata)
e) 5K majade juurde
(siis peab nö kangialusest
läbi kõndima)

http://toompark.pri.ee/aarne/ega-ma-ka-neid-marke-tea/

kas Siim-Valmar Kiisleri reformikava on ratsukäik,

küsime reformi käest, nemad ei ole nõus
siis küsime keski käest, nemad on nõus

Moodustatakse SDE + IRL + KE valitsus

“Eesti Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt esitas riigikogu majanduskomisjoni esimehele avalduse ametist tagasiastumise kohta, teatas Arengufond oma pressiteates.”

http://www.epl.ee/artikkel/461083

“Read the latest news from your favorite sites and blogs on your iPhone or iPod Touch, even when you’re offline.

Simply use your free Google Reader account to subscribe to websites you’d like to keep track of. Byline will automatically bring you new content, putting thousands of RSS and Atom feeds at your fingertips.

Stay in sync

When you read an item, it stays read. The same goes for the items you star: Byline will let Google Reader know the next time you have an internet connection.

Browse offline

Even when you have no internet connection, Byline’s offline browsing feature gives you instant access to complete web pages.

Perfect for flights, subway journeys, and
(if you’re an iPod Touch owner) those long dry spells between Wi-Fi zones.

Byline will archive the web pages linked to by your notes, starred items, and (optionally) new items. This allows you to save any news item you read and any website you visit for offline browsing.”

http://www.phantomfish.com/byline.html

We judge our leaders on how they look, not on how they perform

http://bps-research-digest.blogspot.com/2009/02/we-judge-our-leaders-on-how-they-look.html

Täna oli Rahva Teenrite saates Ruussaar, Masso, Fjuk ja Vare. Esimesi soovisin väga kuulata, Varet mitte – nii – väga. Eesti ärieliit loobib viimasel ajal üldse väga suures koguses väga lihtsaid (s.t. madalalaubalisi, triviaalseid ja banaalseid) lahendusi. Millest siis uudised räägivad? Politsei tegutseb ja püüab korruptante. Eksport langeb, töötus kasvab. Obama värvib USA majandust rohelisemaks. Soome restoranid tulevad Tallinnasse oma toidukunsti serveerima. Vabariik sai aasta vanemaks ja President Ilves pidas kõnet. Soomlased saadavad vanurid hiljem pensionile ja küsivad üliõpilastelt edaspidi õppemaksu. Helsingis olla nähtud ilvest, nad jooksevad linnas ringi kuna linnadesse on siginenud viimasel ajal rohkem jäneseid.

Muuta osale.ee paremaks

“Hääletajate autentimine s.t. ideid esitada saaks ka cafferlover või Mati Juurikas, hääletada ainult EW kodanikud.

-id-kaardiga

-panka sisselogides

Ideed avaldatakse (iga nädal)

-ühes üleestilises päevalehes. Max. 1000 tm per idee

-ERR

Kaotada hääletusperiood (idee saab toetushääli koguda ka 3 kuud või aasta)

Idee sõnastust saaks esitaja muuta ning täiendada.”

https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2492

jari sarasvuo

“Älkää tarjotko asiakkaalle mitään vaihtoehtoja. Maailmassa ei ole törkeämpää saatananpalvonnan muotoa kuin asiakaslähtöisyys”

http://www.taloussanomat.fi/teknologia/2009/02/26/sarasvuo-yrityksille-lkaa-tehko-liian-hienoa/20095366/133

“Variables that Could Indicate Someone Is Likely to Get Laid Off

1. Your employer is not meeting its financial plan.
2. Your salary is at the high-end of the pay scale for your profession or function.
3. A position or function you help support has been eliminated or restructured.
4. You work on a project that has been cut or that you sense is going to be cut.
5. You gossip or complain a lot.
6. The work you do is mundane or repetitive in nature (e.g. re-setting passwords or setting”
up routers) and could be outsourced to a third party.
7. Your work is not customer-focused.
8. The function you work in is well-staffed (or has “fat” that could be trimmed).
9. You don’t “fit in” with the rest of your department.
10. Your company could find someone to replace you at a lower cost with relative ease (e.g. without having to hire a head hunter.)

- – - ? – - (+\-)? – + -

Variables That Could Indicate Someone Is Unlikely to Get Laid Off

1. You’ve demonstrated your ability to adapt to new strategies.
2. You have good relationships with different people throughout your company.
3. Your position is cross-matrixed to different leaders.
4. You have a good rapport with your boss, and your boss is regarded highly by senior management.
5. You work on multiple projects that are critical to dealing with existing business conditions.
6. Your skills are up to date, in demand and align with the IT organization’s current and future needs.
7. Your company would have difficulty finding someone to fill your position.

http://advice.cio.com/meridith_levinson/layoffs_calculating_the_odds_youll_lose_your_job

+ +? + +? ? ? -

äripäev on kummaline, pendeldab oma hinnangutes seinast seina. Madalate maksude ja töökorras riigi poolt. Tundub nagu oleks juhtkiri kokku miksitud erinevate inimeste mõtetest.

Äripäeva hinnangul oli just sellist kõnet Eestile praegu vaja, nagu selle pidas eile president Toomas Hendrik Ilves vabariigi sünnipäeval.

Meile meeldis, et president ei otsinud praeguses kriisis süüdlasi ja soovitas samamoodi ka kõigil teistel käituda.

Eesti ühiskonna nõrkuseks on see, et meie arvamusliidrid ei salli teisiti arvajaid. Nad ei oska kuulata oponentide argumente. Liiga palju on meil vaidlemist väitlemise asemel.

Viimasena soovime juhtida ettevõtjate tähelepanu presidendi kõne sellele osale, kus ta rääkis ettevõtjate tegevusest kriisi ajal. President juhtis õigesti tähelepanu, et kui ettevõtjad küsivad praegu riigi käest tuge, siis on ka riigil õigus küsida vastuteenet. President andis mõista, et kui me otsustame ettevõtete toetamise eesmärgil suurendada riigi rolli majanduses, siis tähendab see seda, et me peame paratamatult tõstma maksukoormust ning kõigi ettevõtjate käest rohkem raha ära korjama.

Ärme mine tänases keerulises olukorras seda teed, et tõstame maksukoormust lootes, et riik suudab paremini raha ettevõtlusse suunata.

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4238/arv_juhtkiri

Käisin oma riigi külas ja tellisin e-valijakaardi. Lisaks uuendasin enda andmed rahvastikuregistris.

Ma sain teada et on olemas kõrgharidus põhihariduse baasil ja kõrgharidus keskhariduse baasil. Mina arvasin et on lihtsalt kõrgharidus.

Lisaks üllatas x-tee mind veel mõne lõbusa teatega nagu “kui teie brauser on juba teel panka …”

Andrus Ansip

http://www.valitsus.ee/?id=8973

Toomas H.Ilves

http://www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=125394

Ene Ergma

http://www.epl.ee/artikkel/459927

Ants Laaneots

http://www.epl.ee/artikkel/459939

Toomas H.Ilves

http://www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php

Mul on hea meel et Üllar Saaremäe jätkab seda traditsiooni mis alustanud Peeter Jalakas. Lisaks veel palju mehist koorilaulu, “oleme mehed kui muiste.” Et aastapäeva kontsert ei ole ainult koorilaul, rahvariided ja pühalikkus. Nüüd siis Röövel Ööbik vabariigi aastapäeva puhul lavalaudadel. Veidi leebem muusika kui muidu. Kontsert tervikuna veidi traditsioonilisem kui eelmisel aastal. Aastapäeva tegijad on aru saanud sellest et see on ka teleshow. Nagu eurovisioon. Mul on hea meel et on huvitav aga latt on piisavalt kõrgel.

“Single-purpose devices that cost $400 a pop aren’t going to be choice items for people who resent spending money on books. “

http://www.internetevolution.com/document.asp?doc_id=171555&page_number=5

There’s always the time and distance. It takjes time to ship book to readers who are far away. Kindle makes sense because it is so convinient to order the books.

reformi argumentatsioon

Odav elekter – miks see samm astuda tuleb ja mida selleks teha?

“Eesti elektriturg avaneb aastal 2013, mis tähendab, et Eesti saab osaks põhjamaade elektritrust. Eestile on oluline tagada konkurentsivõimelise hinnaga ja piisava varustuskindlusega energia tootmine ning sõltumatus teistest riikidest.

Põlevkivielektri tootmisel tuleb õhku paisatavate heitmete eest maksta kvooti, millel on oluline mõju elektrihinna tõusule. Prognoositavalt maksab aastal 2013 põlevkivienergia tootmine tänase 40 sendi kw/h asemel 90 senti kw/h ja aastaks 2020 prognoositakse põlevkivienergia hinnaks kuni 120 senti kw/h.

Tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt tähendaks ka suuremat sõltuvust maagaasist. Selleks, et tagada stabiilne energiavarustus tuulikutega tuleb „tuulevaiksetel hetkedel” kompenseerida puudujäävat elektrit gaasiga, mida tarnitakse meile idanaabrilt, kellel kombeks aeg-ajalt kasutada seda kui „energiarelva”.

Julgeolek ja varustuskindlus on majandusliku jätkusuutlikkuse ja odava energiahinna kõrval olulisimateks võtmefaktoriteks.
Uraanivarude soodne jaotus maailmas annab tuumaenergeetikale põhimõttelise ja reaalse võimaluse. Suurimad tarnijad on vanad demokraatiad (Kanada, Austraalia).

Põlevkivienergia hinna tõusul on suur mõju kõikidele majandusharudele, kelle kuludes on suur osakaal elektrienergial. Tuumaelektrijaama arendamisel on võimalik kaasata projekti erakapitali näol ka elektrienergia suurtarbijaid kellel tekiks võimalus investeerida elektrijaama arendamisesse ja saada odavama hinnaga energiat, mis omakorda tagaks ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja suures koguses töökohtade säilimise. Samal põhimõttel on arendatud tuumaelektrijaamu ka teistes EL riikides.

Tuumaelektrijaama arendamisel on lisaks olulisimale faktorile ehk odavale elektri hinnale veel mitu suurt mõjutegurit makromajandusele:

* Välisinvesteering 30-50% – 9-18 mld EEK
* Elektri hinna alanemine 80 senti KWh
* Ehitustellimused ~20% projektist – 6 mld EEK
* Ehituse töökohad 2000 otse/4000 kaudselt.
* 600 püsivat otsest uut töökohta (kaudselt 1200)
* Ehituse maksutulud 3,8 mld EEK
* Tegevuse maksutulud 500 mln aastas
* Eksport 20-30% võimsusest 2-4 mld EEK

Maailmas on kokku ehitatud 441 tuumaelektrijaama, neist 104 asuvad USA-s, 59 Prantsusmaal, ja 54 Jaapanis.

Asukoha valik
Tuumaelektrijaama asukohavaliku puhul on ülimalt oluline avalikkuse kaasatus. Peame oluliseks informeerida inimesi kõikidest võimalikest asukohtadest. Tuumaelektrijaama asukoht peab vastama järgmistele tingimustele:

* Mere ääres, et oleks tagatud piisav jahutusvee olemasolu
* Minimaalne keskkonnamõju
* Kõrgpingeliinide olemasolu
* Transport (seadmete, ehitusmaterjali, kütuse)

Eesti ei ole tuumajaama arendamisel üksi. Oleme juba liitunud GNEP-ga (Global Nuclear Energy Partnership). Samuti tuleb meil liituda rahvusvahelise tuumaenergia assotsiatsiooniga, kes konsulteerib Eestit igal sammul elektrijaama arendamise ja ka tootmise ajal.
GNEP eesmärgid:

* Partnerlussuhte arendamine
* Tuumamaterjalide (kontrollimatu) leviku tõkestamine
* Täiustatud kütusetsükli tehnoloogiate arendused
* Garanteeritud kütusetarned
* Kütusepangad
* Kasutatud tuumakütuse ümbertöötlemine
* Regulatiivse keskkonna arendamine
* Oskusteabe vahendamine

Majanduslikud stiimulid tuumaenergia kasutuselevõtuks:

- tuumaenergia on CO2 emissiooni vaba;

- põhjamaad sõltuvad olulisel määral hüdro- ja tuumaenergiast;

- uued põlevkiviplokid on antud asjaolusid arvesse võttes riskantne investeering;

- sisuliselt on ainsaks CO2-vabaks alternatiiviks tuumaenergia kõrval riigi poolt

subsideeritud taastuvenergia, kuid see on (veel) kallim ühiskonna jaoks;

- tuumakütuse hinna ja elektrihinna vaheline sõltuvus on üsna madal.”

http://7sammu.reform.ee/tuumaenergia.php

Kampaanialehed

http://7sammu.reform.ee

Kroonilt eurole – Pentus, madalad maksud – Klaas, eurotoetused – Rõivas, eksport – Paet, uued töökohad – Lang, odav elekter – Ligi, parem haridus – Ojuland

Mulje ja sõnum
Mis häiris? Valimisplatvorm on teisendatud loosungiteks. Pikk programm on lühendatud lööklauseteks.
Mis meeldis? Kampaania on seotud isikutega. Tõenäoliselt Rõivas võtab EP valimistel sõna eurotoetuste teemal. Loosungite juures on valijate poolt saadetud poolt – ja vastuargumendid. Loodetavasti loetakse ka vastuargumente ja neile reageeritakse. Kasutajaks registreerida ei ole vaja. Lihtne, ainult 7 sõnumit.
Märksõnad: madalad maksud, toetame ettevõtlust ja loome uusi töökohti
Sisuline arutelu: xxx (valija saab öelda kas on poolt või vastu, miks)
Atraktiivsus: -
Uuenduslikkus: -

Detailid
„Loe lähemalt”, „vaata arvamusi” – ei saa avada uues tääbis
„Kirjuta oma arvamus & saada” – Kui ma lisan oma arvamuse siis ei ole selge kas see postitatakse. Leht jääb laadima.
Pildid – Urmas Klaas ei mõju oma pildil eriti veenvalt
Segadus domeenidega – 7sammu.reform.ee, plaan.reform.ee (videos), paremplaan.reform.ee (postimehe reklaamis)
Plaanimajandus – majandusliberalismi jutlustav erakond räägib plaanist?

http://www.irl.ee/kodumaine

“Täna on kokku hoidmise ja koos tegutsemise aeg. Toetades omasid saab igaüks anda panuse selleks, et meil kõigil paremini minema hakkaks. Pangem jalga Eestis kootud villased sokid ja kuulakem head eesti muusikat. Sööme häid eesti toite ja puhkame Eestis.Nii saame toetada omasid – rasketel aegadel peab kokku hoidma!”

Mulje ja sõnum
Mis häiris? Kampaanialehele minnes tekib mul küsimus et mida mult oodatakse. Mida ma pean tegema. On välja pakmkuda palju tegevusi, kuid ma ei saa aru mis on nendest olulisem (testi, avalda arvamust jne). Natukene igav kampaania.
Mis meeldis? Pigem imagokampaania. Teisendada sõnum „oleme rahvsulased” sõnumiks „eelista eestimaist, hoiame omasid”. Liitu uudiskirjaga on selgelt välja toodud, kuigi jääb arusaamatusk, mida mulle uudiskirjas pakutakse.
Märksõnad: must leib, kilud, laulupidu
Sisuline arutelu: -
Atraktiivsus: -
Uuenduslikkus: -

Detailid.
On aru saadud et Orkut ja Facebook on need kohad kus ennast reklaamida.

http://www.erl.ee/platvorm/

“Siin lehel koostame Euroopa Parlamendi valimistele platvormi, kuhu saavad oma ettepanekuid ja mõtteid lisada kõik inimesed, kellele on olulised kolm alusväärtust: võrdsete võimalustega osalusühiskond, eestluse elujõud ning Eesti sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng.”

Mulje ja sõnum
Mis häiris? Tundub liiga bürokraatlik ja ametlik.
Mis meeldis? Selge “action”. Kommenteeri, loe RSS või liitu uudiskirjaga.
Märksõnad: bürokraatia, klaasist ja terasest majad, sini – must – valge
Sisuline arutelu: xxx (valija saab pakkuda teemasid mida programmes kajastada)
Atraktiivsus: x (selge “action”, mida lehe külastaja saab teha. “Räägi kaasa”)
Uuenduslikkus: xx (valijaid kaasatakse)

Detailid:
Kes mis programmilõigu eest vastutab? Kes tegeleb personaalselt teemaga “Euroopa Liidu ja Venemaa suhted”?
Leitakse küll veidrused (“Teata euro-veidrusest”) … Aga mida positiivset euroopa liit on toonud?
Lingitakse personaalsetele kampaanialehtedele (saadik.eu)

“Eesmärgiks saada inimesed kastist välja mõtlema “

http://www.minueesti.ee/wiki/12.02.2009_Sakalas

Miks peaks olema eesmärgiks kastist välja mõtlemine? keda? shröödingeri kassi, ennast, stripparit?

“Kuidas valida binoklit “

http://web.zone.ee/tartu_linnuklubi/bino.html

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=654

http://blog.photopoint.ee/uks-ja-kaksnoklite-valimaaraja/

“Keemu linnutorn”

http://laineotsa.googlepages.com/kuidastulla

“Eesti Ornitoloogiaühing”

http://www.eoy.ee/arhiiv/varske/pohi.htm

http://www.tartulinnuklubi.pri.ee/

http://www.tallinna-linnuklubi.ee/

http://www.maaturism.ee/ee/eesti/Aktiivne+puhkus/Linnuvaatlus/

http://www.turismiweb.ee/ee/hike/1290/

PHOTOPOINT

“Pentax UCF X II 16×25
Hind: 1490.00″

http://www.photopoint.ee/toode/4337/pentax-ucf-x-ii-16×25.html

“Pentax XCF 10×50
Hind: 1690.00 “

http://www.photopoint.ee/toode/3237/pentax-xcf-10×50.html

“Pentax XCF 16×50
Hind: 1890.00 “

http://www.photopoint.ee/toode/3239/pentax-xcf-16×50.html

“Pentax PCF WP II 20×60
Hind: 3990.00 “

http://www.photopoint.ee/toode/6458/pentax-pcf-wp-ii-20×60.html

“Pentax PF-63EDA + Zoom 15-45×
Hind: 5500kr”

http://www.photopoint.ee/toode/16482/pentax-pf63eda-zoom-1545.html

MATKASPORT

“Trailite Optics Trail 7-21×40 1000kr”

http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/pages/TrailiteOpticsTrail721×40!OpenDocument&vw=Class&f1=Abivahendid

FOTOLUKS

“Nature watching”
# teravustavad lähedale
# saab lisada polariseerivaid filtreid
# uduvabad klaasid
# sujuv fokusseerimisrõngas
# sobilikud ka prillikandjale

http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=360

“Nikon SS WP 65 Angled WP 4000kr”

http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=380&cid=3377&cgid=

“Nikon Action Zoom 10-22×35 CF 2200″

http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=356&cid=3262&cgid=

“Olympus 10-30×25 Zoom PC I 2200kr”

http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=184&cid=1072&cgid=

ma aegajalt ikka kilikin kommentaaridele kui neid vähe on

tääker:
Milleks seda raamatukogu kasti nüüd vaja oli ? Vanasti oli raamatukogu tipikatele hädavajalik et oleks üks koht kus saaks rahus õppida. Nüüd on renoveeritud ühikad kus tingimused päris head. Raamatud on elektroonilisel kujul või pdf failidena üha enam ja enam kättesaadavad – no kelle seda saali seal tarvis on – kohutavad majandamiskulud, selle asemel et 20 ruuduses toas paar operaatorit raamatuid skaneeriks ja elektrooniliselt laenutaks ? Pole nagu kuulnud et mõni õppejõud sunniks paberkandjal teavikut laenutama ! Neil endil ju kõik materjal netis elektroonilisel kujul olemas. Mõtetu kulu see raamatukoguhoone.

http://www.epl.ee/artikkel/459491&kommentaarid=0

Vaba ühiskonna manifest
sellise kujul nagu selle II blogist leidsin

Meie, noorte jaoks pole maailm veel valmis. Kõik ümbritsev muutub pidevalt ning me soovime muutust enama vabaduse poole.
Liberalismi peamine oponent viimasel kümnendil on muutunud. Selleks pole sotsialismi ega heaoluriigi mudel, vaid totaalse demokraatliku poliitika populistlik ja korrumpeeriv olemus, mida teatud jõud eriti sihiteadlikult enda huvides rakendavad. Ehk liberaalide vastased pole mitte sotsialistid, vaid eri liiki populistid. Heaolu kasvades tõusevad kõikides ühiskondades ja nii ka Eestis poliitiliste teemadena senisest olulisemalt üles mitte-majanduslikud teemad. Vajame laiemat tegevuskava, mis ütleb, mida peaks liberaalid tegema ennekõike ühiskondlikus valdkonnas ning mida see tähendab poliitilises praktikas.
Vajame oma ideede põhimõttelist värskendust ja edasiarendust. Tunneme vajadust vabastada liberalism puhtmajanduslikust ja seetõttu negatiivsest egoistlikust renomeest Tunneme vajadust taastada liberalismi algupärane idealistlik, inimest ja ühiskonda parandav (valgustav) missioon. Vaid tugevat eetilist rõhuasetust kandev ideoloogia suudab luua entusiasmi ja arusaamist nii laiades hulkades kui eliidis.

1. Liberaalne Eesti
Nagu kõiges muus ratsionaalses, on ka poliitikas vajalik eesmärgipüstitus. Liberaal usub inimese vabaduse ülimuslikkusesse. Inimestel peab olema võimalus vabalt ja takistusteta areneda nii vaimselt kui majanduslikult, kandes seejuures täielikku isiklikku vastutust oma elu eest. Areng taolise vabaduse laiema leviku suunas on vaatamata ajaloos toimunud tagasilöökidele ja olude muutustele pidevalt toimunud. Seni toimunud arengut nimetame tsivilisatsiooniks. Sõltlus, korruptsioon, mõtteorjus, ühtlustamine, tahtevastane maksustamine kui röövimine on amoraalsed ja ebaõiglased.
Me peame tänast konkreetset demokraatlikku poliitilist korraldust ja seega riigi domineerivat osa ühiskonnas ajutiseks ajalooliseks nähtuseks, teatud intellektuaalsete ja poliitiliste otsingute ja eksituste tulemuseks. Meie eesmärk on liberaalne Eesti, kus riigi ülesannete täitmiseks kulub 10-15% SKPst, pole riiklikku üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu, sotsiaalmaks ligikaudu 10%, käibemaks 15%, aktsiisi- ja keskkonnamaksud tänasel tasemel, vabatahtlik kaitsevägi, väikesemahuline parlament ja valitsus, väikesemahuline ja lihtne seadusandlus, erateed, eravanglad, eradetektiivid, majanduslik järelvalve ettevõtlusorganisatsioonide osalusel, paljude avalike teenuste pakkumine väljarenditud, valdav osa maad eraomandis, riigil pole mingit osalust ettevõtetes, riik ei sekku majandusse ning sekkumine haridusse, meditsiini, sotsiaalhoolekandesse, kultuuri on minimaalne ja riik tagab sotsiaalse hädaabi. Turumajandus on parim iibe-, sotsiaal-, regionaal-, haridus-, tervishoiu- ja majanduspoliitika. Vabad, riigi sekkumiseta inimesed on seltside kaudu parimad kultuursuse loojad, abistajad ja heategijad. Riik tegutseb vaid kodanike eraomandi, Eesti rahvuse ja rahvuskultuuri kaitsjana.

2. Usk inimesse
Meil on siiras usk inimesse. Oleme kindlad, et inimene suudab areneda, luua võimalusi ja lahendusi, mis paljudele on täna ettekujutlematud. Kes ennustas penitsilliini, sisepõlemismootori, panganduse, erapooletu kohtupidamise ja arvutite leiutamist?
Ajaloos pole inimeste viletsuse põhjuseks olnud mitte nende rumalus ega sisemine rikutus, vaid vabaduse puudumine enese teostamiseks, eluliste probleemide lahendamiseks. Mida suuremad on ajaloos olnud edusammud inimliku vabaduse laienemise poole, seda rohkem rahu, koostööd, loovust, ilu ja headust on maailma tekkinud.
Vaba ühiskonna vastaseks pole sotsialism ega parteid, vaid inimeste kartused, eneseusu nõrkus, umbusk kaasinimestesse. Nii ongi sajandeid olnud vabaduse pooldajate oluline ülesanne tegeleda rahvavalgustuse ja julgustusega. Liberaalid on läbi sajandite ütelnud, et vaid inimene ise ning mitte keegi teine on tema elu ja töö viljade täieõiguslik omanik.

3. Kõik on kodanlased
Ajaloos on majanduslikult sõltumatu ja vaba linnarahvas, bürgerid ning vabad talupojad alati olnud peamiseks jõuks inimese vabaduse ja eraomandi kaitsel. Ajalooliselt on nende kodanlike inimeste hulk ühiskonnas kasvanud, kuid pärisorjus on asendunud uut liiki sõltlusega- sõltuvus riigist. Oluline osa inimkonnast on oma sissetulekutes sõltuvad riigist ja poliitikutest ning sellest kui palju võetakse maksudega raha ära vabadelt kodanikelt. Usume, et saabub päev kui riigist ja poliitikutest sõltuvad vaid väike hulk inimesi ning seega on peaaegu kõik Eesti elanikud vabad kodanlased, enda elu peremehed.

4. Vaba ühiskonna ilu
Usume, et vabade inimeste tegevus ja loovus on puhas ning rikkumata nagu loodus. Niipea kui sekkub poliitika ja riik, valitseb manipuleerimine, inimeste raha ümberjagamine ja võimuahnus. Arvatakse, et vabas ühiskonnas ei leia inimene aktiivse riigita õnne, solidaarsustunnet. Kuid meie arvame, et on neli elementi: perekond, rahvus, kogukond ja religioon – mis pakuvad kõige ilusamat ja olulisemat elus – armastust. Need neli saavad õitseda vaid vabas ühiskonnas.
Perekond on suure sisuga sotsiaalne tervik, mis sisaldab kohustusi, rõõme, õnne ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust asendamatul moel. Täiemääraline perekonna institutsiooniga kaasnevate ülesannete täitmine – abieluline kooselu, laste kasvatamine, harimine, vanemate eest hoolitsemine, sugulaste aitamine, on olulised tagamaks ühiskonna edukat toimimist ning loomaks vastutuse eetikat. Selleks, et perekonnad oleks reaalselt suuremad ja tugevamad tuleb tagada inimeste sissetulekute kasv, tulumaksu vähendamine ning riigi maa erastamine, et pered saaks elada eramajades, kus on rohkem ruumi.
40 aasta perspektiivis tuleks riiklikku pensioni piirata 30%le vaesematele kõikidest vanuritest. Samuti vähendada sünnitoetust, lastetoetust ja riiklik tervisekindlustus piirata selle vaid neile 10%, kes ei suuda enda tervishoiu kulusid kanda. Nende sotsiaalsete kulude, ennekõike sünniperioodi ja ema kojujäämise finantseerimiseks tuleb luua uudsed erafinantseerimise vahendid. Tänaste pensionäride pensioni peaks kasvavas osas otse rahastama nende enda lapsed – siis on loogiline ja otsene seos laste ilmale toomise, kasvatamise ja inimeste vanaduspõlve vahel.
Me ei pea sündivuse lahenduseks riikliku finantseerimist, vaid perekesksete väärtushinnangute kujunemist ning mõistmist, et lapsed aitavad vanaduspõlves ja on seega oluline garantii tulevikuks. Samuti, et lapsed on naise ja mehe väärikuse, enda soo, saavutuste ja elu jätkamise ainus võimalus.
Rahvuslus ehk armastus oma rahvuse ja kodumaa suhtes pole kuidagi ebaliberaalsed nähtused. Hoopis vastupidi – need on inimloomusele loomulikud ning Euroopa kultuuritraditsioonile omased. Rahvuslust ja rahvustunnetust hoiab elujõus mitte militarism või võõrasteviha, vaid aktiivne seltsitegevus, kus inimesed vabalt suhtlevad teineteisega ja viivad elu edasi. Vaja on seltse, kümneid tuhandeid seltse, mis liidavad kõikides eluvaldkondades kõik kodanikud ning toimivad kui rahvusliku kultuuri loojad ja arendajad.
Religioon on reaalne institutsioon, mis tagab traditsioonide ja inimeste moraali säilimise. Kristlikul religioonil oli oluline osa universaalse Euroopa kultuuri kujundamisel, mis tähendab ligimesearmastust, inimlikku headust, ausust, töömoraali. Religioonil on roll abielu tugevdajana.
Olulist kohta, ühiskondlikus usalduses ja demokraatia toimimise seisukohalt, omab aktiivne kogukondlik elu. Kogukondlikkus elus on inimestel võimalik koostöös arendada oma kohalikku elu, leida endale tunnustust. Tuleb leida lahendusi, kuidas tagada linnades aktiivne kogukonnaelu, mis ei hõlma vaid teatud huvivaldkondi, vaid vahetumalt elukeskkonda.. Üks ettepanek oleks moodustada kõikjal omavalitsuste asutustele ja objektidele (pargid, platsid, tänavate piirkond) omad seltsid, nõukogud, et kaasata kodanikke kogukondlikku ellu.
Tervitame sotsiaalset solidaarsust, ent see ei tohiks olla riigi poolt mingil moel survestatud. Kuigi igal inimesel on mingidki võimalused aidata oma ligimest, siis iga poliitiliseks vahendiks muudetud abi on vaid heatahtlikkuse küüniline ekspluateerimine.
Ükskõik mis keskne võrdsustamine tähendab võimu koondamist võrdsustajate kätte. Viimastest on ajaloos saanud peale võrdsustamist aga peatselt võrdseim võrdsete seas. Inimeste erinevus, ebavõrdsus on looduslik fakt. Inimeste võrdsustamine poliitikute ja riigi poolt on kahjulik ühiskonnale ja kasulik vaid võrdsustajatele. Parim võrdsus, solidaarsus inimeste vahel, sünnib vabas ühiskonnas inimestevahelises vabas koostöös.

5. Vaba ühiskonna haridus ja kultuur
Vabas ühiskonnas pole haridus ja kultuur poliitikute manipuleeritav populaarsuse võitmise vahend, vaid inimeste enda tahte järgi enese arendamine. Nii kultuur kui haridus peavad aja jooksul vabanema poliitilisest mõjust ja rahastamisest.
Rahastamises on juba täna määrav kaal eraisikutel, kuid endiselt võtab riik ja poliitikud inimestelt kõrgeid makse hariduse ja kultuuri pakkumise ettekäändel. Kui aga raha jääks inimeste kätte, kas ei saaks inimesed ise oma eluga hakkama? Kõrghariduses peab riigi tellimuse osa vähenema ligikaudu 10%ni kõikides õppekohtadest. Oluliseks finantseerimise vahendiks peab kujunema säästmine ehk haridusfondid, kuhu lapsevanemad saavad koguda vahendeid, millega tasuda õppekulusid.
Kuid majanduslik ja kultuuriline innovatsioon ning eestlastele omane uuele avatud meelsus on oluline mitmete uute ettevõtmiste alustamiseks. Innovatsiooni kaudu on võimalik saavutada ka vaba turumajandusele enam vastavam nihe teaduse ja teadlaste arengus.

6. Arenev demokraatia
On kaks suurt jõudu, mis ei lase vabal ühiskonnal teoks saada – ühelt poolt inimeste hirm, kas nad saavad ise oma eluga hakkama ning teiselt poolt poliitikute võimuahnus ja iha valitseda teiste inimeste elu üle. Eriti viimast tuleb talitseda.
Mitmeid nüüdisaegseid käsitlusi tuleb pidada silmapaistvaks demokraatia liialduste avaldajaks. Tänu liigsele populismile on poliitika tihti ebaeetiline, ebaefektiivne ja huvigruppide mõju all. Poliitika on ühiskonnas kujunenud kõikehõlmavaks, totaalseks. Ajaloolises perspektiivis on valitsuskulude, maksude, riigivõlgade, inflatsiooni kasv ja sündivuse vähenemine peale 1920 aastatel massidemokraatia kehtestamist arenenud maailmas pretsedenditu.
Tuleb tõsiselt kaaluda soovitusi muuta osalt demokraatia kaudsemaks, teatud valdkondade juhtimine vaid kaudselt poliitiline, pikendada ametnike ametiaegu, optimeerida riigieelarvet menetlust, tagada kõikide kulude avalikkus ja muid tehnikaid demokraatia arenguks vähema populismi ja manipuleeritavuse suunas.
Kõige efektiivsemaks populismi kärpijaks on loomulikult oluline riigieelarve vähendamine ja teatud poliitiliste rahaeralduste liikide lõpetamine. Demokraatia pole mingi jumalik ideaal, vaid selle liialdus on viinud ilmselgete pahedeni. Liigne demokraatia ja populism on olnud enam kui vasakpoolne ideoloogia riigi kulude ja regulatsioonide kasvu põhjus. Demokraatia oma sobivas vormis on loomulikult liberalismi alustala ja ühiskonnale vajalik.
Vähendada tuleks ka professionaalsete poliitikute arvu. Üks ettepanek oleks alandada riigikogu koosseisu 101lt 71ni ja ministrite arvu 14lt 10ni. Pikendada võiks riigikogu volituste perioodi 5 aastani, et parandada poliitilist stabiilsust ja vähendada päevapoliitikat. Poliitikud ise peavad olema eeskujuks väikse ja usaldusväärse riigi loomises.

7. Rahvakapitalism
Tänane ulatuslik riiklik metsaomand, suure maamajandusliku sektori riiklik opereerimine on ebasobiv vabade inimeste riigiga. Metsade omanikeks peavad saama kohalikud omavalitsused või eraomanikud. Veel otsustavamalt tuleb tagada valdava osa riigile kuuluva maa munitsipaliseerimine ja/või erastamine lähimate aastate jooksul, sest taas, ulatuslik riiklik maaomand pole õigustatud. Loomulikus korras kuulub kogu maa inimestele ja riigile kuulub vaid see, mis vaja kodanike eraomandi kaitseks.
Riiklik tervishoid, pensionikindlustus ja haridus ei ole 21. sajandi lahendused, vaid minevik. Tulevik kuulub perekonnale ja vabale konkurentsile. Tänased osaliselt turumajandust matkivad riiklikud lahendused nii kõrghariduses, sotsiaalhoolekandes kui tervishoius on selliste põhimõtteliste vigadega, et nendest johtuvad pidevad rahaprobleemid ja viletsad tulemused. Püsiv lõpptulemus saab olla vaid turumajanduslik ja isiklikule/perekondlikule vastutusele tuginev korraldus, mis tähendab, et nii teenuse pakkumine kui ka selle finantseerimine peab toimuma eraisikute poolt. Kas pole loomulik iga inimese sotsiaalne vastutus oma enda ja oma perekonna heaolu eest seismine?
Tervishoius taotleme isikustatud kontode kasvavat osa sotsiaalmaksus. Pensionisüsteemis tuleb samuti vähendada sotsiaalmaksu ja suurendada sotsiaalmaksu vähendamise arvelt kohustusliku pensionikindlustuse makseid. Sotsiaalhoolekandes võib vanade-, hoolde- ja lastekodud muuta seltsidel tuginevateks eraõiguslikeks asutusteks, kes rahastavad oma tegevust teenustasudest, heategevusest ja kohaliku omavalitsuse toest. Neis valdkondades peab kaasa aitama antud valdkondade kultuuri kujunemiseks (näit. korralik tervisekäitumine, kooliväline õppimine, põlvkondade kooselu), mis võimaldavad kärpida isikute kulusid ja muudavad erasüsteemi toimimise võimalikuks – kõige elementaarsem on iga isiku ja pere pikaajaline vaade elule ja vastav majanduslik tegutsemine.
On oluline, et riigi üldine maksukoormus väheneks oluliselt võimaldamaks ülaltoodud teenuste omafinantseerimise. Sotsiaalmaks peaks vähenema ligikaudu 15%ni ja üksikisiku tulumaks ligikaudu 12%ni, millest 100% laekuks kohalikele omavalitsustele ning mis võiks olla igas kohalikus omavalitsuses kohalikult otsustatava suurusega – seega poleks enam tegu riikliku tulumaksu, vaid linna- või vallamaksuga.
Erastada tuleks samm-sammult rahvakapitalismist lähtudes ka praegused riiklikud ettevõtted, sest riiklik opereerimine pole õigustatud, vaid suurendab valdkondade korrumpeeritust. Rahvakapitalismi korral on ettevõtetest tulu saajaks on lai hulk kodanikke, kes omanikena on vahetult huvitatud antud ettevõtete ja kogu majanduse käekäigust.

http://www.ledvalgus.ee/

Mis on liberalism? Minu jaoks on see teadmine (mitte usk, ega maailmavaade, vaid teadmine), et inimesed on võimelised iseorganiseeruvalt koordineerima omavahelisi suhteid nii et sellest sünniks uusi väärtusi ja säiliksid vanad. Inimesed käituvad mitte võitlev – egoistlikult, vaid lobisevalt – koostöötahteliselt. Inimesed ise, vabatahtlikult ja motiveerituna, koordineerivad ja kohandavad oma tegevusi vastavalt muutuvatele oludele. Liberalismi sümboliks võiks olla pigem ringtee, autojuhid ei vaja foori ega liiklusreguleerijat. Sõltuvalt tõlkest võiks “libertarianism” vasteks olla nii liberalism kui anarhism. Liberalismi juures pean oluliseks isikuvabadusi, anarhismi juures riigi kui suure bürokraatiamasina olematust.

http://en.wikipedia.org/wiki/Libertarianism

http://en.wikipedia.org/wiki/Green_libertarianism

http://www.climateark.org/blog/

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=1809

http://www.rohi.ee/ellakvere/?tag=liberalism

Kas varsti muutub tavapäraseks et Londonisse või Pariisi lennates tuleb teha 3 hüpet ja 2 vahepeatust? Vanasti olid ka ju postijaamad, kus hobused said jalgu puhata ja sõitjad keha kinnitada. Lennuliinide sulgemine tuletab meelde kurba tõsiasja et me elame Euroopa serval. Me ei ole mitte piiririik vaid servariik. Maailm on ju lapik nagu kettamaailm ja meil on alatine hirm et just meid pühitakse serva pealt kosmilisse olematusse. Samas on lootust et me kasvame jõukamateks ja seega rohkem rahvast tahab ja saab lennata. Mäletate vast aega kus kõik lennud algasid peatusega Helsingis (mis on üks mugav ja hea lennujaam). Ühest linnast teise sõites on lahe keskel hea vaadata ühest aknast Tallinna ja teisest Helsingi tulesid. Mina arvan et lennuliikust võiks elavdada sedapsi et naaberlinnadesse lennates ei küsitaks lennujaamamaksu (Stockholm, Riia jne).

http://www.telegraph.co.uk/finance/comment/ambroseevans_pritchard/4623525/Failure-to-save-East-Europe-will-lead-to-worldwide-meltdown.html

Eija-Riitta Huovinen

Me ei poolda ühekordseid nõusid ja pürgime ka muus osas ökoloogilisuse poole. Näiteks kohvi võib osta oma kruusi sisse

Loed lehti ja imestad. Ei saa olla et ajakirjanik on mõned laused diktofonilindilt valesti maha kirjutanud. Või et haaranud kuskil nurga taga pintsakunööbist kinni ja siis täiesti mälu ja kuulmise järgi mõtted üles kirjutanud. Ei, poliitikud ja ärieliit arvad täiesti avalikult ja päevavalges et palku võib ühepoolselt vähendada. Tarmo Kriis, Enn Veskimägi, Rein Lang, Toomas Luman jt. Et meil on küll olemas tööleping, aga seda saab ühepoolselt muuta. Klõps ja palk väiksem. Ega see alternatiiv parem ei ole, et kulude vähendamiseks pead töötajaid koondama.

Mina – toomas alatalu käin ära Rohelise neeme saarte neegrite juures ja hakkan siis siin poliitikat selgitama.
21. 01 2009 18:24:52

http://www.toomasalatalu.pri.ee/index.php?menyy=6&blog

postimehe pealkirjakirjutaja:
Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit

olari taal:

Lisaks lohutan end sellega, et demokraatia on igavene p**k. Õudselt hea oleks, kui oleks mõni hea ja tark diktaator, aga maailma ajalugu tunneb ainult kaht head diktaatorit – Napoleon ja Pinochet. Viimane oli küll veidi verine, aga ikkagi pani elu käima ja tõstis Tšiili majanduse jalgadele.

Kahju küll, aga ei ole paremat teed leitud, kui on demokraatia. Paraku on see demokraatia kaasanne, et sinna ei lähe alati just kõige paremad inimesed, ja isegi kui sinna läheb hea inimene, siis kui ta sinna pikalt jääb, saab temast varsti poliitik.

Äripäev olla selline ja tollane, lugesin ma ühe toreda inimese blogist. Ei saa jah tõsiselt võtta anonüümseid juhtkirju. Ajalehes avaldatud arvamusartikkel ei ole ka tõsiteaduslik uurimus ega strateegiline tegevuskava. Pigem on see nagu kõne, loodetavasti sütitab inimesi. Loen kõiki suuremaid ajalehti (postimees, päevaleht, ekspress, äripäev, lisaks veel delfi), mina küll ei saa aru et üks oleks teistest rohkem kallutatud s.t. lugesin, aga viimasel ajal edastavad nad tõesti uudiseid depressiivselt ja melanhoolselt. Nagu “maailma lagi” oleks alla kukkunud, võibolla ongi alla kukkunud.

kirjutasin ühte blokki sellise kommentaari

majandus= tarbimine + investeeringud + kasum + (imp – exp)

2000 kuni 2007: firmad võtsid laenu, investeerisid. eraisikud võtsid laenu tarbimine suurenes
2008 algus: kinnisvaras ja ehituses langus, inimesed ei võtnud enam pikaajalisi laene, turumaht langes. firmade kasumid kukkusid kolinal kuna töötajate palku tõsteti
2008 lõpp: export vähenes
2009: laenamine väike, export ei kasva, palgad langevad või siis koondatakse inimesi, firmadel rahavood ja kasumid miinuses. Kõige hullem langus mis olla saab (mitte järsk langus ja siis taastumine, vaid pidev väike visin)
2010: eksport kasvab, exp ettevõtted võtavad inimesi tööle
2015 või 2020: kinnisvaraturu jaoks buumiaastatel ehitatud varud on maha müüdud, uuesti hakatakse kortereid ehitama

http://www.readwriteweb.com/archives/is_the_relational_database_doomed.php?p=3

Reformierakond: me armastame Tallinna. Miks need 10 000 reformikat oma armastuse objektiks just kivist ja asfaldist tehtud linna on valinud. Taavi Rõivas saatis mulle postkasti spämmi, ma ei ole kindel kas hea asja nimel halbuse tegemine on mõistlik. Lisaks postitati linnaosa kaart kus Viktor Vassiljev teatab et “linnaosa valitsuse uks on Sulle alati avatud”. Kas ka kell 2 öösel? “Koos suudame kõike.” Ma arvan et see on truudusevanne, Viktor ja Taavi, kesk ja reform, moodustavad järgmise linnavalitsuse. “See on see armastus, las igaüks näeb”, nagu laulis Singer-Vinger.

kirjutasin ühe blogi kommentaaridesse …

nojah. ährakas kärkimine avaldab ikka mõnedele inimestele muljet. mina kahjuks nende hulka ei kuulu. kas arvad tõesti et selline kraaksumine on sisukas või põhjendatud?

ebanormaalne, kisa lahti, su vallal ei ole mõtet, ei ole kapasiteeti jne.

jälle on keegi väsinud, või siiski alternatiivselt lihtsalt laisk ja vähevõimekas?, et ei jaksa viidata (“ma ei kavatse ümber jutustada”). me peame uskuma lihtsalt emotsionaalseid argumente sest … nojah.

laar tagasi kooli

riso, vaba tarkvara

http://www.riso.ee/wiki/Vaba-tarkvara

üllar hinno

Olen ennast viimasel ajal korduvalt tabanud arutlemas ühe huvitava paradoksi üle- nimelt poliitikud, kes otsustavad meie kodukoha pikaajalise arengu on sageli ametis väga lühiajaliselt.

Jah, muidugi meeldib neist enamusele visioon olla poliitikamaastikul edukas aastakümneid, kuid tegelikkuses elatakse valimistest valimisteni. Näiteks tuleb tublil poliitikul oma lühikese ametis olemise aja jooksul teha kindlasti mitmeid otsuseid detailplaneeringute osas. Vastukaaluks lühikesele võimul olemise ajale mõjutab otsus meie kodulinna arengut kogu meie eluea jooksul, pigem kauemgi. Seega peab selle otsuse tegema inimene, kelle saatus on juba aasta või paari pärast jälle rahva kätes. Millest lähtudes sünnib siis see otsus, mis muudab meie elukeskkonda vähemalt aastakümneteks? Sooviksin südamest, et see otsus tuleks siirast soovist teha õigeid asju ning seda just pikemas perspektiivis.

ajalehed ja otsing

http://open.blogs.nytimes.com/2009/02/04/announcing-the-article-search-api/

http://www.readwriteweb.com/archives/nytimes_exposes_huge_api.php

Tere karoli
Tere edgar

what the fuck?

http://www.irl.ee/Karoli_Hindriks

Tänasel istungil andis valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile(MKM) valitsuse määrusega volituse Eesti Interneti Sihtasutuse loomiseks, millega muutub oluliselt vabamaks ühe või enama .ee lõpulise domeeninime taotlemine

06.02.2009

http://www.rohi.ee/ellakvere/?tag=ee-domeen

Täna alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tööd domeeninimede töörühm, kelle ülesandeks on sügiseks esitada ettepanekud Eesti domeeninimede registreerimise paremaks korraldamiseks.

http://www.tarbija24.ee/150508/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/330845.php

Domeeninimede reeglistiku kehtestab .ee domeeni eest vastutav asutus (praegu on .ee domeeni administraator KBFI, admin ät eenic.ee…). MKM koostöös asjaomaste asutustega kujundab praegu seisukohti, kuidas paremini korraldada .ee domeeni haldamist ja nimede registreerimise reeglistikku. Muudatused on kavas teha 2008. aasta alguses.

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=652

Lippmaa arvas toona, et uued reeglid tehakse teatavaks juba jaanuaris ning siis algab üleminekuperiood. Rohkem pole reformist aga kuulda olnud.

http://www.tarbija24.ee/110707/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/271733.php

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=652

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=575

AF+EAS? Mitte liita, vaid likvideerida tuleks mõlemad. Riik võtab ühe käega kodanike palkadest makse, jagab teise käega need laiali ettevõtetele. Las sellega tegelevad riskikapitalistid, iga ettevõte või raha otsida nii võlakirju emiteerides kui ka pangast raha küsides.

http://www.vabalog.ee/?s=arengufond

“Sitra on 90ndatest aastatest alates paigutanud biotehnoloogia arendamisse 150 miljonit eurot, ent tulemused on kesised. “

http://www.postimees.ee/130608/esileht/majandus/336487.php

Feed Styler is a WordPress plugin for WordPress users who are comfortable with CSS and would like to be able to style their feeds. Feed Styler enables you to keep your existing class and ID style declarations in your content, but allows a different style to be applied to the feed of that same content. No longer do feeds have to be stripped of style and color.

http://www.devlounge.net/extras/feed-styler

Sopimukset operaattoreiden kanssa pitää tehdä ministeriötasolla. Pelastustoimintaa johtaa sisäasiainministeriö. Liikenne- ja viestintäministeriötäkin tiedottaminen koskee. Joskus voi olla kyse sosiaali- ja terveysministeriön vastuualueesta, joskus maa- ja metsätalousministeriön asiasta. Ulkoasiainministeriöllä voi toimivalta olla silloin, jos onnettomuus tapahtuu ulkomailla.

http://www.mtv3.fi/uutiset/mediait.shtml/arkistot/mediait/2009/02/794357

Säästva Renoveerimise Infokeskus

http://www.miljooala.eu/?id=1549

Tartu ja Tallinn pakuvad eesrindlike e-omavalitsustena mitmeid e-teenuseid, mis inimestele asjade korraldust selgitavad ning inforägastikus toime tulla aitavad. Seekord räägin lähemalt ühistranspordiga seotud e-teenustest.

http://www.digitark.ee/?p=1634

rohi.ee – et elu oleks värvilisem

that life would be in color
et elu oleks värv
that would be the color of life
See oleks värvi elu
This would be the color of life
See oleks värvi elu

* arvab google translator
** british – colour
****** 6 korda

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=646

Kuidas saavad lihtsad asjad olla nii keerulised? 2h ja palju mäluketta undamistvingumist et vanu salasõnu meenutada.

**

Ilm on külm. Vaatab kas auto läheb hommikul tööle. Või pean mina ilma autota tööle minema.

**

Kui rooli liigutada siis tunned et on nats aeglasem. Vedelikud hangunud, viskoossus (?) suurenenud.

**

Harjumatu.

“The Domestic Goddess is back but this time it’s instant. Nigella and her style of cookery have earned a special place in our lives, symbolising all that is best, most pleasurable, most hands-on and least fussy about good food. But that doesn’t mean she wants us to spend hours in the kitchen, slaving over a hot stove.”

http://www.nigella.com/product/default.aspx

http://www.bbc.co.uk/food/tv_and_radio/nigellaexpress_index.shtml

http://www.channel4.com/food/recipes/chefs/nigella-lawson/

http://www.toidutare.ee/retsept.php?otsi=1&allikas=Nigella%20retseptid

heheheee

1. wiki.zzz.ee
1. rohi.ee
2. reform.ee

http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=liberalism&src=web

Üle hulga aja leidsin ühe blogi mida tahan otsast lõpuni läbi lugeda. Või siiski, nii paar viimast kuud.

**

Ilm? Ilm on pime kui kell 10 koju tuled. Kui kell 10 välja lähed siis enam nii pime ei ole, küll aga oled siis tööle hiljaks jäänud.

just amazing

http://www.popsci.com/military-aviation-amp-space/article/2009-01/inauguration-day-space?page=

Use the filters to find the right chart type for your needs. Then download as Excel or PowerPoint templates and insert your data.

http://chartchooser.juiceanalytics.com/

“A NodeBox code library that graphs data from ConceptNet, a commonsense knowledgebase and natural-language-processing toolkit written in Python. Graphic design commonly deals with problems that require a conceptual approach: before designing anything one generally wonders what essentially needs to be communicated, and what that essence is constituted of.”

http://nodebox.net/code/index.php/ConceptNet_Graphs

uusi toredaid liitsõnu

grupijuhtumiskogemus

http://donttouchmymoleskine.files.wordpress.com/2008/12/nos.jpg?w=416&h=328

http://th02.deviantart.com/fs35/300W/i/2008/292/7/c/All_my_loving__by_wczoraj_wieczorem.jpg

I’m referring to the case where a big player suddenly starts saying some of the same things your startup has been saying all along.

http://smoothspan.wordpress.com/2009/01/16/the-best-thing-that-can-happen-to-a-startup/

neologasm
the pleasurable feeling from having coined a new word. Combination of neologism and orgasm.

http://www.urbandictionary.com