ma kaasan, sa kaasad, me kaasame …

Kui e-estlane soovib midagi teha, siis esimese asjana alustatakse veebilehest, portaalist, andmebaasidest ja programmeerimisest. Korraldatakse seminar või konverents.

Riigihanke: kaasamisveebi tarkvara
Riigihanke objekti iseloomustus:
Kaasamisveebi tarkvara peab funktsionaalselt täitma kolme suuremat eesmärki:
- Kaasamisveebi informatiivsed funktsioonid võimaldavad riigiasutusel anda kodanikele ja huvirühmadele teada plaanitavatest otsustest ja eelnõudest, koondada endasse kaasamist ja kodanikuühniskonda puudutava informatsiooni.
- Kaasamisveebi konsulteerimisfunktsioonid võimaldavad riigiasutustel konsulteerida huvirühmade ja kodanikuühendustega otsuste ja koostamisel olevate eelnõude suhtes e. küsida kodanikuühendustelt ja huvirühmadelt arvamusi ja ettepanekuid.
- Kaasamisveebi osalusfunktsioonid võimaldavad kodanikel ja huvirühmadel algatada uusi ideid, esitada neid riigiasutustele.

Veel mõned algatused, mis otsing mulle välja pritsis …
MKM, praxis. Linnar kirjutab IT-hangetest ja avalikust teenistusest.

Praegu on näiteks olemas ametlikud teadaanded, kus on ka teated detailplaneeringute kohta. Seal saab otsida, mis on iseenesest juba mõnus ja oluline võimalus kasutajatele (aitäh sellele inimesele kes selle lähteülesandesse kirjutas). Kui ma otsin kõiki teateid mis on seotud viljandimaaga, antakse mulle ka xml – feed (aitäh sellele inimesele kes selle lähteülesandesse kirjutas). Aga ükski feed reader seda lugeda ei oska. Help anyone?

P.S. Mille poolest kaasamisveeb erineb tavalisest veebilehest?

Soome roheliste programmist …

Soome rohelised võtsid vastu uue programmi (pdf), mille märksõnaks on ‘õiglus’ ja ‘kohanemine’ nagu ma aru saan (soome keeles ‘reilu muutos’). Programm on väga üldine, kodulehel on otsedemokraatia rohkem lahti kirjutatud.

Mõned punktid mis silma jäid …
Seadusi tuleb kirjutada lihtsas ja arusaadavas keeles.
Esindusdemokraatias lisada läbipaistvust. Riigivalitsemine olgu läbipaistev, info ja analüüs, mille põhjal otsused tehakse, peab olema kättesaadav.
Tänapäeva maailmas orienteerumiseks on vajalik meediakoolitus.
Teenuste pakkumisel küsitakse nõu nendelt, keda see otseselt puudutab.
(Näiteks bussiliini muutmisel või avamised, mänguasjade ostud lasteaias, õppekavad koolis)

Miljardid kroonid

Otsustamine vajab aega ja mõistust. Need kaks on omavahel seotud.
Aja jooksul koguneb mõistust juurde. Tahad soome tööle minna? Käi aasta aega keelekursusel ja su stardipositsioon on parem.

Mõistus peab seadma ajalisi piire. Ei ole mõtet otsustamist edasi lükata. Kui tüdruk ikka meeldib sulle, siis palu teda oma naiseks.

Mõistlike otsuseid teevad ikkagi inimesed. Kui ajaperiood on pikem, saab sõna sekka öelda suurem hulk inimesi. Summaarse mõistlikuse, mõistuse ja mõtete hulk suureneb.

Kas peaks olema nii et eelarve ümberjagamise otsustel arvestatakse seda kõike.

Need kaks reeglit garanteeriks selle et otsustamisel osaleb piisav arv inimesi.
Nüüd oleks vaja veel välja mõelda süsteem kuidas neid arvamusi summeerida ja agregeerida mõistlikul viisil.

Riigieelarve suurus on umbes 50 000 000 000 kr, eestlasi või eesti kodanikke on umbes 1 000 000, seega 50 000 kr inimese kohta. Teeme siis tagurpidi arvutuse. 100 milj kr ümberjagamiseks riigieelarves oleks vaja vähemalt 2000 inimese osavõtt (maksame õpetajatele selle võrra rohkem palka ja võtame selle võrra ettevõtluse sihtasutuse rahasid vähemaks).

Kaitsekulutused on 5% eelarvest ehk ca 2 ja 1\2 miljardit kr. See on oluline otsus. Lisame siia juurde ajadimensiooni. Selliste arutelude puhul oleks disskussiooni aeg 1 aasta. 250 milj kr korral minimaalselt 1 kuu. Üks aasta on laest võetud ühik, selle võib asendada ka 4 aastaga, siis oleks 250milj kr ümberjagamiseks tehtavad otsuse ’selginemisperiood’ 4-6 kuud. Kui keegi tahab otsustada et vähendame kaitsekulutusi 3%-le, peab arutelu kestma 4 aastat.

Seega kui keegi tahab teha otsuse millega riigieelarves jagatakse ümber 200 milj kr, peab ta kaasama disskussiooni vähemalt 4000 inimest ning seda otsust arutataks 6 kuud. NB! Ma ei räägi sellest et rahvahääletusel piisaks 2000 inimese häälest, ma räägin sellest et 2000 inimest (eksperti) põhjendaksid mõistlikult miks nad on selle või tolle ettepaneku poolt. Või siis vastu.

Siplane teeb samuti arvutusi ja leiab et rahvahääletusel peaksid olulised otsused saama vähemalt 70 000 poolthäält.

Päevaleht kirjutab et “Valitsus toetas … Tallinna-Tartu maantee ehitamise kava aastateks 2006–2014, mille kohaselt ehitatakse 5,2 miljardi krooni eest 125 kilomeetrit maanteed. ” Tegemist on kulutusega mis võrdub ühe aasta kaitseeelarvega? Mina toetaksin seda et selliste summade otsustamisel oleks analüüsiaeg pikem.

Seda mõttekäiku täiendavad minu (geniaalsed) sorgeldused, diagrammid ja kriipsujukud paberinurgal. Lisan need tulevikus siia juurde.

Merito-kraatia

meritocracy
1 : a system in which the talented are chosen and moved ahead on the basis of their achievement
2 : leadership selected on the basis of intellectual criteria
websteri sõnastik

meritocracy
a social system or society in which people have power because of their abilities, not because of their wealth or social position:
The prime minister claims he wants to create a classless meritocracy in Britain.
cambridge sõnastik

Tuumafüüsikast

Ütleme ausalt et see kõik on raketiteadus, tuuma- ja kvantfüüsika. Palju sõltub protseduurist, kuidas seda rakendada. Mis võimaldab korraldada öökoosolekuid ja baaris konjakit juua.

Tuleks kasutada lihtsamaid vahendeid.

*Avatud ühiskond ja avatud riik.
Avaliku teabe seadus? Selleks ei pea isegi seadust muutma. Lihtsalt teha kättesaadavaks otsused, otsustele eelnevad analüüsid ja konsultatsioonid, koosolekuprotokollid jms.
(Liiga radikaalne? Liiga arusaamatu?)

*Akna taga on 21.sajand. Kasutage e-maili ja telefoni. Siin üks näide kuidas ministeeriumid omavahel sõbralikult koos töötavad. Hea vähemalt et igas kontoris on skänner ja faksimasin ostetud.

*Sotsioloogiliste küsitlustega on võimalik uurida mida rahvas arvab ja soovib.
Kui valim on piisavalt esinduslik ja uuring vettpidavalt korraldatud.

Esindusdemokraatia töötab samuti.

Esialgne postitus läks kaduma, kirjutasin selle uuesti. Mõned laused võivad olla seoses hiliste öötundidega ootamatu (jälle?!) saabumisega natukene segased.

Järgneb üks emotsionaalne sõnavõtt

Needsamad hullud ja lollid sõidavad igapäev autoga (50kmh linnas ja 90kmh või rohkem linnvälisel teel) või jalgrattaga (kasutage kiivrit), ostavad 1 miljoni eest mustamäele korteri, juhivad oma rahavooge (pangakontole, pangakontolt) ja koostavad pereeelarve, võtavad pangalaenu 30 aastaks, investeerivad pensionifondi 30 aastaks, sünnitavad lapsi, kes neid maha matavad, valivad elukaaslase, armastavad ja abielluvad, “kuni surm teid lahutab” või ei abiellu aga elavad ikkagi koos kuni surm neid lahutab …

Need otsused nõuavad paljude riskide kaalumist, nende otsuste tagajärjed võivad olla valusad nii rahaliselt kui emotsionaalselt.

Teabenõue

Iga kodanik saab avaliku teabe seaduse järgi infot küsida. Kasutage seda võimalust.

Iga vormi juures on küll lahter ‘aadress’. Aga ma saan sellest nii aru et kui soovid vastust emailile ei ole vaja esitada postiaadressi ega telefoni.

hm, just, mod, envir, kul, mkm, agri, fin, sisemin, sm, vm, rahmin, regmin

Tasuta internet

Üks eeldus otsedemokraatiale on võimalus arutada, osaleda diskusioonis, olla informeeritud.

Internetiühendus loob selleks paremad võimalused.

Nüüd on küsimus selles kuidas seda praktiliselt korraldada. Devil is in details.
Riik maksab kinni laste koolibussi, lõunasöögi, töövihikud jne. Kui nüüd selle tasuta interneti peamiseks kasutusvõimaluseks oleks ligipääs koolitusmaterjalidele … Kui kõik põhikooli ja ülikooli hariduse omandamiseks vajalikud materjalid oleks kättesaadavad … Ülikool sinu magamistoas ja köögilaua ääres.

Kujundlikult. Riik maksab kinni laste koolibussi, töövihikud, sinu autosõidu keelekursusele aga mitte toidukauplusesse või kinno. S.t. see tasuta interneti peamiseks kasutamiseesmärgiks võiks olla haridus ja koolitus. Aga kasumit teenivate organisatsioonide kodulehed? Miks peaks riik maksma kinni sinu autosõidu pangakontorisse?

Lisaks veel paar märksõna.
Täiskasvanute täiendõpe
Elukestev õpe

Küsimus on ikkagi sama. Kuidas.

Management by perkele

Üks artikkel WSJ-s googlest.

#1. Laieneda. Iga ettevõtte geneetelisse koodi on see sisse kirjutatud, suurendada tulusid, laieneda uutele tegevusaladele või luua uusi tooteid. Mitte armuda oma senisesse minasse.

#2. Hierarhiline organisatsioon on efektiivsem. Asjad saavad tehtud, garanteeritud kvaliteeditasemega ja soovitud tähtajaks. Ühtlasi räägitakse teemal organisatsiooni struktuur ajas. Teatud inimesed koguvad endale aja jooksul kõrgema staatuse, suurema mõjujõu. “Google is organized like the Internet itself: tightly connected, flat and meritocratic.”

#3. Millesse investeeritakse? Kõige kriitilisemat ressurssi, millest on alati puudus. Aega. Olemasoleva parandamisse või tulevikku? “Evolution demands a lot of new experiments; but experimentation takes time and money, scarce commodities when every hour of time and every dollar of capital have already been allocated to some “mission critical” project.”

#4 Keda ja kuidas premeerida? Mille eest?
A ja B-inimeste jutt on küll vastuolus kõige millesse mina usun.

Kas oleks võimalik google juhtsimisstiilist midagi õppida, riigi juhtimisel kasutada?

Täiend. Kalju Rüütli ja GRASS

2 vastandlikku aga sarnast raamatut.

Against the Flow. By Samuel Brittan. Atlantic Books

The Wisdom of Crowds: Why the Many Are Smarter Than the Few and How Collective Wisdom Shapes Business, Economies, Societies and Nations. By James Surowiecki. Anchor Books.

Esimene neist väidab et alati on need indiviidid, kes ajalugu edasi viivad. Teine õpetab seda et teatud tingimustel tuleks usaldada rahvamasside agregeeritud arvamusi, mis on tihti täpsemad ja tulevikku vaatavamad. Kui on täidetud mõned eeldused nagu … Ideid on palju, need konkureerivad omavahel, otsustajad\ arvajad on üksteisest sõltumatud, lahutatud, hajali, ideede koondamiseks on loodud mõistlik mehhanism. S.B. on olnud Financial Timesi pikaajaline kolumnist, J.S. kirjutanud NY Timesile.  Euroopa vs. ameerika. Luban et loen mõlemad läbi, nii kiiresti kui kriso raamatupood need mulle saadab.