(kui helgemalt vaadata, eestis on statistiliselt tuhandeid või kümneid tuhandeid geeniuseid. ei, ma ei tunne kahjuks neid nimeliselt.)

Ma pean silmas, et järgmisteks valimisteks pole rohelistel tööpuudusega kuigi palju teha. Jah, muidugi oleks kasulik mõelda välja oma kava Eesti kriisist väljatoomiseks – eelkõige mõtteharjutusena, et hoida ajud liikvel. Just nagu oleks kasulik luua ka oma ajutrust või mõttekoda, mis pidevalt koos käib ja yhiselt probleeme lahendab. Aga ei maksa eriti loota, et seda õnnestuks teostada.

Olulised on hoopis teised probleemid… millest ma räägin erakirjas edasi.

Muuseas: oled sa ikka märganud, et meil on siin kahe parteitu omavaheline arutelu?

seega on maailm üks pessimistlikult kurb koht, kus midagi muuta ei saa kuna midagi muuta ei saa kuna midagi ei ole muuta saanud siiani? eesti lipu värvid on tume-sinine,tume-must ja tume-valge? fatalist oled.

Mitte, et rohelistel seda praegu oleks.

Yldiselt on majanduskriis ikka yhe või maksimaalselt kahe lasuga mäng. Sa võid kui tahes palju vaielda, kes need lasud teha saab, aga ylejäänud on paraku pealtvaatajad ja kommenteerijad. Kommentaator võib kyll kisada kui palju tahes “sihi vasakule ja alla”, aga kui laskur võtab sellest arvesse ainult “vasakule”, ei ole tema ebaõnnestumise korral võimalik ytelda, kas kisakõril oli õigus või ei.

esiteks, pakkuma lihtsaid tegevuskavasid.lihtsaid selles mõttes et lihtsalt ja inimlähedaselt sõnastatud.
teiseks, pakkuma detailseid arengukavasid. sealt lihtlauesetest edasi minema.siiski oma ideed detailide tasemel välja kujundama. kriitikutele vastama jms igavat ja töömahukat.

ja uued valimised on alles 2a pärast, mitte 2k pärast

Plaan, mida keegi ei teosta, võib olla kui tahes hea. Või halb. Vahet pole.

esiteks, sotsiaalne kontroll. toimib paremini väikeses vallas. kelle poolt hääletab kohalik kirikuõpetaja kelle poolt kohalik poejoodik. viimaste hääli saab tõepoolest osta.

teiseks. kelle poolt hääletavad tuntud inimesed? kelle poolt hääletab toomas – hendrik ilves? indrek neivelt? peeter jalakas? oma mõjukusega saavad nad nii üh. protsesse suunata. ksenija balta ei pea astuma erakonna liikmeks, piisab oma avaliku toetuse väljendamisest.

kolmandaks. summeeritud tulemused. kodanikud vastutavad riigi käekäigu eest. reformierakonna lolluste eest on vastutavad just need valijad kes ansipit valisid. kui valimiste vahel saaks tulemust muuta, häält tagas võtta, siis mõjutaksid need hääled ka erakondade käitumist.

neljandaks, ennustav faktor. kui paljud hääletaksid pihli, pentuse või savisaare poolt?

viiendaks, me ei luba ju kodanikke, paberkott peas, telesaadetesse, ajalehed ei avalda anonüümseid arvamusartikleid? anonüümne hääletamine on ühiskondlik igand.

Sa pole vist ammu lehti lugenud Proovi, märksõnaks “paldiski”.

Aga eesmärk – siduda hääletaja esindajaga – on sul muidugi õilis. Kas just hääle avalikustamine selleks sobilik (või vajalik) on…

me räägime ikkagi kogu valijaskonnast, nt tallinnas 400 000 inimest. lihtsam ja mugavam on volikogu liige ärisidemete kaudu enda poole võita.

nii et ikkagi, ka noaga saab tappa. keelame nugade müügi?

Kui on _võimalus_, et hääl on valija soovil avalik, muutub häälte ostmine või hääletama sundimine väga lihtsaks. Ostja / sundija saab nõuda, et hääle andja a) hääletaks tema poolt ja b) teeks seda avalikult. Vastasel korral ta ei maksa / annab peksa / midaiganes. S.t. hääle salajasus ei taga mitte ainult hääletaja poliitiliste vaadete privaatsust, vaid on ka sunnivabaduse kaitse vahend.

Google elections + coercion.

võiksid olla sellised targad piletid, töötud ja nende pereliikmed saaksid 50% allahindlust.
http://en.wikipedia.org/wiki/Oyster_card

ma arvan et sõidupiletid võiksid olla natuke odavamad küll..

olen noor täiskasvanu,saan varsti 19..ma ei käi enam koolis,ülikoolis ka mitte..töötuna arvel..minu 30-päevane id pilet maksab 275 krooni..
mind aitaks ka kui see oleks 20 % odavam..

Poeetiline muidugi ka. Kui pealkiri on ilukirjandusliku teksti kokkuvõte või mõistatuse lahendus, kas ei peaks ta siis hoopis allkiri olema?

seega jah, 10 aasta pärast võib meid oodata paradiis venemaa koosseisus.

Esiteks. Neid finantseeritakse maksudest eks ole? Kui neid asutusi ei oleks siis saaks a) kas makse langetada või b) tõsta õpetajate ja politseinike palka.
Teiseks. EAS finantseerib turismi jne. Kas oleks mõtet anda rahad otse Tartu eelarvesse
http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20070129&ID=196697
Kolmandaks. Miks sa arvad et EAS\ AF teeb paremaid otsuseid kui võlakirjainvestorid \ pank\ väärtpaberimaaklerid?

linn = eksporti ja importi ei saa mõõta ega olegi vaja. oluline on konkreetsete ettevõtete konkurentsivõime.

Ma olen nõus, et paljud piirid on kunslikud ja rahvamajanduses korraliku statistika kogumine on ülimalt keeruline, kuid tõsiasjadest nagu oma valuuta, seadusandlik raamistik ja kultuuri eripärad pole pääsu. Helsingi võib-olla lähemalt kui Tartu, kuid sealt kellegi palkamine või sinna mingi kauba eksportimine on märksa keerulisem. Vana sõber tehingukulud ka juba lehvitab

Kui päris aus olla, siis ma ei mõista hästi, kuidas see krooni ülehinnatuse jutuga seostub, sest mingeid erilisi vastuolusid ei tähelda.

p.s.

mina = janu
postimees = fanta

nojah.

Samas ootan millal keegi hakkab RSSI täiskujul välja andma. (RSSis võib ka edukalt reklaami näidata)

Kunagi proovisin RSSe kah, kui feedreader alles uus ja uhke oli, aga näiteks Postimehel olid pidevalt jõnksud sees: kord ei tulnud tykk aega yldse midagi, siis iga artiklit kaks või kolm korda. See kipub nende kõigi häda olema, et automaatne uudisvoog sõltub inimestest, kes teemasid märgendavad. Kui kõigil on ikka sygavalt pohhui, tulebki majanduse nime all kolm yhesugust juttu Gerd Kanterist.

Et ka vilets RSS lehe mainet kujundab, sellest ei taipa Postimehe majas keegi midagi. Tõele au andes vist kyll yheski teises Eesti lehes samuti mitte.

(Üks võimalus on Office 2007 kaasa tulev Publisher 2007, isegi Word 2007 ajab asja ära. Aga heameelega ei kasutaks MS tooteid.)

See, kes küljendusprogrammis tahab teksti redigeerida ja spellida ?!? see saab meil suure metalljoonlauaga vastu näppe. Teksti spellitekse tekstireadaktoris ja sealt tuuakse valmis kujul küljendusprogrammi…

Paremat kah ei leia. Spellerist muidugi rääkimata.

Mis kasu on EKI jms keeleasutuste ylalpidamisest riigi poolt, kui kodanikud selle raha eest tasuta spelleritki ei saa? Ähhh.

http://en.wikipedia.org/wiki/Green_party#Green_Parties_in_Europe
http://en.wikipedia.org/wiki/The_ Greens _ (France)
http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=656

“Jällegi, teeehitust võiksid finantseerida ainult need kes seda vajavad (teetoll), kuid selle kogumine on üsna kulukas. Kui lähtuda solidaarsusest siis peaksid jõukamad riigikodanikud maksma kinni ka osade vaesemate inimeste kulud. Oma küla peab omad väetid ise ülal pidama.”

Kogumiskolud ei pruugi varsti enam probleem olla. EL’i Galileo projekti üheks võimalikuks kulude katte võimaluseks on pakutud, et GPS saatja põhine teemaks. Vastavalt sellele, kus ja millal sõidad ka maksad. Teed on aga selline infrastruktuur, mis on vajalik pea kõige jaoks, mis pole elektrooniline, kuid ettevõtjad neid kulusid alla ei neela. Taolisel juhul tuleks pea iga füüsilise kauba puhul arvestada hinnatõusuga ja eriti kodumaise hinnatõusuga, kuid sarnast süsteemi ei rakendata teistese riikides. Kohalik toodang oleks automaatselt natuke konkurentsivõimetum. Ma kujutan ette, et oluline osa söögist tuleks samuti väljaspoolt Eesti taolises olukorras. Transiit mööda teid oleks tõenäoliselt samuti oluliselt väiksem. Millised oleks taolise muudatuse mõjud tööhõivele?

“Lisaks käibemaksule (liigtarbimise maksustamine) peaks selles süsteemis olema ka luksusmaks, mida rakendataks kallimate asjade ostmisel. Et sõnad roheliseks olemisest ja vastutuse kandmisest ei jääks ainult sõnadeks. Kuid tarbimine ei ole ka üdini paha nähtus mille peaks üldse ära kaotama, tarbitakse selleks et rahuldada oma imaginaaseid ja\ või materiaalseid vajadusi.”

Ei tahaks hästi nõustuda. Luksuskaup on väga suhteline mõiste ja hinnast lähtudest oleks võimalik ka taoline olukord, kus ostad hübriidauto, kuid kuna see on tavalisest oluliselt kallim, siis maksad veel luksusmaksu selle eest, et keskkonnasõbralikumalt liigelda. Ökotoode on üldjuhul kallim, kas ta on siis ka automaatselt luksuskaup?

Üldjuhul on luksuskaup ka uuenduslikum ja innovaatlilisem ning võimaldab arendada tooteid, mis muidu ennast ei õigustaks (keskkonnasõbralikum), kuid mis pideva arendamise käigus muutuvad odavamaks ja kättesaadavaks kõigile. Esimesed lauaarvutid (kahtlemata luksuskaup), esimesed mobiiltelefonid (tundub, et luksuskaup), esimesed mikrolaineahjud (eks ikka luksuskaup) jne.

Need olid asjad, aga teenused: SPA’d, kino (Sõprus vs. Plaza), teater (NO 99 vs. Vanalinnastuudio), restoran (kiirtoit vs. Egoist), kontsert (meie mees vs. Massvie Attack) – kas need on luksused?

Luksuskaupade hind on enamasti aga oluliselt kõrgem, mis väljendub ka olulisemalt kõrgemas käibemaksus, mis peaks täiendava luksusmaksu mõttetuks tegema.

Luksusmaks on kadededusmaks, millest peaks hoiduma, sest muidu me jõuame igasugus totratesse olukordadesse. Näiteks haigus, mille ravimiseks oli varem vaja kolme erinevat tablettiga on järsku ravitav ühega, mis on natuke kallim kui kolme tabletti kuur? Võrreldes teiste tabelttidega on uus igast ühest kolm korda kallim, kas see tähendab, et tegu on luksuskaubaga. Võimalik on välja mõelda teisigi erandeid, mida on oma korda võimalik kuritarvitada. Luksusmaksu järelvalvekulud oleks samuti ebaotstarbekalt kõrged.

Ülejäänuga võiks isegi nõustuda. Jätka samas vaimus.

Otsus A: pos. tulemus +10 ja neg. tulemus -10
Otsus B: pos. tulemus +5 ja neg. tulemus -1

… puhul liigub minu mõttemaailm sedasi, et risk ei ole mitte selles, et ma kaotan -10 vaid selles, et otsuse B puhul jääb mul igal juhul võitmata see ülejäänud +5. Tegelikult ei ole siin isegi enam riski. Variandi B kasuks valimine on isegi variandi B kontekstis positiivse tulemuse korral variantide A ja B kontekstis negatiivne tulemus. Kui mõelda sellele, et kas kaotada -1 või -10 siis tegelikult ei ole sellel teoreetiliselt suurt vahet. Kõrge riskitaluvus tekib siis kui on teada, et nii ühte kui teist kaotust on võimalik üle elada. Alternatiivina siis kui suurem positiivne tulemus on ellujäämiseks vajalik ning see vajadus varjutab selle, et A negatiivset tulemust üle ei elata.

Aga tehelikult ei saanud ma lõpuks siin nüüd enam ise ka kasu mida ma ajan. Keegi ütles kord, et risk on teadlik lollus.

Otsus A: pos tulemus +10 ja neg. tulemus -10
Otsus B: pos tulemus +5 ja neg. tulemus -1.

Kas see tähendab et otsus B on vähem riskantsem?
Aga kui lisame sisendi suuruse siia juurde (Otsus A 100 ühikut, Otsus B 10 ühikut)

Samas oli üks töökaaslane ka Hansapanga konverentsil ja ütles, et iga järgnev esineja (Neivelt oli vist kõige esimene), pidas vajalikuks mainida “nagu Indrek Neivelt eelnevalt ütles…” vms.

a) on inertne, need kelle käest kord tsitaate küsiti, nende käest küsitakse edasi.

b) usub ja kummardab autoriteete. Sealjuures ei pane tähele, et iga juhi taga on organisatsioon kes neid arvamusi ja prognoose “toodab”. Kui seda seljatagust enam ei ole, siis on ka hinnangud õhule ehitatud.

c) on infonäljas. Neid inimesi kes arvaks, hindaks ja prognoosiks, sooviks avalikkuse huviorbiidis olla, neid on vähe.

Eesti on õhuke.

Ahjaa, seoses demagoogiaga ja eelarveküsimuste rahvahääletusele panemise keeluga – kui kaua võtaks aega, kuni keegi algataks Rahvahääletuse seaduse § 1 lõike 2 muutmise? (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849907). Eksju.

-online intervjuud
-parempalk . ee

“Ükskõik mis suunas liikumine on mõnikord parem kui pikk arutelu,“ EPLi juhatuse liige Aavo Kokk.”
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d8625b58-465d-4959-8b0b-93dc28697894&=pluss

http://www.cjr.org/on_the_job/blogonomics.php?page=all

http://nymag.com/news/features/39319/

http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/Gree_contract_estonian

“iiris vesik” 44
“leto svet” 55

Kuid nagu näha … edetabeli järjestus jääb samaks.

Googlega saab piiranguks panna ajaperioodi (12 kuud, vimane kuu), need tulemused on huvitavamad.

Postimees – 7518
Päevaleht – 3367
Delfi – 1259
Ekspress – 1179
Õhtuleht – 1173
Äripäev – 884 (225+659)
ETV24 – 849
Syndikaat – 385
Elu24 – 235
Minut – 201
Sirp – 196
Maaleht – 89
Reporter – 75
Greengate – 51
Kalev – 45

prügil on koht meie elus,
kui selle koha ainult üles leiaks…

Ega “alternatiivseid” sarju muul ajal eriti näidata saagi. Märksa mõttetum on see, et näidatakse jälle algusest peale samas kui sari jõudis õige tasemini alles kolmandal hooajal.

Vähemalt näidatakse mitu osa nädalas ehk jõutakse siis kunagi teise hooaja lõpust kaugemale.

On mets

On jõgi

Mõni tahab elada metsas, mõni jõe ääres, mõni metsas mis asub jõe ääres.
Mets on mets, mets on olemas, isegi nende jaoks kes tahavad elada jõe ääres.

Ma ei tea ühtegi ajakirja (3 suurest meediakontsernist väljaspool), mis ILMUKS paberil, kuid EI ilmuks veebis. Kas on mõnda?

Otseselt pole ta küll riigi poolt rahastatud kultuuriväljaanne, samas on riigi rahad seal tugevalt taga (Kult. kapital, Hasartmängumaksu nõukogu). Pigem käsitleks ma proosa ja/või kirjanduskriitikaga tegelevate webzine’dena mõnda vastavat blogi, kuigi need ei sobitu esitatud organisatsiooni-nõudega.

võib täiesti ette kujutada ühiskonda kus kooli\haridussüsteemi ei koordineeri tsentraalselt riik, vaid kodanikud ja nende ühendused. 0-riik.

kui sa loed mu teksti uuesti, siis põhiline mõte oli selles et lastega pered võibolla eelistaksid otsese rahalise toetuse asemel et eelarveraha kulutataks mujale.

Larko, mu blogi lugejad, ma ei tea kuidas su omad, on loodetavasti uudishimulikud (klikivad lingile) ja oskavad lugeda eesti keeles kirjutatud teksti.

kirja läks nii:
kummaline, aga on minugagi juhtunud, et toivo mu jutu otse pea peale pöörab.

ei tahaks uskuda, et sa toivo, rumal oled ja aru ei saa, mida tegelikult mõeldakse. veel vähem tahaksin ma uskuda, et oled pahatahlik ja väänad tõde meelega.

sestap tahaksin küll paluda, et sa teinekord, enne, kui asud kirjutama, mida teised sinu arvates mõtlevad ja ütlevad, vaataksid natuke tähelepanelikumalt, mida nad tegelikult öelnud on.

igatahes oleks küll absurdne muuta valimisseadust selleks, et rajada enam bussiliine.

Direct action can include such activities as strikes, workplace occupations, sabotage, sit-ins, squatting, revolutionary/guerrilla warfare, demonstrations, vandalism or graffiti.
http://en.wikipedia.org/wiki/Direct_action

Vaheri blogi kommentaarides sa kirjutasid et 8M eesmärk on otselöökide andmine ehk direct action. Sabotaaz, partisanirelvastuse hankimine ja vandalism kvalifitseeruvad seadustevastaste tegudena, millele EV kodanik ei tohiks teisi õhutada.

Sul on õigus et riigi kukutamiseks ei piisa ainult sõnadest vaja on ka tegusid. Tõenäoliselt teil tegusid ei ole (oma rõdul relvaladu ei pea), olete ainult oma väljaütlemistes sõjakad.Seega ma muudan postituse teksti.

Tõneäoliselt on Kaheksanda Mai Liikumise nimelise veebipäviku eesmärgiks see, mis tavaliselt blogidel ikka – informeerida lugejaid oma tegemistest, mõtetest, tunnetest jms.

Retooriline, samas stiilis esitatud vastuküsimus kõlaks: Toivo, mis on [/+\+//+\+//+\+//+\+//+\+//+\+/] eesmärk?

Tegin internetis oma nime otsingu ja leidsin sellise ütlemise. Pehmelt öeldes olen kergelt sõnatu.

Toivo Ellakvere, oled teretulnud oma luulude põhjal (sest mis muu see kellegi salasoovide väidetav teadmine on) Kaitsepolitseile avaldust kirjutama, saaksime mõlemad rahulikumalt magada.

pehme maandumine

Väärtus on subjektiivne ja iga inimese jaoks erinev, seega üks inimene võib väärtustada ühte, teine teist, kolmas tervikut. Või on jutt ikkagi hinnast?

aga info on eestis tegelikult ka suurema väärtusega kui labane raha.

a)aus
b)hää
c)aus ja hää

?

tasub või?

Minu maailmavaade tuleb sellest, et ma jälgin uudiseid, ma käin tänaval lahtiste silmadega ringi, ma reisin palju, ma räägin paljudega ja ma loen ka palju. Kes on mind mõjutanud – mitte, et ma nendega alati nõus oleksin? Kant, Mill, Locke, Popper, Gellner, Loone, Walzer, … Ei see nimekiri läheb pikaks. Jääme Kanti ja Milli juurde

Aga _oma_ maailmavaade tuleb ju ikka _oma_ mõtlemis- ja analüüsivõimest, mitte raamatust, mida ma lugesin. Minu nimetatud autoreid on lugenud ja nendest on mõjutatud ka väga paljud, kes kindlasti minu poliitilisi vaateid ei jaga

kuulge seltsimehed, teil on kõigil blogid olemas, kirjutage seal?

@olev

kesknädal on allakäinud, minu jaoks ei ole see seal enam huumor. Sirje jt bloge ei loe, kui juhtumisi põikan sisse.

@ivar

Mul tekkis vajadus sildistada ja seega ka endajaoks (subjektiivselt) lahti mõelda, mis seltskond see on kes vasakpoolsuse nime all sõna võtab. Ega minu tõdemus sealt kaugemale ei jõuagi, kui et seltskond kirju.

Parempoolsete kaardistamise jätan lahkelt sinu hooleks. Ma siiski märgiks ära et maailma jagavad parem – vasakpoolseks üldiselt vasakpoolse mõttelaadiga inimesed, kuna nad ise nimetavad ennast vasakpoolseteks, siis, viisakusest, nimetan ka mina neid vasakpoolseteks.

@sirje

aga palun, sa tead vist kuhu liitumisavaldus saata.

Kas see marko kommentaar?
https://www.blogger.com/comment.g?blogID=9899205&postID=4688298494759586844

Muideks, Marko kommeteeris mu blogi seda sissekannet, kus temast juttu oli. Lugege tema vastust ja leidke hea põhjendus, et mul pole õigus. Lugege ka Marko blogist tema vastust samale küsimusele.

Hüper-Sirje

Ma nagu pole äärmusparempoolsusest eriti blogidest lugenud, nii et tekib täiesti huvi, kuidas seda määratlete?

jah, aga mitte tobe vaid … nad lähtuvad vist põhimõttest, “külva valet ja laimu”

@alar

pole sind suurt lugenud, paiguta ennast ise. eestis on suht lihtne, kõik tuumik-vasakpoolse mõtteviisiga inimesed kuuluvad kas keskide või sotside erakonda. sealt väljas on üsna kirev seltskond.

Või siiski, kirjutan midagi sama nunnut ja segast siia nagu see
http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=329

Kusjuures vana luulet käin ma kyll sageli yle lugemas. Ega see ju meelde jää.

(muig)

Aga palun, las Leedo ja teised kohalikud kapitalistid ehitavad.

(muig)

Kui keskkonnanõuded täidetud.

Mina rääkisin kolmest sillast, mis ühendaks kolme saart, siis saart, hiiut ja vormsit, omavahel ja mandriga.

Ok, võime jätta silla ehitamata, kuid siis lõpetame praamiühenduse doteerimise ja igasugused muud keskvalitsuses toetused. Alguses on raske, kuid küll nad siis aru saavad, et neil on mandrit rohkem vaja kui mandril neid. Üldse selline “meie vs. nemad” mentaliteet on Saaremaal natuke käest ära.

Pohlak võib enda rongiintervjuust kirjutada, kuid tõsiselt ei saa seda võtta.

Kui pätt ja professor on Tallinna volikogus, siis peaks professor pätiga kompromissi otsima?

Mina ei väidagi seda, kuid absoluutskaalal on ikkagi olemas lollid- targad.

Pühime küll, ent kui mõtelda järgi
Äkki ei jäägi siis palju sealt järgi

Teine asi on aga see, kas ühiste asjade üle otsustamises üldse on sellist kompetentsi, mille puhul me saaksime ütelda “tark” või “loll”. Sest inimene suudab oma väärtustest lähtuvalt ikka otsuseid teha, oma vajaduste kohta. Me ei saa ütelda, et teistsuguse väärtussüsteemiga inimene oleks kindlasti “loll”.

O., kas sa matemaatika tunnis käisid? mis hinne oli?
Olgu, sa ei käinud, tegid poppi ja tõmbasid nurgataga suitsu. Võta tavaline pesukauss ja pööra kummuli. Selline on normaaljaotus.

Aga teine küsimus on see, et miks aktiivseid tarku ei ole palju? Kas sellesama Kati poolt vihjatud propaganda “poliitikas on ainult lollid”. No ei taha ju endale lolli mainet… Aga kui me võtaksime selle suhtumise, et me kõik teeme poliitikat ning see on hea, siis ei ole see võitlus enam teisejärguline.

“The whole problem with the world is that fools and fanatics are always so certain of themselves, and wiser people so full of doubts.” – Bertrand Russell

Aga ma ise küll mõtlesin oma lauset lohutavana… Sest minul on veel lootust, aga kui võitlus on ebavõrdne, siis ju ei ole. Noh, ma olen parandamatu optimist. Aga poliitikat võitluseks kuidagi ei taha pidada, see on ikka ühiste asjade ajamine.

Aga kuidas see murphy seadus oligi, et “inimesed pöörduvad ikka ratsionaalsete valikute poole, siis kui nad kõik muu on läbi proovinud”. Seega võib vist tekkida see võitlus küll, nende vahel, kes on juba jõudnud kõik muu läbi proovida ja üritavad teistele seletada, et pole enam tarvis. Aga kunagi ei tule välja

Edukuse tagab vähemalt 2-3 tingimuse täitmine,

Antud juhtumi puhul on suurim edutegur turu olemas olu. Eestis taoline asi tõenäoliselt poleks õnnestunud…vähemalt sellises vormis nagu korealastel.

Kelle omand on tõnismäe kolmnurk? Ma arvan siiski et maa kuulub linnale. kas sa kujutad ette olukorda kus Savisaar paneb selle oksjonile?? Eesti riik teeb palju kahtlasi kulutusi, kuna keskerakond on märkimisväärse pooldajaskonnaga. Kuna venelased tooetavad neid … Raudtee tagasiostule saab hinnalipiku juurde panna, kõikide lolluste kogumaksumust on raske kokku lüüa. Üsna suur.

Pätid ja narkomaanid on peamiselt venelased, ei maksa seda eitada.

Vaatasin järgi, sündivus soomes ei ole tõesti palju suurem kui eestis.

400 000 ei lahkuks, enamus on tõesti siinse eluga rahul. 100 000? Piisaks 1Mkr-st. Seega saab hakkama 100 miljardi krooniga, managable.

Ja kui ma juba kirjutama hakkasin, siis mõniaeg tagasi lugesin ühte head artiklit, kus 8.mai inimeste kirjeldamiseks lõpuks sobiva sõna leidsin: rococo marksist

http://wickeddox.blogspot.com/2007/05/in-land-of-rococo-marxists.html

Integratsiooni nime alla tehakse kohati sedavõrd jaburaid kulutusi, et lihtsalt “integratsiooni” eest maksmine on tegelikult rea väiksemate ja kohati täiesti mõtetute asjade promomine.

Raudtee tagasiostu ei pooldanud ja kui oleks valikut olenud, siis poleks ka maksnud.

Kuritegevuse vastu võitlemine loob atraktiivse elukeskkonna ka inimestele, kelle oskused võimaldavad neile paremat elukeskkonda väjaspoolt Eestit otsida. Kui siin oleks kõrge kuritegevus, siis tõenäoliselt vaataksin märksa rohkem mujale.

Ma ei näe mingit põhjust, miks vanglaid peab administreerima riik. Eravanglad on ennast õigustanud ja nii 6 aastat tagasi kui tundus, et see osutub võimalikuks ka Eestis kaalusime isegi päris tõsiselt sellesse ärisse liikumist.

Aidsiga võitlemisele lähevad praegu üpriski tillukesed summad.

Ei saa rääkida heameelega maksmisest, kui selleks mingit alust pole.

“Sündivus tõuseks aga mühinal kui eesti oleks monokultuurne ja rahulik elukeskkond.”

Kust selline radikaalne väide tuleb? Too mõni näide.

Muide, mina jäin mõttesse selle üle, et väga arvestatav osa venekeelsest elanikkonnast ei oleks tõenäoliselt nõus isegi sedavõrd soodsate tingimuste puhul lahkuma. Pigem vanurid ja väga noored.

integratsiooni
pronkssõduri teisaldamise
raudtee tagasiostu
kuritegevuse vastu võitlemise
uute suurvanglate
narkomaani ennetamise
aids-iga võitlemise

… eest? ah?

Sündivus tõuseks aga mühinal kui eesti oleks monokultuurne ja rahulik elukeskkond.

See 600 000 000 000 on väga odav hind.

http://www.epl.ee/artikkel/393136
http://www.epl.ee/artikkel/393101
http://www.epl.ee/artikkel/393789

(Diplomaatiliselt)
Eks ma üritan mõni teine kord vastata.

2. Kui infra valmis, siis üpris keeruline oleks subsideerida piletit teise riiki, sest see tähendaks sisuliselt turismi subsideerimist. Palju läheb maksma pilet Tallinnast – Riiga ilma subsideerimata?

3. Kust tuleb raha uute rongide jaoks, mis sellel liinil peaksid siis ka käima hakkama?

4. Kui palju on neid inimesi, kes on nõus ise katma subsideerimata pileti kulu rohkem kui korra?

5. Alternatiivkulu küsimus ehk mida me jääks rongiliikluse uuendamisele tehtavate kulutuste tõttu tegemata?

Tahaks Druckeri uuemad seisukohti lugeda, see oli võetud mingist tsitaadikogumikust.

Need töökohad, mis tehnoloogia abil luuakse on ikkagi märksa tootlikumad ja pakuvad suuremat lisandväärtust. Ühtlasi vabastadades väärtusliku inimpotentsiaali märksa loomingulisemaks tööks.

Inimeste arv firmas jääb aga sageli samaks sellepärast (eriti suuremate puhul), et vastav palgaarvestus on juba tehtud ja uue tehnoloogia kasutusele võtmine loob võimalusi, mille rakendamiseks on vaja uusi inimesi – sageli teistsuguste oskustega.

Ühegi ettevõtte eesmärk ei ole vähendad seal töötavate inimeste arvu vaid teenida tulu omanikele. Kui uue tehnoloogia kasutusele võtmine suurendab inimeste võimalust lisandväärtust toota, siis tuleb seda võimalust kasutada – olemas olevad töötajad ümber koolitada või uus töötaja palgata.

Iga inimene, kes firmas juba töötab teab, kuidas seal asjad käivad ja kui ta on omaks võtnud ka organisatsiooni kultuuri, siis pole tead otstarbekas ka vallandada.

IMHO

Tallinna transpordiga on järgmised probleemid:

*kesklinna on surutud mere ja Ülemiste j. vahele, lääne ja ida poolt venib linn pikaks.
Lahendus: ehitada välja põhja ja lõunaväil et liiklus kesklinnast eemale suunata

*ühistransport on tsentraalne, eeldab et tallinlased soovivad ainult sõita äärelinn – kesklinn marsruutidel. See on nagu iseenesest täituv ennustus: nad sõidavadki, kuna alternatiivi ei ole.
Lahendus: esiteks uurida, millised on marsruudid, kus inimesed soovivad liikuda. Praegused liinid on kujundatud mitme aastakümne taguste vajaduste järgi, praegu oleks linlaste soovid teised.
Tekitada rohkem linnakeskusi, kus saaks mitmekülgset teenindust, nii et tallinlane ei peaks sõitma kesklinna

*Tallinnat läbivad risti-põiki rongiliinid, peamiselt on need mõeldud kaubarongide jaoks.
Lahendus: väljaviimine oleks kallis. Reisirongide lõpppeatus võiks olla linnast väljas, seega vabaneks vähemalt osa ringist, mis ümbritseb kesklinna. Ülemiste suunal peaks peaks tekitama “augu” praeguse Ülemiste ristiku juurde. Seega sinna ei oleks vaja ehitada mitmetasandilist ristmikut, piisaks ühetasandilisest. Tartu suunaliste reisirongide lõpppeatus oleks Ülemistel ..

Lõpetada kaubarongide liiklus läbi linna, veosed peaksid minema muuga sadamasse. Seega ei ole ka vajalik ehitada uut raudteeharu paldiskisse.

*Lennujaam on kesklinnas.
Lahendus: väljaviimine oleks kallis. Tõen. muutub õhutranspordi kasutamine paari aastakümne pärast väga kulukaks, sõitjate arv väheneb (kütusekulud), seega probleem kaob iseenesest.
‘
* sadamasse sõita saab ainult läbi kesklinna
Lahendus: kaubaveod peaksid toimuma Paldiski kaudu.

*bussiliiklus ei ole ühendatud maakonna bussiliiklusega.
Lahendus: ehitada ühe keskse bussijaam asemel kolm bussijaama (ida, lõuna ja lääne suund), mis oleksid praeguse linna piiril.

*ummikud.
Lahendus: siin aitab kindlasti palju väikseid lahendusi (koolibussid, liiklusrajad üh.trnaspordile, foorid numbritabloodega, kodus töötamine jms). üheks lahenduseks oleks kaotada parkimistasud, kehtestada kõrgem maamaks kesklinnas. Saadud raha eest arendada sihtotstarbeliselt üh.tr. liiklust.

Falck ja selle omanikud oleksid kindlasti selle idee vastu. Aga mis mul Falckist.

“Toimides tooks ta äärmuslikul juhul kaasa selle, et Tallinna kesklinn oleks elurajoon. võib-olla isegi geto. ”
Mis halba on elurajoonis? See oleks väga mõnus väljavaade, linn on ikka elanikele, elamiseks. Kesklinn getostub kui see muutub liiga kalliks kohalike jaoks. Praegugi on sellised tendentsid olemas. Jalutasin vanalinnas, palju tolmuseid aknaid ja renoveerimata maju.

“Kõik firmad ja asutused, kuhu inimestel minna tarvis, paikneks eri äärelinnades ja inimesed, kes enne ajasid kõik asjad kesklinnas ära, peavad nüüd _sõitma_ oma kodust nt Nõmmele ja seejärel _läbi kesklinna_ Piritale.”
Tekiks mitu linnakeskust, ideaalne variant olekski kui Tallinn + mõjualad koosneksid mitmete väikelinnade gruppidest.
Minu väide on et juba ühe ministeeriumi kesklinnast väljaviimine vähendaks oluliselt kesklinna liikluskoormust (tunde järgi). Aga suuri ministeeriumeid ja büroosid on kesklinnas palju. Ega seal büroos ei käigi kliendid, seal on rohkem koht, kus inimesed istuvad arvutite taga, joovad kohvi ja peavad koosolekuid.

Millal sina viimati käisid ametiasutuses ja kas seda oleks saanud vältida, asju ajada interneti teel või postiga?
Mina olen viimati kesklinnas pangakaarti vahetanud, notari juures käinud. Muud ei meenugi. Kohvitamiseks ja shoppamiseks on kesklinn väga sobiv koht.Kui autosid on vähem saab teha jalakäijate tänavad.

“poed kannataks ju maamaksu puhul kõige rohkem.”
Loe uuesti läbi, ma ju ütlesin et see oleks büroomaks, _poed ja kohvikud ei peaks seda maksma_.

“Parkimistasu kaotamine ei kaota ummikuid, mis on ikkagi tipptunni nähtus.”
Enam ei ole, kurat, Tallinnas on nüüd kogu aeg ummik. Sõida 1200-1700 vahel kesklinna piirkonnas.

“Raudtee ehitamine on kole kulukas (eriti kvaliteetse) ning olemas olev infra ei kao kuskile seni kuni ta veel kuhugi vähegi kõlbab”
vastan allpool sellele ..

“Büroomaksu on kole keeruline praktilises mõttes kehtestada, sest miks mitte kuulutada maja eramuks ja enamus kortereid firmadele rentida”
Jah, nagu Pirita randa ehitaud büroomaja, kus avanevad imelised vaated ja kus büroo kõrval on magamistuba ning duzziruum. Ainult vastupidi.
Kindlasti sooviksid ärimehed ka sellest maksust kõrvale hiilida, õnneks on soliidsete äride seaduskuulekus oluliselt kasvanud. Kas hansapank saaks lubada et nende töötajad käivad tööl “magamistubades”? või mõni preztiisikas jur.büroo?

Maksu saab lihtsalt määrata, elamu regisrisse kandmisel. Mis on selle kasutusotstarve.

Mõtekas on kehtestada mingi alampiir, kui elamu m2 on 20% bürooruumid, siis ei pea seda lisamaksu maksma. Nii säiliksid bürood väikefirmadele, kuid lahmakad ja dilbertlikud suurfirmad peaksid kesklinnast lahkuma või rohkem maksma. Kesklinnast peaks eemale peletama suured paberivabrikud, bürootehased, eelmisest sajandist pärit bürokraatlikud konveierliinid. Kas majandus-, välis- või rahandusministeerium saaks öelda et nende ruumid ei ole büroo vaid eluruumid? Ah?

“Kes kõiki neid hooneid hakkab kontrollima ja kuidas lahendatakse laenude abil ehitatud bürohoonete omanike tulu küsimus?”
Mulle meeldib kui ennast liberaalseteks nimetavad inimesed hakkavad äkki muretsema et ärid ei ole ikka piisavalt kasumlikud.

“Paljud ärid on üles ehitatud väga erinevate teiste äride lähedusele ning linnad on läbi ajaloo olnud innovatsiooni mootoriks. ”
Jah. Ideaalne oleks kui tekiks mitu linnakeskust, Tallinna külje all on palju rajoone ja linnu mis võiksid kujuneda sellisteks rohelisteks ja palju eksklusiivsemateks keskustesk kui paregu vanalinn + 200m sellest.

Räägi seda Kobinile? Firmad kolivad ka praegu juba ära, luues linna piiri taha tehnolinnakuid. Oluline ei ole mitte teiste firmade lähedus, vaid samalaadsete firmade lähedus, isegi koolide lähedus. Pluss teenused. Juuksur, massaaz, restoranid, kohvikud. Kas skype peaks asuma kesklinnas? Miks?

Ma arvan et nt TTÜ piirkonnast peaks kujudnama sellise väikese linnakeskuse.

“Ummikumaksu või tolli kogumine pole sugugi keeruline. Tehnoloogilised lahendused on vägagi mugavad ja inimlikud.”
Eesmärk ei ole maksutulu maximiseerimine. See ei ole eesmärk et autod ikkagi sõidaks läbi kesklinna, me lihtsalt maksustame neid.

Eesmärgi võiks defineerida nii: elav ja roheline linn, inimsõbralikes mõõtmetes. Mõtlesin just tõlkida\refereerida\ muljeteda ühest artikliseeriast, mis ilmus ajakirja Monocel (ülbelt elitaarne ja agressiivselt maailma rikastele turundust tegev ajakiri).
Teen seda järgmisel nädalal. The best places to call home. The world’s Top 20 Most Liveable Cities.

“Võiks ju linnast välja ehitada, kuid siis hüppab kohe kaela seltskond, kes toob esile valglinnastumist ja looduse ohverdamist “mõttetutele büroodele”.”

Tallinna ja eesti on väikesed kohad, samas sobivalt suured ja hõredalt asustatud et just autot kasutada. Probleemiks on üksikud tipptunnid ja ristmikud. Probleemiks on minu arust mõttetu pendelliikumine (töö – kodu), kus auto ostetakse peamiselt selleks et tööl käia.

(Kirjutan homme siia veel …)

Raudtee ehitamine on kole kulukas (eriti kvaliteetse) ning olemas olev infra ei kao kuskile seni kuni ta veel kuhugi vähegi kõlbab. Kolmetasandile ristmik on odavam kui totaalselt ümber ehitatud raudteeinfra.

Büroomaksu on kole keeruline praktilises mõttes kehtestada, sest miks mitte kuulutada maja eramuks ja enamus kortereid firmadele rentida, kes kasutaksid neid kortereid enda büroodena. Lahtiseks jääb ka kodukontori mõiste ja see, mis hetkest alates on tegu täisbürooga. Kes kõiki neid hooneid hakkab kontrollima ja kuidas lahendatakse laenude abil ehitatud bürohoonete omanike tulu küsimus?

Paljud ärid on üles ehitatud väga erinevate teiste äride lähedusele ning linnad on läbi ajaloo olnud innovatsiooni mootoriks. Hakkad äri linnast välja ajama, siis väheneb ka radikaalse innovatsiooni tõenäosus.

Ummikumaksu või tolli kogumine pole sugugi keeruline. Tehnoloogilised lahendused on vägagi mugavad ja inimlikud.

Võiks ju linnast välja ehitada, kuid siis hüppab kohe kaela seltskond, kes toob esile valglinnastumist ja looduse ohverdamist “mõttetutele büroodele”.

Lihtsalt minu 0.02 EUR.

Kus on nõudlust, seal on ka pakkumist. Kas rosa oli mehhiko seebikas? Olen ise vaadanud pikalt ühte soome seriaali kuna lihtsalt minu koju laekumise aeg ja seriaali algusaeg kattusid.

Sadly, the average economist is no Milton Friedman
http://www.marginalrevolution.com/marginalrevolution/2007/07/fundamental-non.html

“Faith” In Free Trade?
http://cafehayek.typepad.com/hayek/2007/07/faith-in-free-t.html

Don Boudreaux vs. Dani Rodrik on Industrial Policy: I Call This One for Don–I Think It’s a Knockout
http://delong.typepad.com/sdj/2007/07/don-boudreaux-v.html

How to Be an Apostate
http://gregmankiw.blogspot.com/2007/07/how-to-be-apostate.html

The NY Times has a slanted view of the economics profession’s slant
http://divisionoflabour.com/archives/003903.php

Economic Advisers Stoop to the Net
http://econlog.econlib.org/archives/2007/07/economic_advise.html

With Rebuttal from Dan Klein?
http://econlog.econlib.org/archives/2007/07/with_rebuttal_f.html

artikkel oli provokatiivne, seda oli näha mitmest demagoogilisest trikist mida kasutati.

Erakondade programmis domineerivad raha lubamised. Isegi reformierakonnal, nii se on, raske on ju loogiliselt seletada kuidas riik saaks mõjutada majandust nii et riigi tulud edaspidigi kasvaks.

* vaata järgi, mida laiendused teevad sinu arvutis
https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/2490
http://bugzilla.mozilla.org/
http://dbaron.org/log/2006-01#e20060110a
http://kb.mozillazine.org/Memory_Leak

* kasuta firefoxi ilma lisadeta
start > programs > firefox > open firefox in safe mode

* kasuta teisi veebibrausereid
http://en.wikipedia.org/wiki/K-Meleon
http://freshmeat.net/articles/view/695/

* kasuta firefox 3.0
http://mozillalinks.org/wp/2007/06/cycle-collector-to-relieve-firefox-memory-problems/

* muuda settinguid, ma siiski ei usu et selline peenhäälestamine oleks mõtekas.
http://internetducttape.com/2006/12/02/how-to-fix-the-firefox-memory-leak-firefox-hack/

* Kuidas win xp mälukasutust kontrollida?
Lisaks firefoxile soovitatakse jälgida ka win xp mälukasutust ning võimalusel installida programmid, mis kasutavad vähem mälu.
Foxit pdf-ide lugemiseks, VLC media player audio kuulamiseks ja video vaatamiseks. FreeRAM XP Pro hoolitseb selle eest et mälu oleks optimaalselt kasutuses.
http://www.download.com/3000-2086-10070530.html
http://www.foxitsoftware.com/
http://www.videolan.org/vlc/

maxmem?
http://awesomethingy.blogspot.com/2007/07/if-you-use-firefox-then-you-need-this.html

* … probleemiks on mitte mälu kasutamine aga protsessor kasutus
Juhtub tavaliselt siis kui palju tääbe on avatud või arvuti käivitatakse “magavast” olekust (aga seda me juba teame). Ära kliki liiga palju hiirega.
http://developers.slashdot.org/comments.pl?sid=177439&cid=14720331
http://it.slashdot.org/comments.pl?sid=176575&cid=14661858
http://zacgarrett.com/permalink/what_happened_to_firefox.html#extended

Hibernation: 30 sekki nupule vajutamisest kuni selleni kui arvuti üles ärkab. Pole paha, aga see ei ole ka midagi vaimustavat. Kohe kui hib. sisse lülitasin sain aru, miks ma seda ennem ei kasutanud. Küsis 2 x passwordi, aga sain sellest nõudest ikkagi kõrvale hiilida. ‘Üles ärgates’ ei ole arvuti väga kiire., väga uimane ka ei ole. Peaks talle kohvi pakkuma?

Selleks et kodu kaitsta, selleks on vaja ennem kodu kaitsmist harjutada. Mitte 10 aastat aga terve elu. Olla tark ja füüsiliselt võimekas. Olla koostöövalmis teistega. Ma ei usu et need omadused oleksid järgmises (sõjalises) konfliktis väärtusetud. Oskus relva kasutada, sihtida ja tulistada?

Meil on palgaline ohvitserkond (kellele teenistus ja kellele pakutavad soodustused võiksid suuremad olla). Isegi tulevikukonfliktis on mingil määral oluline armee isikkoosseisu suurus (käed ja jalad), mida ei saa kompenseerida aruka taktikaga (ajud)

p.s. Ausalt, ükskord kui ma pensionile lähen, ma loen su blogi otsast lõpuni läbi. kas saaks A4-. kokkuvõtte sinu seisukohtadest?

Absoluutselt ei näe mingit vastuolu ajateenistuse kaotamisega. Küll aga ei saa rääkida vabadusest, kui tegelikult on tegu (10 aastase?) sunniga. Kõik kaitsevad oma kodu kui vaja ainult, et rasvaselt julge rinnaga lennukist tulnud pommi vastu ei saa.

Ajateenistusele rajatud kaitsekontseptsioon on ajale jalgu jäänud ja reaalselt teostatav ainult rikastest riikides, kus on selleks sügavad traditsioonid.

http://vabalog.blogspot.com/2006/12/21-kuud-ja-15-ajateenistust.html

Meil on juba praegu palgaarmee. Meil on vaja pühendunud elukutselisi, kes on suutelised NATO tegevust toetama ka Eesti territooriumil mitte olematut reservi, mis eksisteerib ainult paberil. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et kui Eestit kui NATO liiget on juba sõjaliselt rünnatud, siis pole meil enam abi loota ja tõsisem vastupanu lõppeb lihtsalt genotsiidiga.

Kui käiku läheb Laaneotsa plaan, siis lõpeb ajateenistuse kritiseerimise kohalt vaikus ja tugevamat häält hakkab tulema ka üliõpilastelt. Ajateenistus on Eestis võimalik seni kuni seda tsirkust läbib vähem kui viiendik elanikest..

Sellist sõjalist konflikti Eesti territooriumil enam ei tule, kus oleks vaja amatööridest püssipaugutajaid ehk ajateenistuse toodetud reserviste.

Sul on õigus jääda oma arvamuse juurde kuid nt jürgel ligi on juba ammu kaotanud oma lahingu palgaarmee sisseviimiseks.

Meil juba täitsa toimib selline süsteem ja selle nimi on koolikohustus. Enesekaitse õppimine on iga inimese oma asi ja spordi jaoks pole vaja kalleid baase. Üldiselt kogu sellele ideele on suht “hitlerjugent’lik” maitse juures.

Eestist ei ole vaja Spartat teha.

6 kuud tundub, jah, liiga pikk. Mina arvan et ajateenistus peaks olema 10 aastane.
http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=37

Kui Laaneots unistab sama suurest hulgast ajateenijatest kui Soome, siis ootab teda ees ebameeldiv üllatus. Minu arvamus on, et ajateenistus saab Eestis toimida seni kuni seda läbib vähemus. Tõsta see protsent soomlastega samale tasemele teeb ajateenistusest varasemast ebapopulaarsema ja suureneb poliitiline surve selle kaotamiseks.

Ajateenistus on orjamentaliteediga inimeste kaitseväe komplekteerimise meetod.

Kui hinnad tõusevad, siis hinnad tõusevad, kuid pikemas perspektiivis tagab see korraliku elektriga varustatuse ja kindlasti on võimalik näiteks tootjatel elektrit hulgi osta.

Jah, liberaliseerimisega hinnad tõuseks, kuid praegu ikkagi laristatakse elektriga, sest ta tundub odavama kui ta tegelikult on. Kui elekter on kallim hakatakse seda ka vähem tarbima või vähemalt seda tarbimist hajutama erinevatele kellaaegdele, mis omakorda võimaldaks rohkem kasutada tuule ja päikeseenergiat.

Keskkonna sõbralik innovatsioon ei pea piirduma tootmisega vaid ka ärimudeliga, mis võimaldaks hoopis jaotusvõrgu ja eratarbija tasandil innovatsiooni.

Vaata ka: http://vabalog.blogspot.com/2005/06/elektrituru-vimalikust-arengust-eestis.html

Seal on otseseid keelde (linnades kiiruspiirang 50kmh) , kuid ka intelligentsemaid keelde (ei tohi sõita kiirusega mis takistab liiklust).

Samas, loe mulle peast ette LE? Ometigi liiklus toimib hoolimata sellest et me iga kiiruseületamist ei karista, et me ei tea liikluseeskirju jne. Igale keelule ei pea järgnema mitte karistust, vaid hoiatus vms (tagasiside astmeliselt).

-tapmine, karistatav
-inimese tervisele ohtlike kemikaalide kasutamine, karistatav

s.t. mitte keelatud aga karistatav.

Teoreetiliselt. Piirab nii isiku kui majandusvabadusi.

Kui inimene tahab pitsi viina teha näiteks peiedel, siis miks ta ei peaks saama seda teha? Miks lähtuda seisukohast, et iga inimene, kes joob viina on pätt või alkohoolik, sest see saab olla ka ainus põhjus keelustamiseks.

Kui ma ei peta inimest mingit kaupa tootes ja müües, maksan makse ning loon töökohti, siis mis õigusega keelustatakse minu tegevus. Millised on argumendid? Tervishoiukulutuste kasv, mida katavad kõik maksumaksjad? Aga kas see ei loo juba eos olukorra, kus inimesel pole mingeid ajendeid enda joomist piirata – ta teab, et tervisehädad maksab kinni riik.

Kui kangem alkohol keelata, siis liigub kogu see tegevus põranda alla, kus kvaliteedi kontrollimine on ex ante võimatu. Lisaks sellel oleks see ideaalne kasvulava organiseeritud kuritegevusele, kus vaidluste lahendamine käib teadupärast jõu ja vägivallaga. Mis siis tulemus oleks – mõned üksikud jooks vähem, enamus jätkab samas vaimus (eriti liigtarvitajad) ja vägivalla tulemusel tekiks laipu juurde.

Tõenäoliselt pole olemas ühtegi inimest, kes ei teaks, et suuremate alkoholi koguste tarbimisega kaasnevad ebasoovitavad kõrvamõjud, mis väljenduvad peamiselt terviseprobleemides.

Mõned liigtarvitajad on probleem, kuid kangema alkoholi keelustamine tekitaks juurde hulgaliselt uusi probleeme.

Natuke toores tekst, kuid siit on võimalik edasi minna.

Olgu läheme konkreetsemaks. “Poliitika on räpane mäng”, siin oleks vaja vist konkreetsemaid näiteid, et selle üle vaielda. Defineeriks su väite ümber selliselt et poliitika on võimumäng. Ausus ja võrdne konkurents ei ole tagatud. Kohtunikku ei ole. Absoluutseid väärtus(skaalasid) ei ole. Nagu elu ise?

See mida ajakirjandus käsitleb poliitikana ei ole poliitika, vaid meelelahutus, osaliselt on ka peegel ikka viltu. See et poliitikud ise selles osalevad on nende vaba valik. Nad võiksid öelda, “uka-uka, mina prii”

Kuidas elus ellu jääda? Sul peavad olema mingid väärtused ja piirid millest sa ei tagane.

Ühistransport…huvitav oleks pikemalt lugeda, kuidas sa ühistranspordi teemat järgmistel valmistel esile kerkimas näed ja milliseid lahendusi ise pakuksid.

Protest aga on totra ja ebaühtlase (ma saan aru, et kasiinolobi on räme olnud, aga ikkagi…) seaduse vastu. Rääkimata sellest, et tegelikult ei muutnud see seadusemuudatus üldsegi vajalik – vt. sama seaduse varemkehtinud § 30 lg 2 p8…

President teeb alati ettepaneku valitsus moodustada suurimale erakonnale, spiikri koht opositsioonile, rahandusminister nr2 erakonnale jne.

Issid joovad need maha.

Kindlasti on Sinu koostatud isikuregistri avalikkustamine põhjendatud, kuna üldsuse huvi kaalub andmesubjektide privaatsuse üle.

Keskerakonnal on nimekirjas 3 eraettevõttes töötavat inimest ning 8 poliitikut (sh vallavanemad), Reformierakonnal on see suhe 3-8, Rahvaliidul 6-3, Kristlastel 7-0, Rohelistel 7-0 ning Isamaaliidul 4-5.

Sinu teiste kahtluste kohta, küsin VVK-lt üle.

Muide, Sa otse loomulikult teatasid andmekaitseametnikke andmete töötlermisest ja avaldamisest?

J.S. raamat on hea, asjaliku, on selle raamatu esimene pool. Teine pool, kus räägitakse poliitikast, otsustamisprotsessist ettevõttes ja dem. juhtimiksest on minu jaoks liiga lahja. Mõtlesin J.S.-le kirjutada, küsida, kas tal on plaanis pol. osa pikemaks kirjutada, raamatust järge teha.

> Surowiecki hoidus enda raamatus poliitikast paljuski kõrvale just ohtude
Pol.-le on selles raamatus pühendatud terve peatükk. Selle peamine toon on, nõus, pigem kõhklev ja kahklev.

> Sedavõrd kulukate projektide puhul tuleb mängu ka alternatiivkulu küsimus ja
Jah, aga selliste põhjenduste jaoks ei pea kirjutama 100lk analüüse. Piisab kui mõned arvamusliidrid toovad esile ka alt. kulud. Üldiselt, arvan, on inimesed pigem suurte infra kulutuste vastu. Kuna selle asemel saaks külavahe teid remontida, õpetajate palku tõsta, lasteaedu ehitada jne.

>kuid poliitikas ei kipu sageli parimat olema,
Ma ei oska küll lehekülge öelda aga raamatus oli kirjas selline mõte, et kui ei ole ühtset ja obj.võimalust välja tuua variantidest parimat, siis ongi sellised otsedemokraatlikud hääletused kõige parem lahendus kuidas protsessi edasi viia. Vist oli see raamatu lõppsõnas (pehmete kaantega väljaanne), kus ta arutles ekspertide üle. Eksperdid võivad eksida, neil võivad olla endamängus enda huvid jms.

Sedavõrd kulukate projektide puhul tuleb mängu ka alternatiivkulu küsimus ja see, kuidas inimestele küsimus esitatakse. Kui inimene ei teadvusta, et suure projekti finatseerimine tähendab näiteks mitemest väiksemast loobumist, siis miks peaks ta ütlema Saaremaa sillale “ei”?

Surowiecki eelduseks oli paljuski, et eesmärk on ühene (asukoht, number jne.) – anda parim vastus -,kuid poliitikas ei kipu sageli parimat olema, sest inimestel on erinevad väärtused ja eelistused, mida võib otseselt mõjutada nende seotus otsustuse objektiks oleva projketiga.

Ütle palun, et sa ei pidanud Elmarit silmas

Võimalik oleks moodustada kamba peale konsortsium, milles viis inimest kirjutavad vaheldumisi majandusest, kymme poliitikast, viis religioonist, kymme rohelistest teemadest, kaks filosoofiast, kolm filmidest, viis kirjandusest, viis kunstist ning viisteist kommenteerivad regulaarselt suurte lehtede päevauudiseid. Lisaks võib-olla veel kolm tegelast, kes teiste kirjutatut ja linke tagivad. Sel juhul ei tapetaks yhegi tegija vaba aega päris ära ning tekitatav infovoog oleks kvantiteedilt ja kvaliteedilt piisavalt stabiilne, et lugejaid enda kylge kinnistada. Ainult et see oleks juba täiesti asutus, millega võiks parem uut lehte kirjastama hakata. Kruudasid on meil jalaga segada, headest kirjutajatest on suurem puudus.

Blogides toodavad sisu sajad kui mitte tuhanded autorid, isegi eestik. blogides

Aga ikkagi on Postimehel 100 000 külastajad päevas, meie kõige populaarsemal blogikataloogil 10 000 ning ühel keskmisel blogil 100-500. Loodetavasti e-meedia maine paraneb ajapikku, harjumused muutuvad. Delfi on blogosfäärile samuti halvavalt mõjunud. pol. huvilised kirjutavad pigem delffi või päevalehe artikli alla kommentaari, et “ära panna”.

Korralikul kontorikoonlasel on Gmail ju niikuinii kogu aeg lahti, eksju. Ja brauseris Google Toolbar. Ja siis veel umbes kaheksateist asja kirjaga “Google”. Google on meie Sõber.

kava.ee-s käin korra päevas, nagi.ee-s vast korra nädalas kui mitte harvem.